Konverents soovib Jüri Kuke surmapäeva riiklikuks tähtpäevaks Trüki E-mail
28. märts 2011

SI-132

Sõltumatu Infokeskus alustab 27. märtsil toimunud Langenud vabadusvõitleja päeva konverentsi (Jüri Kuke konverents) materjalide avaldamist. Esimesena konverentsi avaldus presidendile, valitsusele, riigikogule ja avalikkusele "Langenud Vabadusvõitleja Päeva, 27. märtsi kuulutamisest riiklikuks tähtpäevaks".

Langenud Vabadusvõitleja Päeva XV aulakonverentsist osavõtjad 27. märtsil 2011 Tartus, samuti Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus HEREDITAS HEROUM-DEFENSORUM LIBERTATIS et IURIS CIVILIS HOMINUM in memoriam JÜRI KUKK pöörduvad Teie, samuti Eesti Vabariigi avalikkuse poole järgmise üleskutsega.

Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvaheline Assotsiatsioon (INTER-ASSO) võttis oma XVI kongressil Mostaris (Bosnia & Hertsegoviina) 2008. aastal vastu otsuse kuulutada 17. juuni rahvusvaheliseks kommunismi vastu võitlemise päevaks. Kuna INTER-ASSO nimetatud resolutsioon on tänaseni jäänud vaid hüüdjaks hääleks kõrbes, pöördume Teie poole uue avaldusega: kuulutada Eesti Vabariigis riiklikuks tähtpäevaks 27. märts. Täna 30 aastat tagasi, 27. märtsil 1981 hukkus Vologda repressiivasutuses Tartu Ülikooli keemiadotsent Jüri Kukk.

Teadaolevalt mälestatakse Eesti Vabariigis küüditatuid vähemalt kaks korda aastas. Meie aga soovime just 27. märtsil esile tõsta, väärtustada ja jäädvustada Eesti Vabariigi riikluse ja iseseisvuse, kuid ka inimõiguste ja inimväärikuse eest võidelnud kangelaste ja märtrite mälestust. Nimetatud kuupäev hõlmaks vahetult tuhandete Nõukogude kommunistlikule okupatsioonirežiimile aktiivset või passiivset vastupanu osutanute mälestust – puudutades just selliseid isikuid, kes antikommunistidena, teadlikus võitluses võõrvõimu vastu kaotasid oma elu, osa sellest või ka tervise. Riikliku tähtpäevana jäägu 27. märts mälestuspäevana kestma ka siis, kui eesti rahva praegune põlvkond on juba lahkunud ning Eesti riigi praegune valitsus ajalukku läinud.

Meenutagem seoses eespoolmainitud 17. juuniga seda, et 17. juunil 1953 tõusid oma kommunistlike rõhujate vastu üles idasakslased ning et 17. juunil 1940 algas Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine stalinistliku idanaabri poolt. Läti Vabariigis Riia Vabadussamba juures tähistatakse igal aastal 16. märtsil selle riigi Leegionäride Päeva ja 11. novembril Karutapja päeva. Leedu Vabariik austab oma vabadusvõitluses hukkunute mälestust sellega, et on kuulutanud 13. jaanuari riiklikuks tähtpäevaks nimetusega Vabaduse Kaitsjate Päev. Kas on Eesti Vabariigi kalendrites midagi taolist, mis meie lõunanaabrite mainitud tähtpäevadega vääriks kõrvutamist?

Langenud Vabadusvõitleja Päeva tähistamise mõtte Eestis algatas 27. märtsil 1982 Vabadusraadios teenekas publitsist ja filmirežissöör Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (autasustatud tänavu Valgetähe IV klassi ordeniga). Pärast sovetirežiimi kokkuvarisemist on avalikult (ehk küll mitteametlikult) seda päeva Eesti Vabariigis aastast aastasse tähistatud. Akadeemilise mälestuskeskusega HEREDITAS ühinenud kodanikud on alates 27. märtsist 1996 korraldanud Langenud Vabadusvõitleja Päeval Tartu Ülikooli aulas mälestuskonverentse. Seega on tänavune aulakonverents arvult juba viieteistkümnes.

Tartu Ülikooli õppejõu, teadlase ja märtri Jüri Kuke hukkumisest Venemaal Vologda vanglas möödub täna 30 aastat. 1. mail 2010 oleks Jüri Kukk saanud 70 aastaseks. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlase erialaselt töölt vallandamise, poliitilistel motiividel jälitamise, arreteerimise, süüdimõistmise, tappisaatmise ja võõrsil hukkumise asjaolusid pole Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid, hoolimata meie korduvatest sellekohastest pöördumistest, ikka veel vajalikuks pidanud uurida. Ekslik on arvata, et Jüri Kuke formaalne postuumne rehabiliteerimine 1988. aastal selles kommunistlikus justiitsmõrvas osavõtnute vastutust leevendaks või nende kohtuliku karistamise isegi välistaks.

Tartu Ülikooli aulas 27. märtsil 2011

Kontakt: Mart Niklus, Vikerkaare 25, 51006 Tartu, telefon: 7422590 E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud

Kommentaar (8)
  • 28. 03. 2011 16:58:31 | Mart Niklus

    Konverents ei soovinud riiklikuks tähtpäevaks mitte Jüri Kuke sünnipäeva (1. mai 1940), vaid tema surma-aastapäeva (hukkus Vologda vanglas 27. märtsil 1981). Soovitav oleks faktiviga enne parandada enne, kui seda artiklit levitama hakkate.

  • 28. 03. 2011 17:13:52 | SI

    Aitäh, parandatud.

  • 28. 03. 2011 17:14:07 | VEIKO RÄMMEL

    Mart, aga pealkirjas ongi surma aastapäev ja pealegi edastas teksti Rein Vanja.

  • 28. 03. 2011 19:19:24 | Enn Oja

    Langend vabadusvõitleja pääv on selge juba 1919.a-st, selleks on 02.02. Siis ukkus Julius Kuperjanov kes mitte ainult ei OLD anastajate vastu, vaid tõesti ka VÕITLES nende vastu.

  • 28. 03. 2011 20:00:06 | lahendused

    Kukk võiks olla tõesti austatud kui sümbol.
    Ta kehastab viimse rakuni Eestist lahkumise kustumatut ihalust.
    Lahkumise kihk sundis teda isegi Kommunistliku Partei liikmepiletit lauale viskama.
    Alla kirjutama Nikluse koostatud petitsioonidele.
    Sedakaudu lootis näida ebamugav võimudele ja pääseda Eestist ära.
    Võimud saatsidki ta välja, ent vastassuunas.
    Kukk näljutas protestist sõidusuuna vastu end surnuks.
    Kukele pühendatud päeva autor V.K.K.O. kehastab Kuke äraränduri-ihalust kõige täiega.
    Elab Pariisis, iial naasmata külma pimedasse Eestisse.
    Praegu on piir avatud ja pisikesi kommunistkukekesi kokku juba üle saja tuhande.
    Kuke sünnipäeva võiks kuulutada LAHKUNUD EESTLASE PÄEVAKS.

  • 29. 03. 2011 10:20:14 | Ron Rollo

    Muutuste tuultest Baltikumis / Osvald Kübarsepp/

    Hiljuti Vikerraadiost kuuldu lükkas ümber fakti, et Eesti ja teiste Baltimaade taasiseseisvus saavutati laulva revolutsiooniga, vaid hoopis nõukogude võim pidi loobuma okupatsioonist, sest neile lääneriikide poolt lubatud 50aastane tähtaeg sai lihtsalt täis. Sellest tähtajast olevat juttu olnud ka Teherani konverentsil 1945. aastal. Soovime, et need materjalid nüüd avalikustataks. Seda enam, et Eestis elanud juhtivad NSV Liidu sõjaväelased olevat juba varem öelnud, et nad peavad lähiajal siit lahkuma. Kus peitub tõde?
    http://www.ohtuleht.ee/420178

  • 03. 04. 2011 13:08:05 | Margit-Mariann

    Seoses Jüri Kukega tuletan meelde, et mul oli au ja rõõm kohtuda tema keemiaõpetajaga, kelle teene oli suuresti see, et J. Kukest sai keemik.
    Aastal 2005 vististi, "Kultuur ja Elu" suvenumbris on avaldatud nende omavaheline kirjavahetus.
    Kahjuks pidi ka õpetaja loobuma armastatud ametist, sest ta vend sai metsavennana haarangul surma.

  • 03. 04. 2011 14:59:42 | Margit-Mariann

    Jüri Kuke keemiaõpetaja nimi oli Salme Kartau. Ta on nüüdseks meie seast juba igavikku lahkunud. Tal oli vähk.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.