konekoosolek-1-detsembri-riigipoeoerdekatse-mahasurumisel-hukkunute-maelestuseks - Sundmus

1. detsembri riigipöördekatse mahasurumisel hukkunute mälestuskoosolek

30. november 2010

SI-319

Kolmapäeval, 1. detsembril kell 15 korraldab IRL Ühendus Rahvuslased kõnekoosoleku Tondipoiste mälestusmärgi juures, et mälestada kadette, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumise ajal.

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument on püstitatud neljale sõjakooli kadetile Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasele ja Aleksander Tederile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus. Mälestussamba kavandas Amandus Adamson. See avati 1928. aastal. 1941. aastal see lammutati. Mälestussammas taastati ja taasavati 2009. Skulptuuri taastas Jaak Soans.

`See monument näitab eestlaste rahvuslikku võitlusvaimu ja meelekindlust, kahetsusväärselt on 1. detsembri sündmused vajumas unustusehõlma, kuid nagu me teame on ajalool omadus korduda, meenutame kasvõi 2007. aasta aprillimässu. Kindlasti tuleb Tallinnas edasi minna Kommunismiohvrite monumendi rajamisega, mis on meie võlg kommunismiohvrite ees,` lausus Tallinna linnavolikogu liige Tarmo Kruusimäe, kes on ka üks kõnekoosoleku esinejaist.

Riigipöördekatse taustast annab ülevaate Vello Salo:

1. detsembril 1924 toimus relvastatud riigipöördekatse Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga, mis pidi haarama mitut linna, ent piirdus varahommikuse tulevahetusega Tallinnas ega häirinud sealgi tavalise tööpäeva kulgu. Veretöö, milles sai surma 37 isikut, viis läbi Eestimaa Kommunistlik Partei. Partei keelustati ja kadus Eesti avalikult poliitiliselt areenilt kuni nõukogude okupatsioonini, mis tegi sündmusest „töörahva ülestõusu“ müüdi.

1. detsember oli üks Kominterni korraldatud relvaoperatsioonidest maailmarevolutsiooni eskaleerimiseks (nt Gruusias 1921, Saksamaal 1923, Bulgaarias ja Mongoolias 1924, Hiinas 1927). Interventsiooni teostamiseks Eestis loodi Moskvas 16. IX 1924 „Kominterni Eesti sektsiooni sõjaline kolmik“, millele lubati Punaarmee staabi „täielikku salajast toetust ja kaasabi“. Kolmikusse kuulusid Otto Rästas, Rudolf Vakmann ja sõjalise spetsialistina Punaarmee peastaabi ohvitser Harald Tummeltau. Punaarmees teenis tollal palju eesti päritolu N Liidu kodanikke, kellest loodi interventsioonisalk. See pidi haarama võimu, kuulutama välja „töörahva valitsuse“ ja kutsuma selle nimel appi riigipiiril ootavad Punaarmee üksused. Eestis värbas osalejaid Jaan Anvelt, kes sai selleks Kominternilt rohket rahalist toetust.

Tegeliku rünnakuplaani järgi, mille koostasid Karl Trakmann (Punaarmee peastaabi ohvitser) ja Nikolai Riuhkrand-Ridolin (endine Punaarmee brigaadikomandör) Tallinnas vahetult enne rünnaku algust, formeerisid Leningradist saadetud Punaarmee komandörid 14 lööksalka riigikogu, riigivanema, siseministri, sõjaministeeriumi, sõjakooli, mõnede sõjaväeosade, politseiasutuste, raudteejaamade ja peapostkontori hõivamiseks. Ründajate staabiülema (Punaarmee peastaabi ohvitser Karl Rimm) aruande järgi allus talle 249 meest, relvastuseks 3 püstolkuulipildujat, 55 vintpüssi, u 150 püstolit ja 70 käsigranaati. Meestest oli N Liidust saadetuid 40-50 (sh vähemalt 14 ohvitseri); N Liidu palgalistest Eestis (N Liidu saatkond, „Dobroflot“, „Tsentrosojuz“) osales 1. detsembri sündmustes üle 40.

1. detsembril kell 5.15 läks Punaarmee komandöride juhatusel rünnakule u 160 meest (2 salka ei rünnanud). Tulevahetustes langes 9 korrakaitsjat ja 12 ründajat (kokku surmasid ründajad 25 isikut – sh une pealt 4 ohvitseri ja 4 kadetti, tänaval ühe ministri, ühe ohvitseri ja 6 tsivilisti). Tabati 10 punaarmeelast. Venemaa Kommunistliku Partei poolt 29. novembril antud korraldus ettevalmistuste peatamiseks ilmselt Tallinna ei jõudnud.

Interventide juhid (välja arvatud peastaabi komissar Valter Klein, kes põgenes N Liidu saatkonda, kus suri ja kuhu maeti) ning hulk osalejaid pages N Liitu. 19. aprillil 1925 pidasid nad Leningradis aruandekonverentsi.

1. detsembri sündmuste puhul väljakuulutatud sõjaseisukorra ajal hukati välikohtu otsusel 155 veresauna korraldamises osalenut; aastaid hiljem represseeris N Liit hulgaliselt nii intervente (sh Tummeltau, Anvelt, Rimm) kui ka korrakaitsjaid (N Liidu okupatsiooni ajal 1941 Eestis, sh riigivanem Fr. Akel).

Allikas: IRL Ühendus Rahvuslased, Vello Salo
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud

Lisa uus kommentaar

Kommentaar (7)

30. 11. 2010 11:27:21 | Enn Oja

Kaasajal pole enam vaja selliseid mässe, iseseisvuse annavad ära eestlased ise. Üheks eestvedajaks oli nt IRL!
Millal see tõik ajalukku jõuab, isand Salo?

30. 11. 2010 13:32:40 | Margit-Mariann - topeltüritus, aga nii IRL-lik!

1. detsembril kell 18 toimub Tondi sõjakooli kadettidele püstitatud mälestusmärgi juures Eesti Rahvusliku Liikumise korraldamisel mälestussündmus, millega meenutatakse 86 aasta möödumist 1. detsembri kommunistide mässukatsest.

IRl, millal lõpetad teistelt ideede varastamise?
Kas ERL-iga koos ei saa või ei kõlba?
Palagan: kell 15.00 IRL ja kell 18.00 ERL.
Et ERL -i oma läbi kukuks või?
Pole nagu see päev ja see koht.

30. 11. 2010 14:21:28 | Margit-Mariann

Tondipoiste vabariik oli Eesti ja nende lipp oli sini-must-valge. Selle eest nad langesid.
Kindlasti ei ole IRLi vabariik Eesti, vaid euroliit ja teie lipp ei ole smv, vaid eurolipp, nii et lehvitage ikka oma õiget lippu, madalalaubalistest silmakirjatsejatest Eesti hävituspataljon ja iga hinna eest euroorjastajad ning võõra alla painutajad. Kõik oma on teile häbi. Vabadusvõitlejaid riiklikult tunnistada ei julge, aga nüüd meenusid teile valimiste eel korraga tondipoisid!
Mälestussamba avamiselt ma IRlikaid küll ei mäleta. Kurioosne, aga selle mälestussamba taaspüstitas hoopis Keskerakonna juhitav linnavalitsus.
Veelkord: ERL läheb kell 18.00!!!

30. 11. 2010 15:29:41 | | Olev Vallimaa - Ametlik teadanne

Olen volitatud austatud lugejatele teatama, et rahvuslike konservatiivide ÜHISÜRITUS toimub 01.12.10 algusega kell 15:00

Lugupidamisega

Olev Vallimaa

30. 11. 2010 15:35:18 | | Olev Vallimaa

Algselt oli tõesti kavas kell 18:00, kuid läbirääkimiste käigus nihutasime algusaja varasemaks... just sellele, mis käesolevas SI teates märgitud on.

30. 11. 2010 21:18:20 | Margit-Mariann - afterparty folgiklubis Volk´iga

Viru Folk, ajaleht KesKus ja klubi Woodstock kutsuvad:

Folgiklubis Peeter Volkonski

Kuupäev: 1. 12. 2010 - 16:00 - 23:30

Tatari 6, Tallinn. Uksed avatakse kell 16:00, programm algab 19:00.
Sissepääs prii.

Folgiklubis Peeter Volkonski. Muusika Kadi Uibo.

Ülekannet internetis saab jälgida www.livestream.com/folgiklubi

Folgiklubi FolgiKesKus uksed avatakse kolmapäeviti kell 16.00 Tallinnas,
Tatari 6 klubi Woodstock keldris. Programm algab 19.00.

Sissepääs prii!

Päeva- ehk õhtupraad 40.-, supp koos pirukaga 32.- ja folgiklubilistele
Saku Rock 30.-.