Sõltumatu Infokeskus

Reedel, 28. oktoobril toimub Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23) rahvusvaheline konverents "Kommunistliku režiimi kuritegudele ja vastupanuvõitlusele keskenduvad muuseumid Ida-Euroopas. 20 aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist". Konverentsil käsitletakse kommunistlikke kuritegusid ja vastupanu kajastavate muuseumite tegevust Balti ja endistes idabloki riikides 20 aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Konverentsi eesmärk on positsioneerida nende muuseumite tähtsust, aktuaalsust ja hetkeseisu. Ühtlasi tähistatakse linnamuuseumis filiaali, KGB kongide muuseumi 10. sünnipäeva.

Ettekannetega esinevad Eesti, Läti, Poola, Rumeenia ja Saksamaa ajaloolased. Ettekannetes vaatluse alla võetakse nende muuseumite roll ja omapära, ühisjooned, uurimistegevuse ja ekspositsioonidega seotud problemaatika, koostöö erinevate (teadus)institutsioonidega ning muud teemad, mis nendele muuseumitele on iseäralik.

Enne seda kolmapäeval, 26. oktoobril kell 12 kõneleb KGB kongide muuseumis (Tartu, Riia mäel "hallis majas") kommunistliku režiimi ohvrite mälestamisest Eesti Memento Liidu juht Enn Tarto.

12. oktoobril 2001. aastal avas Tartus uksed KGB kongide muuseum, mis on omalaadsemaid kommunistlikke kuritegusid ja eestlaste vastupanu kajastavaid muuseume Eestis. Muuseum asub endises Nõukogude julgeolekuorganite poolt kasutatud hoone, rahvasuus tuntud kui "halli maja" keldris, kus 1940.-50. aastatel asusid arreteeritute kongid. Osad kongidest, kartserid ja keldri koridoriosa on taastatud nende endisaegsel kujul. Teisi endisi vangikambreid täidab ekspositsioon, mis annab ülevaate Eesti vastupanuliikumise ajaloost ning kommunistliku režiimi kuritegudest.

Allikas: Margit-Mariann Koppel
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud

• Lisa uus kommentaar

Kommentaar (1)

• 24. 10. 2011 14:26:25 | Margit-Mariann  - Mälestati poliitvang Elvi Pirki

  Endiste Poliitvangide Nõmme Grupi liikmed külastasid Tallinna metsakalmistut, et mälestada legendaarset Nõmme seltsielu edendajat Elvi Pirki tema 90. sünniaastapäeval.

  «Suhteliselt noore inimesena olen veendunud, et minevikus toimunut, kus inimesi karistati nende maailmavaate või veendumuste pärast, ei tohi unustada. See on sõnulseletamatu, mida tehti, kui inimesed aastateks vangilaagritesse saadeti ja mida see nii neile kui nende peredele tähendas,» sõnas Nõmme linnaosa vanem Erki Korp.

  Korpi kinnitusel ei tohi Elvi Pirgi panust Nõmme linnaosa ellu alahinnata, sest tema algatused elavad praegugi edasi. «Tema initsiatiivil ja juhtimisel avati 14. juunil 1991 Pääsküla jaama juures 1941. aasta suurküüditamise mälestusmärk, millel juures sellest alates on igal aastal mälestustseremooniad toimunud. Elvi Pirk algatas Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamise traditsiooni Nõmme Rahu kirikus iga aasta 2. veebruaril,» lisas linnaosavanem.

  Elvi Pirk oli üks väheseid sõjaeelse Eesti seltsielu juhte, kes oli aktiivselt tegev seltsielu taastamisel uuel iseseisvusajal. Elvi Pirk oli Eesti gaidiliikumise taastajate hulgas, ta oli korduvalt valitud Nõmme Heakorra Seltsi juhtorganitesse, aastaid oli tema vedada Endiste Poliitvangide Nõmme Grupi tegevus.

  Elvi Pirgi teeneid on vääristatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga (1997), Keila lahingu mälestusristi, Kaitseministeeriumi III klassi teeneteristi ja mälestusmedaliga. 1996. aastal annetati talle Nõmme medal ja 2000. aastal Suure Nikolai autasu. 12. novembri 2003. aastal, Nõmme linna 77. aastapäeval, sai Elvi Pirk Nõmme linnaosa valitsuselt elutööpreemia. Elvi Pirk suri 23. juulil 2005.

  Elvi Pirki käisid Tallinna metsakalmistul mälestamas Arnold Kangro, Ott Valgma, Enno Luik, Voldemar Lillak, Vilma Jõesalu, Leonhard Mägi, Magda Niklus, Ludmilla Raudsep, Hilja Sarapuu ja Erki Korp.
  Jukko Nooni

Kirjuta kommentaar

Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:

* Nimi:

* E-mail: Ära teavitaTeavita uutest

Koduleht:

Kommentaar:

Pealkiri:

Sõnum:

Turvalisus

Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.

Joomla components by Compojoom