Sõltumatu Infokeskus

Pankurite käpardlikkusest ja/või sihilikkusest tekitatud aukudetäitmiseasemel on ka teine lahend:
Teada peaks olema erinevate liiduvabariikide ja pankade osa puudujäägis või üldvõlas. Kõige pätim(ad) tuleks jätta nulltasemele, ülejäänd saaks vastavalt võlaastmele lisaraha. Et lisaraha oleks siis katteta, oleks ka tema väärtus väiksäm. Selle korvamiseks tuleks sis euro samaväärsält päälämakstavaga väärtusetustada, nt 1,5-2 korda. Eesti kui esipugeja saaks rängalt eurosid juurde aga väärtusetustamine viiks selle lisa nulli ning nii mejje ei kaotaks. Petistelt võetaks aga nende olemasoleva raha väärtusetustamisega petetud osa seega nagunii ära.
Eurotkasutatavate liiduvabariikidevahel midagi ei muutuks, küll aga euro väärtusetumaksmuutudes kallineks nood rahaühikud, samas saaks nende odavamad kaubad suurema võimaluse mujaletungi.
Igatahes oleks selline tagaurpidikäik meile kasulikum kui tänane rikastele kerjustele andamiandmine.
Seega: tegutseda tuleks vastupidiselt senisele!

Euroopa liidrid otsivad ostjaid Itaalia ja Hispaania riigivõlakirjadele. Ühe võimalusena nähakse uut, IMFi ja teiste Euroopa-väliste investorite rahal põhinevat päästefondi – täienduseks EFSFile.

Uus eriotstarbeline mehhanism (EOM) on üks kahest võimalusest, mida hetkel 440 miljardi eurosele EFSFile kaaslaseks kaalutakse. Viimase ebapiisavuse osas on juhid jõudnud selgusele – ta on liiga väike, et hoida ära Itaalia riigivõlakirjade paanikamüüki, mille võib vallandada Kreeka investorite suur ja sunniviisiline «pügamine».

Teine variant oleks leida tagatis lausa 20-protsendiliste kaotuste puhuks Itaalia riigivõlakirjadelt. Läbirääkimistega seotud kõrge ametniku sõnutsi võivad tegelikkuses minna paralleelselt käiku mõlemad stsenaariumid.

«Täiesti võimalik, et me jätame oma arsenali mõlemad instrumendid, et oleks manööverdamisruumi,» ütles nimetatud ametnik, kes märkis, et eri riikides võib olla erinevaid juriidilisi takistusi ühe või teise skeemi rakendumiseks.

EFSFi võimendamine osutus eilsel tippkohtumisel kõige suuremaks tüliõunaks. Ametnikud kinnitasid aga, et Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy ja Saksa kantsleri Angela Merkeli seiskukohad, kelle piigid antud küsimuses möödunud nädalal raginal ristusid, on hakanud üksteisele lähenema ning diil kolmapäevasel «korduskohtumisel» olevat siiski tõenäoline.

IMFi raha rakendamine euroala päästmise vankri ette võib olla vastukarva mõnedele riikidele väljaspool Euroopat. USA on juba jõudnud teatada, et ei soovi end kriisiga sügavamalt siduda.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles, et Euroopa ametnikud tõstatavad IMFi kaasamise küsimuse novembris Cannes’is toimuval G20 tippkohtumisel. Ametnikud väljendasid lootust, et oma panuse annavad sellised riigid nagu Hiina ja Brasiilia.

ELi 27 liikmesriigi liidrid – nende hulgas Suurbritannia, mis on koos USAga vastu IMFi kaasamisele – andsid selge signaali, et kavatsevad paluda välisabi: «G20 peaks tagama, et IMFil on piisavalt ressursse täitm...

Loomisel IMF päästefond, jätk

ELi 27 liikmesriigi liidrid – nende hulgas Suurbritannia, mis on koos USAga vastu IMFi kaasamisele – andsid selge signaali, et kavatsevad paluda välisabi: «G20 peaks tagama, et IMFil on piisavalt ressursse täitmaks oma süsteemseid kohustusi ja et IMF uurib võimalusi sissemaksete saamiseks riikidest, millel on suured valuutareservid.»

Kombineeritult tagaksid EOM ja uus garantiisüsteem eurotsoonile ilmselt üle 1 triljoni euro «nakkustõrje raha», kuigi kahe uue fondi lõplik laenuvõimsus sõltub alles arutusel olevatest üksikasjadest.

EFSFil on kasutada ligikaudu 250 miljardit eurot, garantiiplaanid kasvataksid fondi laenuvõimsuse kolme- kuni viiekordseks.

Ametnikud ütlesid, et EOMi üksikasjad ei saa paika enne, kui alles kolmapäevaks. EFSF annaks «seemneraha» ja ülejäänu tuleks mujalt. Üks kõrge Europa ametnik ütles, et EOMil ei oleks sellist laenuvõimsust nagu EFSFil, kuid ta oleks stabiilsem ja usaldusvääsem.

EFSFiga seotud kahtlused mõjuvad turgudele rusuvalt ning üks mõjukas euroala pankur ütles, et kavatsused kirjutada korstnasse kuni 60 protsenti Kreeka võlakirjade väärtusest kõnelevad EFSFi nõrkusest.

«Praegu on risk, et kohese kasu pärast klopsitakse kokku midagi teisejärgulist,» ütles ta. «Kui ühele euroala liikmele nii kõvasti haiget kavatsetakse teha, siis oleks parem, kui teiste riikide investoritele seataks silme ette midagi üsna turvalist.»

Euroopa ametnikud andsid Itaalia riigikassa peasekretärile Vittorio Grillile volitused pidada läbirääkimisi eraviisiliste Kreeka võlakirjade hoidjatega. Grillil käivad karmid läbirääkimised pankade lobigrupi IIFiga selle üle, kui sügava pügamisega viimased lepiksid.

IIFi tegevjuht Charles Dallara, kes on Brüsselis Grilliga läbi rääkimas, ütles Financial Timesile, et «kokkuleppest on asi kaugel». Grilli keeldus kommentaaridest.

ELi ja IMFi Kreeka võla analüüs näitas, et juba ainuüksi selleks, et saada Kreeka abi nr 2 summa kokkulepitud 109 miljardi euro peale, t...

ELi ja IMFi Kreeka võla analüüs näitas, et juba ainuüksi selleks, et saada Kreeka abi nr 2 summa kokkulepitud 109 miljardi euro peale, tuleks investoreid pügada 60 protsendi ulatuses.

Kuigi läbirääkijate sõnutsi on karm kurss võetud just Euroopa pankade suhtes, teatakse rääkida, et ära on ehmatatud ka mõned riigijuhid. «Kui sa halloweeni-kostüümis välja ilmud, ei või sa iial teada, kelle ära ehmatad,» ütles üks läbirääkijatest.

Allkirjade kogumisest pole kasu. Neil pole mõju. Tuleks nõuda õiguskantslerilt hinnangut vastuvõetud EFSF raamlepingu vastavusest EL aluslepingutega, sh. Lissaboni lepinguga. Ja et Lissaboni leping omakorda on ratifitseeritud õigusvastaselt (PS vastaselt), selle kohta on tehtud vastav pöördumine, milles on see tuvastatud. Seda möönis vastuses Jõks ja vaikimisega justiitsminister Lang. Eeldatavalt tuleb vastus, mis selle institutsiooni lõplikult devalveerib....
Teiseks tuleks eirata passiivselt Brüsseli õigustühiseid korraldusi, ja kuni kodaniku allumatuseni välja, sest see pole meie riik ega meie võim.
Kaasaarvatud valimiste ("hääletuse")boikott.
Ja ärge kartke homme toetada oma laste õpetajaid! Toompeal, kell 12.00. Oodata on kuni 1500 inimest.

Ebalegitiimse võimu ja ebalegitiimsete, saati riigi äraandjate, korraldused täitmisele EI KUULU! põhjusel, sest et need on õiguslikult õigustühised! MOTT!

Valimistel mitteosalemise põhjus on üks - kui te ei soovi anda oma häälega legitiimsust järjekordsele võõrvõimu käske täitvale võltsriigikogule ega võltsvalitsusele ega osaleda ebaseadusliku valimisseaduse ega senise valimissüsteemi alusel "valimistel" ega "hääletada" etteantud nimekirju, siis ainus võimalus on valimistel mitte hääletada.

MAAILMA RAHVAD, TÕUSKE ÜLESSE!

15. oktoobril tulid inimesed üle kogu maailma, Ameerikast Aasiani ja Aafrikast Euroopani tänavatele ja väljakutele nõudmaks oma õigusi ja tõelist demokraatiat.Võimurid kogu maailmas tegutsevad vähemuse huvides, ignoreerides enamiku arvamust ning inim- ja keskonnakahjustusi, mille eest peame Meie maksma. See talumatu olukord peab lõppema. Nüüd on aeg ühineda jätkuvate ülemaailmsete rahumeelsete protestidega! Ühinedes üheks hääleks, anname Me poliitikutele ja finantseliidile, keda nad teenivad teada, et see on Meie, inimeste endi otsustada, kuidas kujundada oma tulevikku.

Me ei ole elutu kaup poliitikute ja pankurite käes, nemad ei ole Meie omanikud ega esindajad. Meil on aeg ühineda ja toimuva ülekohtu vastu välja astuda! Meie väljaastumised hakkavad toimuma rahumeelselt, Me räägime seal ka sellest, mida uudistes Meie eest kiivalt varjatakse ja asume ka tegelikkuses tegudele, pööramaks valedemokraatlikusse võlakuristikku sööstavat Eestit tõelise demokraatia rööbastele, Me teeme seda veel, veel ja veel, Me teeme seda seniks, kuniks Meie häält ka tegelikkuses kuulda võetakse ja Meie soove täitma hakatakse!
Neil on saabunud ajad MEID kuulama hakata, Meil aga aina vaäljemini ja julgemalt oma soovidest teada anda...

Meie järgnevad väljaastumised toimuvad juba üsna pea. Kui Te leiate, et ka Teie kohus esivanemate ees on kaitsta nende poolt higi, vere ja elu hinnaga vabaks võidetud ja Teile pärandatud kodumaad. Kui Te leiate, et Teie kohus on jätta järeltulevatele põlvedele just selline vaba ja rüvetamata ning multikultuuristamata kultuuriga isamaa, nagu Teie soovite, siis on aeg seljad sirgu ajada" Saades üle oma valehäbist ja asjatust argusest, on aega tulla juba järgmisel korral koos meiega tänavale, just oma õiguste ja vabaduste kaitseks meelt avaldama.

Maailma saime me vallutatud voodist välja tulemata;
Aga me ärkame ja ta on ikka läbipaistmatu,
Me tõuseme üles ja teda pole kuskil,
Me läheme majast välja ja ta on kogu maa,
Lisaks veel Päikesesüsteem ja Linnutee ja Määratlematu.

(Söö šokolaadi, väike tüdruk,
Söö šokolaadi!
Vaata, maailmas pole mingit metafüüsikat peale šokolaadi,
Vaata, kõik religioonid ei õpeta midagi muud kui maiustused.
Söö, väike pudilõug, söö!
Kui mina vaid saaksin nii enesestmõistetavalt šokolaadi süüa, kui sina sööd!
Aga mina jään mõtlema, ja kui olen hõbepaberi, mis pole muud kui üks tinaleht, ümbert ära võtnud,
Viskan kõik maha, nagu olen maha visanud elugi.)

Aga vähemalt jääb see kibedus kõigest, milleks ma kunagi ei saa,
Nende ridade kärsitu kalligraafia,
Lagunenud ukseauk Võimatusse.
Ja õilis enesepõlgus, mis ei pane mind ainsatki pisarat valama,
Õilis vähemalt ägeduses, millega ma heidan
Kogu selle musta pesu, mis ma olen, asjade voolu,
Jäädes koju ilma särgita.

Pilita Clark, FT
E24
Euroopa ettevõtted ja tarbijad seisavad silmitsi vähemalt kaks aastakümmet kestva elektrihindade tõusuga, selgub lekkinud raportist Euroopa Komisjoni rohelise energia eesmärkide kohta.

Raport näeb ühtlasi ette tuuleparkide arvu tohutut kasvu, mis hindu veelgi kõrgemale lennutab.

112-leheküljeline raport vaeb mitmeid meetmeid fossiilkütuste nagu kivisöe asendamiseks puhtamate energiaallikatega ja kinnitab, et kõik stsenaariumid osutavad tuuleparkide juhtivale positsioonile bloki energiatööstuses aastaks 2050, ületades nii kivisöe kui tuumaenergia.

Nimetatud aastaks võivad tuulefarmid anda kuni 49 protsenti Euroopa Liidu elektrist, ütleb raport. Täna on vastav protsent 5.

Majapidamiste ja ettevõtete keskmised elektrihinnad tõuseksid iga stsenaariumi puhul «tugevalt aastateni 2020-2030», kusjuures kõige kõrgemad oleksid hinnad peale aastat 2030, kui taastuvad energiaallikad nagu tuule- ja päikeseeneriga haaraksid energiatootmisest suurema osa.

Nii näiteks kerkiksid majapidamiste keskmised elektrihinnad sellisel juhul aastaks 2050 enam kui 100 protsendi võrra. Samas tõuseksid hinnad üksnes 43 protsenti, kui tuumaenergiat ja süsinikuenergia salvestamist kasutataks rohkem.

Raport selgitab, et hinnarallis oleksid osaliselt süüdi investeeringud infrastruktuuri, kuid näib viitavat ka sellele, et tavalised elektrijaamad töötaksid tänasest väiksema koormusega, mistõttu neil tuleks investeerimiskulude katmiseks nõuda kõrgemat hinda.

Raport kujutab endast katset hinnata kulutusi, mis kaasnevad sellega, kui Euroopa Liidu liikmesriigid täidavad oma eesmärgid ja kärbivad kasvuhoonegaase 1990. aastate tasemelt 2050. aastaks vähemalt 80 protsendi võrra.

Raport valmistab ette komisjoni energiakava aastani 2050 (Energy Roadmap to 2050), mis peaks ilmuma käesoleva aasta lõpuks.

Hetkel annavad enam kui poole ELi energiast kivisüsi, gaas ja teised tavalised fossiilkütused. 28 protsenti tuleb tuumajaamadest, tuule- ja hüdroenergia annava...

Hetkel annavad enam kui poole ELi energiast kivisüsi, gaas ja teised tavalised fossiilkütused. 28 protsenti tuleb tuumajaamadest, tuule- ja hüdroenergia annavad kokku 18 protsenti.

Viiest raportis uuritud stsenaariumist oleks kõige kallim variant, kus taastuvaid energiaallikaid kasutataks «maksimaalselt», kaasates «olulisel määral» Põhjamere tuuleparke, kontsentreeritud päikeseenergiat (kus koondatud päikesekiired tekitavad auru ja panevad käima turbiine) ning päikesepaneele.

Odavaim oleks «kombineeritud» variant, mille puhul aktsepteeritakse ärilistel kaalutlustel ka tuumaenergiat ja süsinikuenergia salvestamist.

Euroopa Komisjoni energiavoliniku Günther Oettingeri pressiesindaja ütles, et ei tohi lekkinud dokumente kommenteerida.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

www.vanglaplaneet.ee

Euroopa Liit peatas struktuurivahendite väljamaksed Eestile, kuniks rahandusministeerium ajab korda oma kontrollisüsteemid.

Alustatud projekte maksete peatamine ei puuduta, nende rahastamine jätkub varem laekunud struktuurivahendite ja riigieelarvesse planeeritud välisabi sildfinantseerimise arvelt, teatas ministeerium.


Rahandusministeeriumi asekantsleri Ivar Siku sõnul on süsteemide hindamine ja kontroll loomulik euroraha jagamise osa. Tema sõnul on välisvahendite kasutamine Eestis hästi korraldatud. Seda on kinnitanud ka kõik senised kontrollid, ütles Sikk.

«Praegu me täiendame oma kontrolliprotsesse veelgi ja paneme senisest suuremat rõhku riskide hindamisele ning riskantsete valdkondade üle järelevalve teostamisele. Oleme komisjonile juba esitanud ettepanekud, kuidas tegevust paremini korraldada. Väljamaksed Eestile taastuvad lähema paari kuu jooksul.»



Struktuuritoetusi jagavad Eestis ministeeriumid, kes toetuse saajatega otseselt suhtlevad ja toetuse kasutamist kontrollivad. Nende kontrolliprotsesside üle teostab omakorda järelevalvet rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond, kes kinnitab Euroopa Komisjonile kulude vastavust nõuetele ning taotleb eurorahade ülekandmist Eestile.


Rahandusministeerium kinnitab kulude korrektsust valdavalt ministeeriumide endi läbiviidud kontrollidele ja audititele tuginedes. Eestile on 2007–2013 perioodil struktuuritoetusi ette nähtud 3,4 miljardit eurot, septembri lõpu seisuga oli heakskiidetud projekte 2,8 miljardi euro ulatuses (82 protsendi). Keskmiselt makstakse Eestis kuus välja 37 miljoni euro ulatuses struktuurivahendeid.

Euroliidul on eraldamiseks raha veel 3 kuuks. Esmalt peab Eesti sinna mingi summa sisse maksma (teised ka), siis võib midagi saada uutele projektidele. Iseasi, kas see on mõistlik. Kuna kogutud maksud (pea 50% maksukoormus, st röövitakse ära pool) lähevad Euroliidu ja euroraha käigushoidmiseks piiri taha ja iseseisev eelarve selles olukorras ei saa toimida, siis pole muidugi ka õpetajatele võimalik sentigi leida, ja kui nendele protsti tõttu vastu tullaks, tekib teisal auk - ehk see, mis toimus Kreekas, kus auke polnud võimalik lappida. Ilmselt oleks Toompea jaoks parim tee võimalikult kiire majanduslik pankrotistumine (poliitiline on juba toimunud).

Asi meenutab juba Stalini obligatsioone.

Ja huvitav, et eurosotsialistid tahavad teha panust veel ka nepile: "luuakse uus finantsmehhanism, mis tõmbaks ligi erainvestoreid".

Tänahommikune seis kääbikute elust:

Kreeka võlakärpega on mõtted ka peaaegu selged. Saksa kantsler Angela Merkel on öelnud, et Kreeka võlad tuleb kustutada vähemalt 50 protsendi ulatuses, veelgi parem kui see protsent on suurem, kuni 60%.

Kolmas sammas eurokriisi lahenduses ehk 440 miljardi euro suurune EFSF võib saada lisaraha ja -võimu kahel erineval viisil: a) läbi lisagarantiide ostetakse veelgi suurem osa eurotsooin võlast või b) luuakse uus finantsmehhanism, mis tõmbaks ligi erainvestoreid, kellel oleks huvi samuti võlgu osta.

Operatiivteateid põrgu eeskojast.

Eestist on kiibitsemas asja loodab-mees Ligi.

Algul arvas Ligi laua taha saavat, aga hommikul tehti ülemate poolt selgeks kibe tõde, et asi käib tal pikalt üle pea.

Piki pead saab pärast aga esimesena tema.

Ja nii on ta oma abitu lootuse seadnud kolmejalgsele võluelevandile "rekapitaliseerimine", "fondivõimendus" ja "restruktureerimine".

Kell 9:30

Algselt kolmapäeva hommikule planeeritud Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu ehk Ecofin jääb ära.

Rahandusminister Jürgen Ligi loodab, et euroala riigijuhid lepivad võlakriisi puudutavates küsimustes kolmapäeval Brüsselis lõplikult kokku.

Riigijuhid lepivad loodetavasti lõplikult kokku pankade rekapitaliseerimises, Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) võimenduses ja erasektori võlgade restruktureerimises, kommenteeris Ligi BNS-ile.

Samal ajal käib aga ka teistsugune elu.

Kulla untsi hind on eilse ja täna hommiku jooksul tõusnud 1660 dollarilt 1720 dollari alla ehk 3,5%. Ka hõbe on liikunud sama ajavahemiku jooksul märkimisväärselt, tõustes 31,5 dollarilt 33,5 dollarini untsist

Dimitri Demjanov nimetati aga Prantsuse Kõrgete Kulinaarsete Kunstide Akadeemia saadikuks Eestis.

Akadeemia diplom ning auliikme medal ulatati Luxembourgis maailmakuulsa gastronoomiavõistluse Bocuse d’Or žürii töös osalenud Demjanovile üle valikvõistlusele järgnenud õhtusöögil.

„Tunnustus on suur nii mulle isiklikult kui Eesti kokakunstile tervikuna. Vana-Euroopa kulinaarsete väärtuste säilitamine ja jagamine on väga oluline kiirelt arenevas Eestis,“ lausus Demjanov.

„Akadeemiasse kuulumine loob meie kokkadele parema ligipääsu rahvusvahelistele koolitustele ja praktikavõimalustele. Seeläbi tõsta ka uue eesti köögi tuntust ja kvaliteeti,“ lisas Demjanov.

Kell 9 jäi rahandusministrite kohtumine ära ka seetõttu, et nad on oma positsioonilt mõttetud mehed - ilmnes kibe tõde: rahakontod on Euroopas tühjad. Otsitakse paaniliselt rahakotti.

Kell 10:45

Euroopa Liit (mis asi see on? meie?) teatas just praegu, et euroala päästefondi juht külastab sel nädalal Hiinat.

a) täna hommikul on Euroopa Liit (see naine) tõesti Pekingis

Hiina välisminister Yang Jiechi lubas Pekingis kohtumisel välispoliitilise esindaja Catherine Ashtoniga Euroopa Liidule abi võlakriisi lahendamisel

b) eurosotsialism kuulab hoolikalt Hiina kommunistide näpunäiteid

Hiina ametnikud ütlesid, et on Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles kutsunud nende jätkusuutmatut majandusstrateegiat ümber modelleerima.

c) ilmselt toimub ka kuuletumine (meenutab 1975 Helsingi-pugemist Nõukogude Liidule)

Euroopa Liit võib kirjutada kokkuleppe Hiinaga sisse tänase tippkohtumise lõppdokumenti.

Teateke ka sellest, kuidas hakkab välja nägema "uus finantsmehhanism, mis tõmbaks ligi erainvestoreid, kellel oleks huvi samuti võlgu osta".

Isegi kui Hiina kommunistide ja eurootikute all ägavat nepmanit millegipärast ei panda seina äärde, siis õitsva kapitalismi perioodiga on Euroopas ühel pool, kuna

...erainvestor saab 100-eurose võlanõude vastu 15 eurot sularahas ja 35-eurose uue 30-aastase võlakirja, mille intress on kuus protsenti.

"Uuele finantsmehhanismile" on tulnud päeva jooksul täpsustust.

IMF sai Hiina kommunistidelt täna rahasüsti lubaduse ning kuulutas selle peale, et 1 euro = 25 senti (asus nõudma 75 protsendilist võlakirjade korstnasse kirjutamist).

Ja Hiinas on ainult üks partei!... ja maailma kõige parem demokraatia! Ja arvatavasti kommunistide edumaa suureneb, sest võistleme nendega samas odavuskategoorias. Aga odavus ei talu privileege. Aga pole hullu - tähsad eurobürokraadid tegelevad palehigis teemaga. Millised privileegid on meil veel säilinud?

Eile anti seoses Euroopa rahajamaga inglaste poolt ka kohalike 1-partei riikide nimistu, kus olid nii Saksamaa, Prantsusmaa kui Eesti. Seega on Ansip, Ligi jt kommunistid nende meelest Hiinale sarnased.

Küsimus selle kohta, miks ämm pole Ansipit oma poole rettu kutsunud - Ansipile ilmselt praegune sekeldamine meeldib. Miks ka mitte:

Kell 00:45

Eurotsooni liidrite läbirääkimiste järgsel õhtusöögil Brüsselis serveeriti röstitud kammeljast spinatiga ning kolmest sorbetivalikut.

(Kui see nüüd vaid polnud Ansipi pea, mida kellu- ja põllemehed sõid, kuna mingi jutu järgi olevat tal just spinat kolba all. Kurat teab, milline poliitik võis olla kammeljas.)

Hommikuks on siis eurotsooni haldamine Hiinale üle antud. Kuna Hiina käes on 3,2 triljonit dollarit.

Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy teataski juba, et helistab täna Hiina kommunistide presidendile Hu Jintaole ja palub Hiinal osa võtta Euroopa võlakriisi lahendamisest.

Hiina punapeaminister Wen Jiabao kinnitas aga Hiina tahet Euroopa Liidule appi tulla.

Homme (reedel) tormab EFSF-i juht Klaus Regling isiklikult Pekingisse, et "ligi meelitada investoreid" (Ligi väikese tähega).

Hiina rahavoog võimaldab suurendada "euroala päästefondi" ja kustutada 50 protsenti Kreeka võlgadest.

See pidavat aitama Sarkozyl ja Saksamaa liidukantsleril Angela Merkelil maailma (keda siis? ilmselt kedagi väljaspool Euroopat?) veenda, et Euroopa on kriisi kontrolli alla saamas.

Olukord aga läheb huvitavaks ka selles mõttes, et puna-Hiina sai võimaluse tingimuste seadmiseks ja Euroopa survestamiseks.

„Hiina vajab aega, et hinnata seda plaani väga hoolikalt,“ ütles Hongkongis asuva Mizuho Securities Asia ökonomist Shen Jianguang. „Hiinat paneb muretsema see, et Euroopa poliitikute hulgas on nii palju erimeelsusi. Hiina ei taha, et teda nähakse raiskamas raha plaani peale, mida isegi eurooplased toetada ei taha.“

No ja ka paar sõna Euroopa nepmanite kurva saatuse esimestest rajajoontest

... Uue plaani järgi nõustusid Kreeka võlakirjade omanikud VABATAHTLIKULT korstnasse kirjutama 50 protsenti võlakirjade väärtusest, mis tähendab 100 miljardit eurot

... Pankadelt nõutakse põhikapitali suurendamist üheksa protsendi võrra, et luua puhver potentsiaalse kahjumi puhuks. Pangad vajavad 106 miljardit eurot, et need nõuded täita. Selleks on aega 2012. aasta juunini.

... Nii et 100 miljardit korstnaraha tuleb inimestel lisaks pankadesse paigutada.

... Kõik see vähendab Kreeka võlakoormat 150 protsendilt 120 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Ehk siis ka pärast neid drakoonilisi samme, mis paiskavad kapitalismi kummuli, ületaks võlakoorem produkti. Ja see on ainult Kreeka.

Ja hiinlane irvitab. Ansip jt kommunistid tunnevad rõõmu, et saavad sotsiaalselt lähedase käske täita.

(Aga mis saab meist, äkki meie hakkame head kapitalismi-aega taga igatsema.)

Miks Sarkozy nahast välja poeb, et Hiina raha ikka laekuks - väga palju Kreeka võlgasid on Prantsusmaal.

Asendusraha saamata annab see (järgneb referaat ajakirjandusest) Prantsusmaa pangandusele kõva matsu ja kui vaadata Saksamaa-Prantsusmaa telge, siis muutub Saksamaa tunduvalt tugevamaks kui Prantsusmaaks ja tekib olukord, kus Prantsusmaa + romaani kultuuriga riigid, jääb nõrgemaks võrreldes germaani seltskonnaga.

Võlgade kustutamine tähendab Kreeka võlakoorma kergendamist saja miljardi euro võrra. Sakslased hindavad, et nende pankadele tähendab see saja miljardi euro mahakirjutamine ainult umbes kuus miljardit eurot. Saksa pangad on juba suure osa Kreeka võlgadest õigel ajal kahjumisse kandnud.

Eesti kanditi riskide maandamiseks Euroliidule.

Euroliit kanditi riskide maandamiseks Hiinale.

Alkohoolik läks uuele ringile ning pidu kestab pohmakani. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et täna varahommikul võlakriisi lahendamiseks tehtud otsused peaks vähendama juttu, et järgmise aasta eelarve tuleks teha riskiprognoosi järgi.

Täna esines Rahvusraamatukogus Shveitsi ajakirjanik Kaspar Naef teemal Shveitsi - Gallia-frangi küla keset EL-i või EL-i eeskuju?

Ja tema hinnangul eurot päästa ei õnnestu, see on mahavisatud raha, sest Kreeka ei jõua neid laene tasuda. Põhjusel, et riik on konkurentsivõimetu ja puudub tootmine ning tooted, mis huvi pakuks,innovaatilisus, iseseisev mõtlemine, mis on loovuse ja loomise alus. Ehk siis tema sõnul oli selle raha Kreekale andmine vale. Tõenäosus, et garantii käiku läheb, on enam kui reaalne.
Rahvusvaluuta korral poleks selline tasakaalutus võimalik ja saime teada, miks Shveitsi majandus ja frank tugev on.
Ehk siis euro päästmine on Pyrrchose võit ja kui pärast 1, 99 miljardi maksmist lepalehestunud euro ikkagi lendab, siis tahaks eurousklike masendunud ilmeid näha!
Shveitsis on ka võimalik kodanikel poliitikasse sekkuda ja ka otsustesse, juhul kui poliitikud tegutsevad rahva tahte vastu. Meil pole see enam võimalik. Või siis nt. kaevandatakse Tuhala üles põhjusel, et mitte luua pretsedenti, kus kodanikud võidaksid (60000 allkirja jne) ja kuradile Vääna ja Pirita jõgi, Mahtra soostik, karstialad, Ülemiste järv jne. Peaasi, et kaevandaja raha kätte saaks!

Raplamaal on Matsalu värav, 400 ha suurune puutumatu loodusega Illaste raba. Lisaks looduslikule väärtusele (metsis, oli kaljukotka elupaik), on raba ka magevee reservuaar. Ehk joogivee reserv. Toiteallikas jõdegele, järvedele, kaevudele. Kohalik turbaärikas, kel ümberkaudu kaevandeid küll, sest rabasid jagub, tahab just nimme Illastet. Ühtegi raba ta taastama hakanud ei ole, pealt võetakse koor, alumised kihid jäetakse sinnapaika. 400-st ha-st läheb kaevamiseks 350. Kohalikele makstakse krosse, turbaärikas müüb turba Hollandisse, ja meie ostame tagasi. Puutumatu raba on EL-s haruldus!
Aga plaanitakse eheda looduse nautimiseks "kohalikele" jätta alles kaks raba, ülejäänud lähevad kõik kaevandamisele. Kusjuures Illaste on dokumentides kirjas turbamaardlana, ehk siis käib asjaga mitte kursis olevate inimeste lollitamine. Turbaärikas on vallavanema semu ja looduskaitseinspektor maksti kinni, et saada vajalikud load.
Aga innovaatiliste ideedega mehele, Reemet Kasekampile, loobiti kaikaid kodaratesse.
Olen sel teemal kirjutanud K&E-s artikli "Loomine või hävitamine". Turbaärikal on vaja raha kätte saada ja "protestijatele" ära panna, raha jõul!

Erinevalt rahvusvaluutast puudub eurol arusaadav tagatisvara (nagu mil oli mets, või siis ka kuld), tema stabiilsuse ainus allikas on usaldus.

Sellepärast ei saadudki täna vähema tulemusega lõpetada kui pidulik euro päästmine võimalikult enesekindlate väljenduste toel ja börsitõusu põrina saatel, seda kasvõi vanakuradi vanaema (antud juhul hiinlaste) hoolde andes.

Kokkuleppijatel on selge, kui neil pead on üldse selged, et euro "kattevaraks" on hetkel:

* puna-Hiina usaldusväärsus, mis ei saa olla maailmas väga kõrge
* hiinlaste tuju, ehk siis see, et asjaga jändamine tundub hiinlastele perspektiivikas.

Seega on tegu hullu rahakontseptsiooniga, mulle hetkel ei meenu selle analoogi, aga ilmselt mingitel asumaadel seda leidub, mõni tugrik, kuid sellelgi on vist olemas reaalne väärtus, mitte ainult plastikust arv.

Ehk siis sätib Euroliit end praegu Hiina koloonia rolli. Usutavasti mõtlevad poliitilkud, et see on ajutine abinõu ja kohe tulevad paremad ajad, mil saab end vabaks osta. Peale eurooplaste üle-jõu-tarbimise mentaliteedile, mis ei võimalda väärtusi akumuleerida, räägib selle vastu ka demograafiline olukord.

Arvatavasti haistavad tänaste arengute valguses ka araablased ja neegrid oma saaki.

Euroopas ei ole enam poliitikat. On bürokraatia, mida nüüd asub juhtima punane Hiina enamlus. Hiinlaste esimeseks mureks on siis - Euroopa poliitikute eriarvamused. Ei tea, kas nüüd on oodata neile, eriarvamust omavatele, tegelinskitele töölähetus Gobi "ümberkasvatuskoolitusele"? Reisi- ja koolituskulude katteks - konfiskeeritakse kogu vara. See pole isegi naljakas enam. Kreekas on rahutused. Hispaanias, Itaalias - ilmselt kohe puhkemas. Äkki soovib Partei saata siia Euroopasse nn. rahu- ja stabiilsusjärelvalvejõud?

Hiina rahu- ja stabiilsusjärelvalvejõud Kreekas-Roomas oleks suurepärane jätk Euroliidule.

Huvitav, kuidas näiteks politsei või sõjaväe abiga hakkab välja nägema maksejõulisuse tagamine? Sõjad ei ole seni olnud parim keskkond turgudele, välja arvatud vallutussõjad.

„Kui Kreeka oleks maksevõimetuks muutunud, oleks tekkinud doominoefekt, mis oleks kõik enesega kaasa viinud,“ ütles Sarkozy eilse kuldmuna kohta.

Nüüd siis on tagatud, et Kreeka on maksuvõimline. Ja kusagil mujal pole samasugust doominokivi. Võimas.

Ma loen siit välja nii, et Hiina mängib doominot. Doomino on aga mäng, mille "eesmärgiks on saada lahti kõikidest klotsidest nii ruttu kui võimalik neid üksteisega sobitades".

Itaalia majandusstabiilsuse näitajate ülevaade

2007. aasta jaanuarist kuni 2008. aasta juunini maksis miljardärist peaminister 17 miljonit eurot oma sõpradele ja tuttavatele, sealhulgas poliitilistele liitlastele, isiklikule personalile ja vennale Paolole, kes toimetab parempoolset ajalehte Il Giornale.

Noortele glamuursetele naistele maksti kokku 2,7 miljonit eurot.

150 000 eurot läks endisele telesaatejuhile Virginia Sanjustile, kes on suguluses Toscana aristokraadiga, kelle villa renditi suvel Suurbritannia peaministrile David Cameronile perekondlikuks puhkuseks.

135 000 eurot andis Berlusconi Vene modellile Raissa Skorkinale, kes töötas Sardiinia saarel Costa Smeraldas asuvas VIP ööklubis Billionaire.

220 000 eurot maksis Itaalia peaminister endisele Miss Leedule Rasa Kulytėle, kellest sai Itaalia televisioonis mängusaate juht ning 275 000 eurot näitlejanna Isabella Orsinile, kes abiellus Belgia printsiga.

Endine meesteajakirja modell Sabina Began, keda Itaalia pressis nimetatakse „emamesilaseks“, sai 50 000 eurot ja endine iluduskuninganna Barbara Matera, kellest sai Berlusconi patronaaži all europarlamendi liige, 95 000 eurot.

Import-eksport. Ehk meil on mõtteviis: milleks teha ja toota kui on võimalik odavalt sisse osta. Metsade lageraie puhul (võisteldes, kellel on suurim lageraielank, kusjuures ju minnakse mõnuga põlismetsade kallale, mis on esiteks ressurssi hävitamine (vaevalt, et uut istutatakse), veetakse välja toorpuit. Selmet teha sellest väärtus, toode.
Lageraie ei ole metsade jätkusuutlik majandamine.

Kaspar Näf muidugi ütles ka, et meie saadikud europarlamendis ei käitu riigi esindusena (nad esindavad erakondi ja oma fraktsioone)ja et peaministri suust pole kordagi kostnud sõnad eestu huvid, eesti püüdlused või et Eesti ei oleks millegagi nõus. Vaikiv peaminister? Ehk siis tegu on puhtalt Brüsseli agenda elluviimisega Eestis. Ebalegitiimselt peaministrilt oleks ka palju tahta, et ta sõna võtaks.

Kuid kui kõnelda koloniseerimisest, siis selle teenistus on just seesama Eesti maade ja metsade välismaalastele vabalt odavmüüki paiskamine, ilma kaitseklauslita. Teades ülihästi, et rahvale oli see vastuvõetamatu ja et vaeseks tehtud pärismaalased (madalapalgaline tööjõud, kellest midagi ei sõltu) maad ja metsa osta ei suuda. Nõmmevalitsuse kodulehel on Ahti Männi sulest artikkel, kuidas venelased Eesti kinnisvara üles ostavad. See on taas rahvalt majandusliku ressurssi ära võtmine ja inimeste ning põlisrahva eneseteostuse pärssimine.

Tootmisest ehk tulust: Olen vanalinnas täheldanud, et turistide grupid viiakse käsitöö poodidest, sh. esinduspoodidest mööda. Miks?
Kas sihiga jätta käsitöömeistrid rahata ja välja suretada või takistada kohalikel suhtlust välismaalastega?
Sama olen täheldanud ka esinduslikel suurlaatadel. Välismaalaste gruppe sinna ei tooda ja sinna eksivad ära vähesed. Kohalike ostujõud on teada. See on ilmselt sihilik.
Aga selle eest viiakse nad matrjoškasid ja merevaiku ostma....

Giidid on kohustatud oma ülemuste käsul(kes on vastava tasu saanud) eirama Eesti käsitöö poode ja viima turistid eranditult suveniirimaffia poodidesse matrjoškasid kui "eesti suveniire" ostma.Merevaik aga olevat "ühine" Baltikumi suveniir.See tegevus on ka Tallinna Kesklinna Valitsusele väga meelepärane, ilmselt on selleks põhjust, kuna rämpssuveniiripoode ei oma eestlased vaid omanikud on muulased erinevatest rahvustest.

Pühapäeval, 30.10

Kultuurilooline päev Veljo Rannikuga Raplamaal ja õhtu Andrus Saarega Tohisoo mõisas

Sügises on veel värve. Kultuuriloolist retke mööda Raplamaad marsruudil Pirgu mõis, Juuru kirik, Hõreda mõis, Ingliste mõis, Rapla kirik, Alu mõis, Loone Linnamägi, Tohisoo mõis juhendab legendaarne looduskaitsja Veljo Ranniku. Tohisool ootab meid sotsioloog Andrus Saar loenguga „Eesti riigi ja eestlaste tulevik sotsioloogiliste uuringute taustal. Kas saame ise enda heaks midagi ära teha?“

Söögid-joogid kaasa.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 09.00. Tagasi Tallinnas kell 18.

Sõidu hind koos kohviga Tohisoo mõisas täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 12 eurot, õpilastele 6 eurot, koolieelikutele tasuta.

Info ja registreerimine 6 481 740, 56476297, info@looduseomnibuss.ee.

Kui Tallinna tuleb kaugelt välismaalt keegi, kes otsib põhjamaa kultuuri, siis ta peab ilmselt jääma arvamusele, et kohtas idioote, või tunneb end petetuna. Tallinna vanad hooned on sakslaste omad ja uued hirmus koledad. Selle kõige vahele sobib just matrjoška+merevaik, sest Tallinn ei paista eestilik.

Toetan Maidu mõttekäiku Tallinna osas. Ilmselt Tallinna multikultuursuse kogemus ongi loonud arvamuse Jewroopas, et eestis elavad Estländer/estländare/eestimaalased... Olen jõudu mööda püüdnud seletada, et eestis on ikka eestlasi ka veel alles ja kõik pole mitte eestimaalased.. Mõni on ikka eestlane. Näiteks Mait ( muhe mees kui ta just mingit järjekordset intriigi ei punu). Päikest... või meetrist lund :)

EPList saab lugeda põhjanaabrite pilku Tallinnale kui õllelnnale, Koplist Lasnamäeni.
Ja sellest ka, et valitsus toetab ELi hoopi maaettevõtlusele:

Kuidas valitsus ja riigi­kogu pabereid ei lugenud ja mida tehakse, kui viga on välja tulnud?

Väikeasulas, kus kohalik katlamaja toodab sooja kütteõli või gaasiga, võib halva stsenaariumi teostumise korral 2013. aasta algusest maapoe, juuksurisalongi ja mis tahes muu kohaliku elu säilitamiseks vajaliku väikeettevõtluse pidamine hakata päevapealt üle jõu käima.