Sõltumatu Infokeskus

Ivar Raig ja Rene Naptal: Alternatiive Ansipi majandus- poliitikale

Peaminister Andrus Ansipi juhitud valitsus läheb Eesti ajalukku mitte ainult kui Euroopa ühe suurima majanduslanguse (2009.a. oli see üle 14%) tekitaja.

Mitte kunagi varem pole Eesti olnud nii palju töötuid ja heitunuid kui käesolevas kriisis. Töötute arv jõudis üleeelmisel aastal rekordilise 130 tuhandeni. Väliskapitalile kuuluvad ettevõtted viivad kasumi Eestist välja maksuvabalt ning euro tulekuga pole Eesti saanud loodetud välisinvesteeringute kasvu, kuigi siinne tööjõud on vähemalt 3 korda odavam kui Soomes. Absoluutses vaesuses elajate (riigi elatusraha sajate) arv on kolme viimase aastaga peaaegu kolmekordistunud ning jõudnud enam kui 165 tuhande inimeseni.

Lisaks töötab kuni 100 000 eestimaalast välismaal ning teenib välisriikidele tulumaksu ca 50 miljoni euro ulatuses kuus. Eestimaalased kulutavad välismaal juba rohkem raha kui välismaalased Eestis, sest paljud kaubad on Eestis kallimad kui välismaal. Mitmete ekspertide hinnangul on läinud Eestist viimase kümne aasta jooksul välismaale elama ja tööle juba rohkem inimesi kui oli sunnitud lahkujaid peale II Maailmasõda. Lahkunud on eelkõige kvalifitseeritud tööjõud ning suureneb oht, et paljud lahkuvad Eestist pöördumatult.

Seega pole Eestis tegemist pelgalt majanduskriisiga, vaid poliitilise ja ideoloogilise kriisiga, riigi ja rahva erosiooniga. Paljude jaoks on võimud jõudnud EV Põhiseaduse aluspõhimõtete ja paragrahv ühe jämeda rikkumiseni.

Reformierakonna liberaalne vaba turumajanduse ideoloogia ja majanduspoliitika vigade tõttu majanduskriisi ajal on Eestist kujundanud äriühiskond, kus on väga suured lõhed rikaste ja vaeste vahel, sotsiaalne õiglus ja sidusus aga vähenenud.

Selline olukord mitte ainult ei pingesta ühiskonna toimimist vaid suurendab ka julgeolekuriske. Nüüd näeb peaminister ja reformierakond Eestit jõuka Põhjala riigi, mis väärtustab inimeste vabadusi ja soosib madalaid makse (vt. Äripäev, 3.03.2011). Paraku on P...

Paraku on Põhjamaade ühiskonna tasakaalustatud arengut, võrdsust soosiv ja egalitaarne majandusmudel kardinaalselt erinev Eesti liberaalsest ja elitaarsest ühiskonnamudelist. Küsin, kuidas on võimalik saada Põhjamaade sarnaseks kui ettevõtluse ja tööhõive elavdamisega Eesti valitsus peaaegu ei tegele, samas kui Põhjamaades on valitsused rakendatud ulatuslikke meetmeid kriisi ületamiseks. Eesti valitsejad ootavad jätkuvalt nn. ”nähtamatu käe” ja turukonjunktuuri abi. Paraku ilmutab see vaid üksikutes majandussektorites (näiteks elektroonikatööstus), kus paranesid usinate käsitööliste võimalused osaleda ekspordimahukate tellimuste täitmisel, mis on suurendanud küll nii importi kui ka eksporti, kuid tööhõivet ja inimeste sissetulekuid väga vähe. Senist kahe kvartali väikest majanduskasvu võiks pidada pigem surnud kassi põrkeks kui jätkusuutliku uue majanduse kujunemiseks.

Valitsuskoalitsiooni juhterakonna peaeesmärk oli viimastel aastatel täita eelkõige eurotsooniga ühinemise kriteeriumid, mis tõigi kaasa Eesti krooni (enneaegse) vahetamise euro vastu. Nii on tänaseks jõudnud Eesti olukorrani, et avaliku sektori defitsiit ja välisvõlg on küll Euroopa väikeseimad, kuid oma rahva mured on toodud nende nõuete täitmise ohvriks, teenides nõnda rahvusvaheliste organisatsioonide kannuseid.

Eurotsooniga ühinemise formaalsete kriteeriumite täitmise nimel tehtud eelarve kärped on nii tootmistegevuse kui ka tarbimise füüsilise mahu Eestis niivõrd kokku kuivatanud, et küsitavaks on muutunud Eesti majanduse taastumine ja isegi eurotsooni nõuete (eelkõige inflatsiooni) edasise täimise võime. Vaid Lätis on peamised majandusnäitajad veel kehvemad, mis tähendab varasema edu peaaegu täielikku mahamängimist. Edukast reformiriigist on saanud stagnatsiooniriik. Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman võrdleb majanduskriisi Balti riikides Suure depressiooniga ja leiab, et kaotatu tagasitegemiseks kulub aastaid. Euroopa praeguse seisundi iseloomustamiseks ta isegi tsiteerib Taciuse...

sõnu ”Nad on rajanud kõrbe ja nimetavad seda rahuks” (vt. ”Vikerkaar”, 1-2/2011, lk. 172).

Mida oleks saanud teha teisiti? Kahtlemata pole Eestil kui väikeriigil võimalusi muuta oma majanduse väliskeskkonda, kuid ka sisemiste ümberkorraldustega oleks olnud võimalik oluliselt leevendada kriisi mõjusid ja luua eeldusi majanduskasvu ja –efektiivsuse uueks tõusuks nagu seda tegid näiteks Poola, Iisrael, Rootsi, Taani, Šveits, Tšehhi ja Sloveenia, mis kannatasid kriisis suhteliselt vähe. Isegi finantskatastroofi üle elanud Iirimaa ja Islandi majanduslangus ja tööpuudus pole nii kõrged kui Eestis.

Peaminister Ansip on nüüd lõpuks ka ise tunnistanud, et valitsus oleks pidanud piirama laenamist ja üle jõu elamist ning tõkestama kinnisvaramulli kujunemist. Saavutati küll eelarve piiramine, kuid ettevõtluse stimuleerimise ja uute töökohtade loomise erinevate meetmeteni, rääkimata majanduse strukturaalsete, tehnoloogiliste ja muude vajalike uuendusteni pole aga rahapuudusel püütudki tegelikkuses jõuda.

Väikeriikide võimalus keerulistes kriisiolukordades ellu jääda on pidev kohandumine ümbritseva maailmaga. Kui maailma juhtivad riigid on pööranud selja uusliberaalsele majanduspoliitikale ja hakanud pankade ning suureettevõtete tegevust riiklike meetmetega ohjama, ettevõtlust stimuleerima ning lahendama sotsiaal- ja regionaalprobleeme, siis peaks ka Eesti suutma vabaneda oma dogmaks muutunud ideest, et turg ja euro lahendavad ka töötuse ja teised sotsiaalsed probleemid. Aeg on loobuda kitsa, peamiselt suurettevõtete ning välismaise ärieliidi huvide kaitsmisest, Eesti juhtimisest kui ”Aktsiaselts Eesti Vabariik” . Eesti kõik eluvaldkonnad ja piirkonnad, ka väikeettevõtjad ja kodanike ühendused vajavad suurt tähelepanu, ennekõike aga töötajad kui Eesti majanduse suurim potentsiaal.

Eesti vajab terviklikku abinõude paketti majanduskriisi ületamiseks ja uuele arenguteele suundumiseks.

Esiteks on vaja valitsusreformi valitsusasutuste koostöö- ja haldussuutlikkuse tõstmiseks, ...

et viia ellu rahvusliku majanduspoliitika prioriteete, jõuda lõpuks mõistlike haldus- ja haridusreformideni. Eesti kõige teravamate probleemide ületamiseks on vaja Sotsiaalministeeriumi baasil luua Tööministeerium ja Tervishoiuministeerium.

Teiseks oleks vaja meetmeid hätta sattunud (töö kaotanud ja võlgadesse jäänud) elanike abistamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Selleks peaks riik koostöös kohalike omavalitsuste ja investoritega looma uusi riigi- ja munitsipaalettevõtteid ning algatama suuri taristuprojekte (näiteks uus Euroopa kiirraudtee, Tallinn-Tartu maantee, Lasnamäe tramm, Saaremaa sild jms.) Ka ELi abi- ja struktuuripoliitika vahendeid tuleks senisest oluliselt rohkem kasutada hariduses, ja tööhõive suurendamises. Alandada on vaja toiduainete käibemaksu, metsatööde tulumaksu, kaotada maamaks kodudele ja kehtestada luksusvarade maks.

Kolmandaks peaks uus valitsus toetama eelkõige kohaliku kapitaliga rajatud ja alustavaid ettevõtteid, suurendama kõrgtehnoloogilise taristuinvesteeringuid välismaailma majandusega sidususe parandamiseks. Riik peaks oluliselt ja mitmekülgselt parandama suhteid Venemaaga, soodustama transiiti ja kiirendama piiriületust, kehtestama ettevõtetele kuni 12,5 % tulumaksu, vähendama bürokraatiat ja lihtsustama euronõuete täitmist. Erisoodustusmaksust tuleks vabastada tervisele ja õpingutele suunatud kulud, kehtestada lagi sotsiaalmaksu suurusele, teha reaalseid samme takistuste kõrvaldamiseks FIEde tegevuses. Riik peaks kehtestama ettevõtluse toetusmehhanismid, mida rakendatakse uute töökohtade loomisel perspektiivsetes tegutsemisvaldkondades nagu näiteks ”rohelise” tehnoloogia väljatöötamine ja rakendamine, mahepõllundussaaduste tootmine ja turustamine, tervise- ja hoolekandeteenuste osutamine, turism, loomemajandus jms.

Eestis peaks olema vähemalt üks oma kapitalil põhinev pank (Eesti Rahvapank) ning Tallinnast võiks saada Põhjamaade finantskeskus.

2011. a. 1. maist lõppevad piirangud välismaalastele maa müümisel ja suureneb...

Tegemist pole otsesepraagiga - see on poliitkorrektne eksitav mulin.

Tegemist on sihipärase väliskapitali teenindamisega. Suuremad metsaettevõtted on libistatud väliskapitalile, nüüd on need vaja varustada kasvava toormevooga. Mis Eestisse maha jääb, mis sellest eestlased arvavad, pole oluline.

Tund möödas Margitil järgmine kiindumus - rahvaliit

2011. a. 1. maist lõppevad piirangud välismaalastele maa müümisel ja suureneb oht maaga spekuleerimiseks. Nüüd tuleks kehtestada uued piirangud sarnaselt nagu teevad seda Skandinaaviamaad.

Eesti ei vaja enam liberaalset majanduspoliitikat, vaid konservatiivset rahvuslikku majanduspoliitikat, et tagada eestimaalastele tööd ja leiba oma esiisade kodumaal!
(www.rahvaliit.ee)

Taciuse sõnu parafraseerides: "Nad on loonud kõrbe ja nimetavad seda stabiilsuseks". Head kõrbes elamist!

Hello Dear
My Name is Mrs. Muna Jabur an Iraqi, I am the wife of Late Prof. Dr. Karim Jabur Alghazi, He is the Directorate of Financial
control bureau till his death, I have been sick for 3 and half years now , I am now receiving treatment in one of the Hospitals
in Iraq, My cancer has effected my heart ,I am not worried about my illness but worried about my son and US$5million that we
inherited from my husband which he deposited in Thailand where my son is currently now seeking asylum as a refugee.
I will like you to assist my son to invest this fund in your country to the glory of allah. I will give you full details regarding
the transaction as soon as you get back to me. Have a nice day and may allah bless you.
Yours Sincerely,
Mrs. Muna Jabur

Tegemist on jätkuva varade väljavedamise programmi sammuga - "musta" töö tegijate käive on maksustatud 2/3 ulatuses ja andes suurema osa riigieelarvest, suurfirmade käive (pool SKP-st!) annab heal juhul kümnendiku riigieelarvest, sealjuures väljaveetav on täiesti maksuvaba.

Ei ole kolhoosnikepartei pooldaja, küll aga meeldib kui sealt miskit mõtestatud teksti kostub, mis korda läheb ja õnneks on selle autor hr. Ivar Raig, majandusteadlane ja euroskeptik, mitte rahvaliitlane.
Aga Andrus Blok on olnud väga tubli ja eestimeelne vallavanem ja rahvaliidus on ka teisi eestimeelseid vallavanemaid, erinevast mõnestki teisest parteist. Usun, et rahvaliit suudab sisemiselt muutuda, kosub ja toibub ning maainimeste rõõmuks, kes on enamuses lihtsad inimesed, tõuseb veel põrmust!

Margit, ära toetu pidevalt KELLELEGI, esita oma mõtteid. Teiste mõtete ümberjutustamine uut juurde ju ei anna.

Kahju jah, kuid kas allkirjade kogumine parandab eesti metsama jätkusuutlkikku majandamist? Mujal maailmas panevad aktivistid ennast kettidega puude külge, lõhuvad metsamasinaid, peksavad metsatöölisi jne... Eestis aga korjatakse allkirju. krt, kas te ikka veel pole aru saanud, et see allkirjade korjamine millegi vastu, ei vii mitte kui kuhugi?
Kui palju allkirju saadi kokku Savisaare vastu, mis sellest muutus?
Või on see allkirja igale poole kirjutamine mingi mentaalne onaneerimine - näed.. ära tegin..panin ka oma allkirja.. olen oma teinud.

(vittu raisk! te olete ikka nii krt loll rahvas et ei väärigi oma riiki ega vabadust rsk!)

Üle 600 inimese on andnud allkirja ehk siis teadvustanud endile ja loodetavasti edastanud tutvusringkonnale selle Eestile kahjuliku otsuse, mis on juba üle kodanike peade tehtud.
IRL- riigikogu ei ole paik kellelegi koha kättenäitamiseks. Te ise olete hullem hävituspataljon kui kesk ja ei tasu lollitada valijaid oma eestimeelsusega, kuradi euroorjastajad. Inflatsioon ehk vägivallaga pähe määritud euro lepalehestub ja hinnatõus tuleb. Tuleb meeletu, sest Euroopat ähvardab enneolematu inflatsioon. Rahvuslased, kes hoolisid oma rahast, oma majandusest, eesti keelest, meelest, vabadusvõitlejate väärikast tunnustamisest, Tartu rahu järgimisest, ei poolda isamaarüüstamist, maamüüki välismaalastele, eesti metsade lageraiet, eurot, immigratsiooni, viisavabadust venega, vene keele teiseks riigikeeleks kehtestamist, kasvõi varjatult, hoolimatust kodanike suhtes, kodanikuühiskonna hävitamist, kultuuriinimestele sülitamist, oma rahva hinge sandistamist, eestlase vaesestamist, teisejärguline olemist omal maal...
Teie 3% läks sinna...
ja elage üle!
ps. Tõenöoliselt said ka roheliste nimekirjas kandideerivad vabatmehed rahva suure toetuse, sest ligi 4% ehk 21000 häält on näitaja. Kuid toetust ei saanud roheliste erakond tänu juhtkonnale. Mis ei tähenda nagu puuduks sellel maailmavaatel kandepind.
kui me ei erakonnastu, siis see ei tähenda, et me oleme egomaniakid, koostöövõimetud, meeskonnatöösuutmatud jne....
Miskipärast tundub, et eestimeelsed inimesed on teile surmavaenlased ja rivaalid võimule, sest millest muidu see soov meid eht nõukogulike võtetega diskrediteerida.
Ühtki lubadust te täitnud ei ole. Aga vabadusvõitlejaid ja represseerituid olete aastaid lollitanud ja julmalt ära kasutanud. Te peate rahvast primitiivseks pööbliks, kellega ei suhelda. Kahekõne asemel on monoloog ja käsulauad.
Nii et üksikutel on ja teil ei ole 3% toetust, + vabade ja isemõtlevate nimekirja 4%.
Ja väga hea, et meie selles pasas ei ole.
Meie ülesanne on võita 4 aastaga valijate südamed! Ja ...

näeme, mille teie 4 aastaga "võitsite"....
te olete ikka väga madalad.

Elagu vabad kodanikud!

IRL ja klaköörid ning meedia tegeleb kodanikuühiskonna tasalülitamisega. Kuigi usun, et paljud inimesed on L. Kunnasega nõus, et kodanikuühiskonna trummi tuleb edasi taguda. Vaadake, kui palju on Eestis seltse. Just seltsiliikumisest kasvas välja oma riik.
Kas praegune riik on oma? Ei ole.
Kas me oleme vabad? Ei ole.
On meil sõna-ja mõttevabadus? Ei ole.
On meil õigused? Ei ole.
On meil riik? Ei ole.
Kas meil jääb üle pelgalt vaadata pealt oma maa lagastamist, olles madalapalgaline alamakstud euroori? Ja sellega leppida?
Tuletan meelde, et 94% oli euro vastu, aga oli vaja teenida Brüsseli kannuseid, võtta rahvalt tahe ja murda vastupanu? Kas see on Eesti huvides? Kas vääritu raha on Eesti huvides?
Kas Eesti huvides on see, vabadusvõitlejad on tühi koht ja mitte keegi. Eesti Vabariigis?

Ja ärge uskuge manipulaatoreid, kes räägivad, et üksiku hääl on tulutu, nad oleksid jäänud isolatsiooni, et kui me oleksime olnud erakonnas..., nišši või mängu solkijad, kesikute kaastöölised....see ei vasta tõele ja on mõeldud selleks, et inimesi meist eemale peletada. Ajupestud ja ajupestavad inimesed ei ole meie valijad.
Me õppisime ka röövisime ära. Eks siis nüüd halage, kuidas me varastasime teilt 3% hääli.
Ei oska võita või?

Miks mitte teha koostööd uuenenud rahvaliiduga.Sealt on nüüd käinud üle kõva puhastustuli.Järele on jäänud positiivsem osa.
Päris üksi võitlemisel on vähe tagajärgi.
Ütelge üks rühmitus, kus poleks endisi partei- või komsomolitegelsi, kagebiste ,vabamüürlasi, skisofreenikuid?

Uuenemiseks on seni nimetatud ikka 'uut verd'. Mõnekümne äraüpanuga lahjenenud RL küll uuenemise mõiste alla ei mahu. Ka pole seda 1-2 uut margitit.

Kui lähtuda sellele küsimusele antavast vastusest, siis annad oma esimesele küsimusele

ise ka selgitava vastuse. Seega stiilis, ise küsin, ise vastan.

Mõtlevatest inimestest ei saa parteisõdureid.
Me ei lase end ära kasutada.
Roheliste erakonnas püüti ju.
Ja muide, need inimesed teevad kohtadel ja oma töös ning seltsides, st. nii vihatud rohujuuretasandil ja tasalülitatud kodanikuühiskonnana rohkem ära kui parteisõdurina riigikogus kummitemplina või statistina. Sinna ei vajata mõtlevaid inimesi, vaid ühtset massi.
Mõtlev inimene on ühiskonnaohtlik. Ning kotkad tekitavad õudu. Aga sellest kirjutas juba Tiit Madisson.
Vaevalt, et me inimeste heaks, kes valivad nagu missivalimistel reklaami järgi, hakkame kilekottidega võidu ajama.
valitsuse hääletasite ise, võidu saite vääritult, meie jaoks oli võitlus ebavõrdne ja ebademokraatlik, aga 3% hääli me ikkagi saime ja nagu J. Saare artikkel näitab, oleks 7 olnud ka riigikogus kui süsteem oleks õiglane. Aga kas Eesti on õigusriik?

Tulemused ei meeldi kellelegi. Ebaõigluse, pettuse, valskusega saadud võidul pole võidu maitset. See on ka näha. aga nautige! Meie,vabamõtlejad, kelle maailmavaateline orientatsioon on sini-must-valge, vaatame pealt.

Ära võta seda Saare Jüri kirjutist Telhvis 100% tõe pähe. 95% võin ka mina nõustuda ent nt ringkonnas enameelistus on ikkagi isikuline ehk tundeline põhisääduse vastane unistus, sellele libedale ei tohiks ka prohvessor end lasta meelitada.
PS näeb siiski ette VÕRDELISUSE, Margit võiks mata õpiku ette võtta ja teha see mõiste endale selgeks, siis saaks ka kirjutatut asjalikult mõista.
Tahetaks aga sellest võrdelisusest loobuda siis tuleks alustada põhisääduse muutmisest et meil võimutseks just nimelt EBAVÕRDELINE kohajaotus ehk kirp saaks ääletada ka 100 elevandi eest.

Delfi: Avatud nimekirjadega saanuks riigikokku mitu tuhat häält kogunud Mart Nutt, Trivimi Velliste, Marju Lauristin ja Hannes Hanso ning kompensatsioonimandaadi saanute seas oleks ukse taha jäänud ka parteisõdurid, kirjutab IRLi liige Andres Herkel oma blogis.

IRL on teinud ettepaneku muuta valimisseadust nii, et üleriigilised nimekirjad reastuksid ümber vastavalt konkreetses valimisringkonnas saadud häälte kaalule, sellise häälte kaalu pingerea alusel muutuks kompensatsioonimandaadi saajate ring.

Seekord sai Reformierakond seitse, Keskerakond viis, SDE neli ja IRL kolm kompensatsioonimandaati. Näiteks kui IRL-il said praegu kompensatsioonimandaadi Toomas Tõniste, Siim Kiisler ja Indrek Raudne, siis häälte kaalu alusel saaks neist mandaadi vaid Tõniste, lisanduksid Mart Nutt ja Trivimi Velliste. Vaatamata Nuti 1968 häälele Nõmmel-Mustamäel ning Velliste 1615 häälele Pärnus pole neil praeguse seisuga suuri lootusi isegi asendusmandaadi saamiseks.

"Sotside leeris on kompensatsioonimandaadid praegu teed sillutanud endistele rahvaliitlastele Jaak Allikule ja Kajar Lemberile. Kui aluseks võtta häälte kaal, siis saanuksid mandaadi hoopis Tartus 3037 häält kogunud Marju Lauristin ning Saare-, Lääne- ja Hiiumaal 1878 häält saanud ja samas kandideerinud Lemberit tugevalt edestanud Hannes Hanso,"märgib Herkel.

"Keskerakond ja Reformierakond võiksid oma arvukate esindajate kohta ehk ise arvutusi teha ning siis nimekirjade avamise ettepaneku kohta oma seisukoha kujundada. Silmatorkav on see, et kõige tagasihoidlikumate häältega pääseb riigikokku Keskerakonna veteran Kalev Kallo, noorematest on aga tagasihoidlike häältega edutatud eeskätt parteitöötajaid nagu Priit Toobal jt.

Närune võit teeb tunde räbalaks....

Erkel ei taipa valimisääduses 'ääle kaalu' sisu. See pole nimelt äälte arv nagu mõni lihtsameelne arvab, see on äälesaamise võimaluse tõenäosus sõltuvalt valitavate ja ääletajate arvust. Nii on samas ringkonnas kõigi valitavate 'äälte kaal' võrdne, olgu see 10000 või 10. Kuid kui ühes ringkonnas on 1 äält saada 30% raskem siis lihtääli loendades on see sama ringkonna valitavatele 30% petmine. Ringkondadevahelise ebavõrdsuse tasandamiseks ongi vajalik võrdsustegur ja 30%-lise petmise korral on sleleks teguriks 1,3. Nii et "raskemas" ringkonnas kogutud 1000 äält on samaväärne "kergemas" ringkonnas kogutud 1300 äälega. Erkel räägib oopis aiaaugust sest ta ise pole riigikogus olemise aja jooksul saanud sellest sahkerdamisvärgist arugi vaid luulutab sõnadega vormi üle.

Komm Delfist:

Wäikewemmal, 09.03.2011 13:40
väga lihtne, kõik need politrukid, kellele eestlaseks olemine on raske (a´la ojukas, andrus, lalli malt, mikser, genrich, paet, parts, jne) ja kuid euroks olemine on ylim eesmärk, vabastatagu Eesti kodakondsusest, et nad ei peaks enam piinlema ja saaks euroks hakata...

Võistlema! – Kes teeb suurema lageraielangi!

See, mis pildilt paistab, on 10,6 ha suurune maalapp. Piki kaasiku serva veidi üle 500m, laiust 200. Pool, see lage lumeväli, on värske, eelmisel talvel maha võetud lageraielank. Vaatasin ja jahmusin – nad sunnikud ei raatsinud jätta pisikest tukkagi ümber vigase ladvaga kuuse, mille otsas oli pesa, ilmselt hiireviu oma! Üle-eelmisel kevadel käisin vaatamas ja siis tiirutasid selle juures hiireviud. Mina tean, sest see on mu koduküla, ma käin ringi ja näen… Kuidas on võimalik, et langi märkija või harvesterimees ei näe, et kuuse otsas on pesa! Nojah, okstel lumi, töötatakse ka öösiti…

Vasakpoolne võssakasvanud osa täies suuruses pildile ei mahtunud. See raiuti maha 7 aastat tagasi. Ka võsa on seaduse järgi mets, sest põtrade kärbitud ja kobraste harvendatud haavahakatised on inimese kõrgused. Muide, kopraid sealses piirikraavis varem polnud, nad tulid alles pärast seda, kui mets maha võeti ja võsa kasvama hakkas.

Selja taha jäi pildistamise ajal samasugune 2 ha suurune lage ala, selle taha varasemast ajast veel kordades suurem lage lank, tukake halli lepikut vahel ja siis järgmine „lennuväli“.

Sumpasin räätsadega lankide ääri pidi edasi ja pöörasin kõrvale suure metsa alla. Seal on vähem lund ja mõnusam käia. Pärast maade tagastamist pole sealt puutikkugi raiutud. Tean seda peret, kellele maa varem kuulus. Vanad haavad, kõrged kased, erinevas vanuses kuused. Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp, kui metsanduslikke termineid kasutada. On kõrgust, avarust ja väärikust. Puulatvadest hakkas kostma valju sidinat – sajad urvalinnud ja siisikesed saabusid.

Puude vahelt paistis valgust ja liikusin kruusakarjääri poole. Kohalik metsaomanik teeb igal talvel sealt küttepuid. Nüüd oli ta suurema raie teinud, aga see lageraielank ei riivanud silma, sest langi kuju oli ebakorrapärane. Kunagise talulauda varemete taha oli jäetud mitu gruppi põlispuid – vanu kuuski ja kaski, langile siia-sinna mitmeid noorte elujõuliste kuuskede rüh...

kuuskede rühmi. Oli tunda, et mees mõtleb tulevikule.

Võidakse ju öelda, et mis sa külamutt luusid ja arvustad. Kes ostis metsa ja see ka raiub! Metsa peab majandama, raha peab teenima, puitu peab turule andma. Kõik riigikogus vastuvõetud otsused, seadused, arengukavad ongi sellele suunatud. Muidu ei saa me Euroopale järele ja rikkuse poolest möödagi, nagu võitjad kuulutavad.

Kohalikud inimesed aga ei taha võsakülas elada. Külamaastikud ei huvita enam kedagi.

Maaleht, 9.märts, 2011, Leili metsalood