Täiesti toetan ajakirjaniku ja ajaloolase Margit-Mariann Koppeli kirjutist nn Iseseisvuspäeva peo kohta!
Ent pole siin midagi imestada, et võimu juures olevad tegelased ei hinda tõelisi Eestimaa patrioote: neid, kes on sõna võtnud eesti maarahva kaitseks, eesti raha poolt, eestlaslike aadete poolt, Eesti totaalkaitse huvides, Eesti Vabariigi õigete piiride taastamise teemal ning muretsevad eesti rahva ellujäämise eest.
Nii nagu ei ole Eestile vaja sadat tuhandet (tegelikult ca 150 000)töötut, pole väikesele rahvusriigile vaja ka rahvuse tuleviku arvel rikastuvat tõusikkonda.
On tõesti jälk kaeda pidu katku ajal!
Ajalugu on julm, aga üksjagu ka õiglane. Ma siiski ei kaldu uskuma, et nii tänased kui tulevikus elavad eestlased endale ja lastele eeskujuks seavad oma riigi ja iseseisvuse loovutajaid, võimu- või varaahneid egotsentriste. Jumal hoidku!
Riigi võimuaparaadil on üksnes siis õigustus, kui see aparaat kogu rahva jaoks töötab.
Meil aga – juba hulk aastaid ei häbene isegi massimeedia enam samastamast riiki võimuaparaadiga.

Peagi tuleb Eesti Kongressi 20. aastapäev. Olin selle 15. aastapäeva tähistamisel Rahvusraamatukogus. Korraldajad olid ära keelanud kõik esinemised, mis puudutasid Tartu rahulepingu järgseid piire, tõelise EV riigipiire ja olemust.
On alust arvata, et seegi kord tuleb see üritus mitmetele tegelastele mee moka pääle määrimiseks, nende ülesupitamiseks, kiitmiseks. Kiidetakse isegi selle eest, et nad üldse siia ilma on sündinud?!
Tõelised rahvuslased saavad vaid laita.
Praegu küll.