Sõltumatu Infokeskus

Milleks on tarvis riigil ehitada sellisesse suhteliselt kõrvalisse kohta koolituskeskus.
Selle raha eest oleks mitu maakooli pääseda sulgemisest.

Ärme unusta et meil on üle igasuguse mõistuse palju igasugu udujutlustajaid. Neil on vaja elatist. Kust nad seda saavad kui mitte rahva käest valitsuse vahendusel. On ju praegused valitsejad ja jutlustajad enamasti kunagised koolivennad ja -õed. Lihtinimene ei kujuta ettegi kuidas sibide koolitaja kohalt lennanul piisab paarile tuttavale helistada ja ta tähelend jätkub Marsilendude koolitajana. See on kliki ja selle järelkasvu omavaheline ringkäendus. Erakonnad peavad ju oma järelkasvu eest muretsema.
Rahaliselt pole see siiski kallis. Eesti rahvas tasub selle eest 2400000 krooni, maksumaksja kohta 4kr. ENSV aegu oli selle väärtus 6...7 kopikat. Ei saanud selle eest jäätistki. Kui jutt tuleb aga põhimõtetest siis saab ka neid osta.

Klooga kui koha kohta ei oska midagi vastu öelda, olen sealset laagrit näinud vaid eemalt. Sedagi paarkümmend aastat tagasi.

Üldse saaks sellest kavast arukalt rääkida siis kui saaks täpselt teada milline on selle kasutegur, mitu eurot toob iga kulutatud euro sisse. Ja mille või kelle arvelt.

Maakooli ei päästa sulgemisest raha, vaid lapsed. Keda ei ole. Perspektiivitusse kooli ei investeerita ja rahastamine sõltub jällegi erakonnale antavate häälte arvust. Kui hääli on vähe, siis unista edasi...
42000 last elab alla vaesuspiiri ja paljud neist ei saa päevas sooja süüa või üldse toitu.
Lapsi antakse juba lastekodudesse.

Enamasti suletakse maakoole põhjendatult, mitte erakondade vaenutsemise või lastevihkamise tõttu. Õpilaste vähenemine lausa kordades (minu koolis oli õpilasi üle 100, kinnipanekul 10, ja neistki omast vallast vaid 3) kasvatab märgatavalt ühe õpilaskoha kulu ning valla rahakott ei pea vastu. Sest on ka hooldekodu ja teine kool, vaja on korras hoida maanteid, kolhoosimajade torustikku, peale maksta perearstile, bussiliiklusele jmt.
Nii oligi koolimaja pärit vanast ajast kui õppis üle 100 õpilase. Aga uuendada tuli seda ikkagi tervikuna, ülalpidamiskulu jäi samaks. Kokku sai hoida vaid õpetajate ja teenistujate kahanemise arvelt kuid suhteliselt kasvas kulu nendegi pealt. On ju suur vahe kas annad tundi 15 või 5 õpilasele, õpetamistund on ühepikkune ning õpetajale makstav palk pea pealt erineb 15:5=3 korda.

Meil oli vallas teine põhikool võtta, ent ei arva et puhtalt kallinemise põhjusel peaks kinni panema kõik koolid Eestis. Visake pilk Eesti kaardile ja näete et meil on küllaltki palju hõreda asustusega alasid (Alutaguse, Soomaa, Padisest edelas, Aegviidust põhjas, JärvaMadise kant, Hiiu keskosa, Vahastu kant, Veneverest läänes, alamPedja, Emajõe sooala, KilingiNõmmest edelas, Taagepera kant, Meenikunno, Saatse kant), peale selle on mõned asulad eestlastest tühjaks tõmmanud valitsuse linnastamiskava, nii et talutavalt lähedal omakeelses koolis käia on keeruline ka tihedama asustusega piirkonnas (kirdeEesti). Neil hõredatel aladel on vaid mõned pisikülad, lapsi on vähe ja noorte kadumisel jääb neid veelgi vähemaks. Piirissaarel lapsi enam polegi.
Visake pilt mõne keskkooli lehele ja näete kuidas klassides 9...12 on õpilasi 3...4 korda rohkem kui algklassides. See tähendab seda et mõne aasta pärast need "suured" klassid eest kaovad ning õpilaste arv kahaneb järsult. Sellega kasvab aga kooli ülalpidamiskulu õpilase kohta. See on ka põhjuseks miks suurtes linnades pooltühjad koolid liidetakse et 2...3-st saaks 1 täiskool. Enne sulgemist juhtusin ise taoli...

Enne sulgemist juhtusin ise taolises Katleri põhikoolis kogemusi kogumas käima (sobis mu tollase elukohaga).

Mis oleks lahenduseks kolgastes? Minu ettepanek oleks - TUBAKOOL! Kui on vaid üksikud lapsed, võib vabalt liitklassiline kool asuda valla poolt eraldatud toas või korteris. Neid ruume leiab ikka sest maalt lahkumise järel on paljud majad tühjaks jäänud ning kütusekulude vähendamiseks mitu pooltühja samamoodi kokku kolitud. Vabalt võiks mõne algklassi õpilase jaoks tööle võtta 1 klassiõpetaja. Anda tollele korter kasvõi sinnasamma et tema korter oleks ühtlasi ka kooliks. Mõeldav oleks see kuni 5 õpilasele 1...4 klassis. Võib mõelda ka 5...6 klassi peale (1 õpilane) ent üldjuhul tuleks seda vältida. Juba 4. klassis tekivad lastel soolised erihuvid ning 6. klassiks on murdeiga käes. Kogemused kinnitavad seda.
Sellistes koolides õpilasi valida ei saa, tegeleda tuleb nii laiskade kui ka lollidega. Samuti takistab õpetamist liitklass, nt 1+2+4(+6). Ütlen vaid lühidalt et sellises klassis tuleb õpilased jagada mitte klasside vaid taseme ja arenemeisvõime järgi, isegi aineti erinevalt.
Kiirovets võib sobida suurele põllule, miks aga Tõnis sellega ka aiapeenardele ronib, mitte ei saa aru.

Viljandimaal Vastemõisa vallas on kaunis Kildu kool, mille loomisel oli tegev Köhlerite suguvõsast pärit Jüri Köhler, toonane vallavanem. Sestap on sel koolil oma osa ka Köleri päevadel. Paar aastat tagasi, Köleri päevade aegu selgus, et terves vallas läks kooli,I klassi, niipalju lapsi kui vanasti, Eesti ajal, tuli sügisel ainuüksi Kildu kooli I klassi. Kuhu jäi Eesti ajal sirgunud põlvkond, seda me teame. Aga miks nüüd on poliitika selline, et lapsi ei sünni ning elu maakohtades välja suretatakse, on mõistetamatu, või on koonduslaagriliku poliitika põhjus otse öeldes genotsiid, sest toimub kunstlik ja sihilik elukvaliteedi halvendamine. Kuradi rikas riik kui inimestega nii pillavalt ümber käib.

Järvamaal pani Vao külaselts, mis on päris tugev, sest korraldavad laatasid ja teevad näitemängu jne.. vist aastal 2008, mälestuskivi 7-le sealsele olematusse hävinenud ja hävitatud külale.
Who cares?
Ja et Siberi õudused läbi teinud inimesed jätsid sageli pered loomata ja neil pole lapsi, siis ENSV oludes tegid nad õieti, sest nende laste elud oleks olnud juba ette ära rikutud. Milleks?
Neilt ei tasu küsida, et kus teie lapsed on?