Sõltumatu Infokeskus

Mõne allikajärgi teatakse juba üle 400 aasta ütlust mis sobib suurepäraselt siia: palju lärmi tühja asjapärast.

Kui Ülo Vooglaiu artikkel oli teretulnud, kuna olukord meie ümber on niisugune, nagu hr.Vooglaid kirjeldab, siis Frau Sieberti reaktsioon tekitab hämmingut. Jah, ma tean juba oma noorpõlvest vanatüdruku, vanapoisi, veelgi enam lesbi juhtumeid, aga oma haigustest ei pea ju kellama. Nüüd tahetakse mingi kiiksuga inimesed kuulutada mingiks kriitikavabaks, veelgi enam, erilist tähelepanu vajavaks seltskonnaks. Kahjuks ma ei soovi seda. Ma ei ole kuulnud, et suhkruhaiged teevad mingeid rongkäike, sama pole kuulda olnud vähihaigete kohta. Ka mehed, eesnäärmekasvajaga näiteks, ei ole välja kuulutanud oma rongkäike. Mis sa oma häda ikka kellad? Püüad kuidagi kontrolli all hoida, et võimalikult pikalt ja tervelt elada.

Saatsin Siebertile sellise kirja.

Tere! vahel on targem olla vait ja näida rumalana, selle asemel et teha suu lahti ja hajutada viimnegi kahtlus. Aino, vaadake peeglisse ja süvenege sellesse, mis Teile sealt vastu vaatab. Ülo Vooglaiu teened Eesti rahva ja teaduse eest on mõõtmatud ja jäävad, Teie aga jääte meelde antud juhul kui kahetsusväärne ja pateetiline eksitus. Püsige seal ja askeldage taeva pärast seal, kus olete ja ärge õpetage meid siin elama, meil on sellest Ritterschaftist (Te ei kuulu paraku sinnagi) kõrini ja aitab.
Tahaks lõppu kirjutada lugupidamisega, kuid ei saa.

Toetan hr. Vooglaidu, aga pr. Ainule sulgeda tee Eestisse ja Eesti inforuumi, tunnenteda pikemat aega, kui eestivaenulikku isikut.

Sieberti kirjale vastuargumendid on küll väga nõrgad.

Muidugi oleks pr. Sieberti poolt olnud täpsem: 'mida kaks täiskasvanud vabal tahtel (consensual adults) teevad, on nende asi', aga see väike vääratus ei tee tema mõtet siiski nulliks. Kahe täiskasvanud homoseksuaali vabatahtlikel suhetel ei ole midagi tegemist perevägivallaga, juutide ja muude rahvaste hukkamisega Saksamaal, loomadega ega seksuaalorjadega.

Mul on sellest kõigest väga kahju ja ei oska kuskilt poolt alustada, eks ma hakkan siis sealt, kus pähe tuleb. Kõigepealt, kes on Frau Siebert? Ma ilmselt ei jaksa uurida ja netis laasida aga mulle aitab juba sellest, mis on tema kommentaaridest pajatatud. Kas pole mitte kõige tähtsam elu ise ja selle jätkamine, olenemata, kas oleme siin sinisel pallil või kuskil teisel planeedil meie päikesesüsteemis, või hoopis paralleeluniversumis. Austusväärne Ülo Vooglaid on sotsioloog ja isiksus, kes suunab oma muremõtted asjaolule, kus sotsioloogilistele uuringutele ei toetuta. Lahmitakse niisama ja seda suunav massimeedia teeb oma töö. Jah, pole loomulikult võib-olla vahet, kui kaks täiskasvanut teevad omavahel seda, mida ilmalik seadus pole keelanud. Vahe on selles, et kas need inimesed, kes on täiskasvanud ja teevad mida tahavad, ka elule midagi oma nn midagi tegemistega annavad. Kui nad on seda juba andnud, nn Jumala ees oma kohustused täitnud siis jääb üksnes sotsialiseerimise küsimus õhku ja siin tulevad mängu väärtushinnangud, millele Härra Vooglaid tähelepanu juhtis.

Mul on 6 aastane poeg. Ta küsis minult ühel päeval: „Vaatasin Tommy ja Jerry multikat, seal kaks kassi omavahel kaklesid selle pärast, et saada ühe valge kassiga kahekesi tantsida. Ütle isa, miks nad kaklesid, kas nad ei oleks võinud rahulikult kolmekesi tantsida?”

Müüdid, seeläbi arhetüübid, sotsiaalne käitumine, autoriteet jne. Kõik on ühes lauses sees, ja et sellele vastust anda tuleb olla teadvustatud. Sotsioloogia on üks psühholoogia osa ja vastupidi. Laps kaotab oma süütuse maailmale uudishimust, läbi selle, et ta omast teadvustamatusest leiab teadvustatuse. Kes teda selles siis aitavad? Ma arvan et selleks on meie teadvustatus. Kui me ühiskonna normid, tabud ja muud vastavad atribuudid muudame nn pehmeteks väärtusteks siis meil ei jäägi muud üle, kui olla pehmed ja hävida nagu tohletanud õun. See omakorda ei tähenda mingeid pogromme ja lolle jõuke tänavatele, kes Sauna tänaval lubavad sodo...

See omakorda ei tähenda mingeid pogromme ja lolle jõuke tänavatele, kes Sauna tänaval lubavad sodoomiat harrastavatele kerepeale anda vaid ainult ja üksnes eluväärtuste õiget ja teadlikku suunamist, mille ainus eesmärk on elu jätkumine siin maal inimesena kultuuris ja lõppkokkuvõttes kogu universumis. Selleks on teadmised ja seda suudavad juhtida inimesed, kellel on selleks autoriteeti. Kas saab olla midagi rumalamat, kui väide, et kõik inimesed on võrdsed. Olen nõus, et inimesed on võrdsed siis kui peavad vastust andma, kellegi võimsama ees. Ennem seda pole siin maal mingit võrdsust, vaid on isiksused nagu Lennart Meri, Ülo Vooglaid, Ardo Aasmäe ja võtke kui raskelt tahate ka Savisaar ja mõned üksikud veel. Kui meil pole, kellele või millele toetuda siis pole meil midagi.

Artikli avaldamiskohtade loendist puuduvad suured nagu Õhtuleht ja Delfi. Avaldamise ja levitamise eest tõsine kummardus SI ees. See on praeguse Eesti ENIM LOETUD artikkel.

Siin ei ole võimalik esitada tugevaid argumente, kuna baasmaterjal on jabur. On püütud kirja tasemega haakuda.

Mis aga huvitav, Aino Siebert solvab ja vassib üha kasvava hooga, näiteks saatis SI portaalile kirja ja kui see tõesti ära avaldati (käesolev teatelugu on selle kirja baasiil tehtud), siis väitis, et tema pole saatnud ja hoopis Vooglaid olevat temale saadetud kirja ajakirjanduseetikale sülitades SI-s üles pannud!! Kõigel juures refrään, et tal on mingi seadusest tulenev kohustus igale poole kaevata.

Kusjuures Vooglaiu artikli sisuks oli väärtuste murenemine ühiskonnas, aga kogu Sieberti jutt tõmbleb (kaka)augu ümber. Kuidas saab sellega tõsimeeli keskustella?