Kas eestlased on soomeugrilased? Trüki E-mail
18. november 2010

SI-310

Kolmapäeval, 24. novembril kell 17 alustab Fenno-Ugria Hõimuklubi kümnendat hooaega. Hõimuklubis püütakse selgemaks rääkida, kui lähedased või kauged on meile hõimurahvad, mis meid omavahel seob ja kuidas kaasaja inimene võiks leida oma tee soome-ugri maailma. Esimesel õhtul arutlevad Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6, Tallinn) instituudi direktor Urmas Sutrop ja kirjanik Kauksi Ülle teemal “Kas eestlased on soomeugrilased?”

Mis on meis soomeugrilikku, küsib keeleteadlane Urmas Sutrop. Oleme ju kogu aeg pürginud eurooplaseks, meie keel on puhtast soomeugrilikust keelest ääretult kaugel. Kultuurigagi pole lood paremad - laulupeod on Lätist, taarausk ja maausk mõlemad üpris noored tehisusundid, soomeugrilisus aga teatud osa eliidi poolt konstrueeritud. Kui meis ongi midagi soomeugrilikku, siis me ei tea täpselt mis see on.

Kauksi Ülle, kes on läbi aastate soome-ugri rahvastega koostööd teinud, väidab, et hõimutunne on vanem kui kaasaegse inimese endakeskne maailm ning ürgne sisemine kutse sunnib meid sidemeid hoidma omadega.

Hõimuklubi alustas tegevust 2001. aastal. Klubiõhtutel astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Koos nendega arutletakse soome-ugri rahvaste praeguse kultuurilise, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning saadakse teavet fennougristika arengusuundadest. Fenno-Ugria korraldab Hõimuklubi koostöös Eesti Keele Instituudiga.

Järgmine hõimuklubi toimub 15. detsembril. Soome-ugri maailmavaatest idamaiste filosoofiate kontekstis räägib Anzori Barkalaja. Hõimuklubisse on oodatud kõik huvilised, sissepääs tasuta.

Allikas:Jaak Prozes
Kontakt: 6445119, www.fennougria.ee
Kommentaar (9)
  • 18. 11. 2010 12:42:35 | Ali Kikkas

    Tähelepanukas:
    www.paabo.ca/veneti/
    www.paabo.ca/uirala/index.html
    www.paabo.ca/uirala/ui-ra-la.html

  • 22. 11. 2010 04:11:32 | TõnuP

    Sõltub, mida pidada esmaseks.
    Kui geene, siis emajärgsete geenide kaudu oleme me üsna üheselt Väike-Aasiast välja rännanute järglased (ja viimane lähtemaa jääb Musta mere põhjappoolmiku äärde).

    Kui võtta igapäevast ainelist toimetamist, siis oleme praegu üsna maailma keskmine hall mass, kolmveerand sajandi eest siiski olime veel Põhja-Euroopa põlluharijad; põlluharijad Euroopas on põhiliselt indoeurooplased.

    Kui võtta rahva kõige pikem mäluliin, siis sellelt oleme me soomeugrilased. Inimeseksolemise peamine alus, peamine erinevus loomksolemisest on enda ajaloo tunnetamine.

    Muidugi, igas osas on mingi tükike ka muud, küsimus on valdkonna kõige olulisemast osast.

  • 22. 11. 2010 12:53:36 | Ahmed Rannaküla

    Keeleteadlane Urmas Sutrop kuulutatakse nüüd ilmselt rahvavaenlaseks.

  • 22. 11. 2010 22:55:41 | Margit-Mariann

    Väga põnev ja huvitav teos ja teooria on foneetika emeriitprofessorilt Kalevi Wiik´ilt, raamat" Eurooplaste juured". Seda võiksid ka araablased lugeda, sest teist on seal juttu, türklased, sküüdid, kimmerlased jne.. Raamat käsitleb eri keelte vahelisi kontakte, neist sõltuvaid keelte ja elatusviiside vahetumist. Euroopa tähelepanuväärsemaid uute keelte ja murrete sünde, võttes aluseks keeltevahelised kontaktid.
    Raamatus esitletakse juurteotsimise vahendeid ja käsitletakse indoeuroopa, soomeugri kui ka baski keeli ja rahvaid.

    Teooria on põnev.

    Ja teine põnev raamat on Enn Haabsaar´elt: Soome-Ugri saamine.

  • 24. 11. 2010 01:57:12 | TõnuP  - Margit-Mariannele

    Kalevi Wiigi raamat kahjuks ei suuda tunnetada inimeseksolemise mitmetasemelisust, pürib liialt asinukese õigetõe poole. Kokku kogutud alusfaktid on kindlasti tähelepanuväärsed ja väärt, aga tõlgendustesse tuleb ettevaatlikult suhtuda. Väga suur ja väärt töö on tehtud, aga oma varjust üle ei saa - inimene elab oma ajas, aga aeg muutub, inimene jääb.

  • 24. 11. 2010 11:11:02 | Margit-Mariann

    Sellepärast ma kirjutasingi oma kommentaaris, et teooria on põnev. Ta pani oma uurimise tulemused ja järeldused kirja. Tema jaoks oli see ainuõige tõde. Meie jaoks on need väited. Aga põnevad. Ei tasu sellepärast Wiiki veel tõrjuda aga tõe pähe võtta ka ei maksa.

  • 27. 11. 2010 17:34:59 | Ahmed Rannaküla

    Kas karjakrants on puhtatõuline labrador?

  • 27. 11. 2010 18:10:26 | Enn Oja

    Ahmedi küsimus on sügavam kui pealt paistab. Võib ju nendegi päritolu geenidega kuskile kokku ajada ning saame sama tulemuse nagu oleme pügmeedega sugulased.
    Muidugi tekib meil küsimus TÕUST kui sellisest ja eriti veel PUHTAST tõust. Nii et me ei peaks ehmuma kui tõesttaakse et oleme päritolult segaverelised krantsid keda millegipärast kutsutakse eestlasteks.

  • 27. 11. 2010 18:23:08 | Margit-Mariann

    Kui labrador on aretatud koeratõug, siis olemuselt on ta krants st aretatud erinevatest koeratõugudest selleks, et saada kindlate omadustega, välimusega jne. koera teatud otstarbeks, järelikult segavereline.
    Ja puhtatõulisus vere puhtuse mõttes on sel juhul küsitav. Kuigi labrador kahtlemata on tõukoer.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.