Sõltumatu Infokeskus

Ma ei saa aru. Millega on tegemist? Kas Eesti-aegse vapside salaordeniga (muuseas, Kuperjanov ei olnud vaps) või Kuperjanovi pataljoni rinnamärgiga, mida üks isehakanud seltskond nüüd ordeniks nimetab? Kuidas sai see orden Eesti ajal kasutusel olla, kui nüüd anti välja numbrid 001-005?

Mind huvitaks rohkem see kes (/kelle poolel) oleks Julius olnud 1934.a (40-aastasena), 1940.a (46-aastasena) ja 1941.a (47-aastasena). 1991.a jääks tema kõrge ea (97a) tõttu juba arutlustest-oletustest välja.
Küll võin minevikku tagasi vaadata nende suhtes kes siis ka elus olid. Nt Laidoneri ja Pätsu jaoks polnud 1934.a Eesti enam esikohal. Nagu ka riigikokku saades Laaril, Kelamil, Tartol jt tehislikult võitud "vabadusvõitlejatel". Kes või mis siis eestlus- ja riiklikust iseseisvustundest üle oli?
Õige vastus: R A H A!

Sellega seoses mind huvitabki kas Julius oleks need "vabadusvõitlejad" pannud seina äärde Nicolae Ceausescu kõrvale või ...

Eestlus-ja iseseisvustundest üle oli raha ja võimuiha. Nagu praegugi.

Kuperjanov ei pannud Pätsi (mitte Pätsut, õppige see ometi selgeks!) ega Laidoneri 1919 seina äärde, miks oleks ta pidanud seda hiljem tegema. Minule on temast jäänud väga positiivne mulje. Kindlasti oleks ta olnud Eesti riigi poolt, mitte nagu mõned laiade vapsilõugadega kisajad.

Ma ei saa sellest raha jutust üldse aru. Ilmselt oli ebaratsionaalne V Riigikogule peaaaegu neli aastat palka edasi maksta (kokku üle 400.000 krooni!), aga kui seadus nii ette nägi, siis ei olnud midagi teha.

Minu arvates pole see, mis meid hukutada võiks, raha ega võimuiha - need kuuluvad oluliselt vaid rikutud inimeste loomusesse. Ja rikutus lööb välja sageli siis, kui selleks antakse võimalus.

Näiteks 1980-ndate lõpus ei olnud võimalust ning inimesed ilmutasid vaimset ühtekuuluvust, vaimset vastupanu jne. Mis kõik pole keskpärane.

Probleem selles, et hiljem on loodud olukord, mis aina rohkem soosib keskpärasust. Just keskpärase olendi joonteks on raha ja võimuiha. Hetkel esimesed heidetakse, tagumised tapetakse.

Tarvis oleks seega saavutada olukord, kus tõusevad esile muud jooned, mitte keskpärased.

Vapsid olid vabadussõJalased, seega kindla tausta ja eesmärgi- ning ühtekuuluvustundega.
Kui keegi viitsiks vaid nende riigipöörde-eelseid kirjutisi lugeda siis avastaks ta endalegi ootamatult et suures osas võib nende mure kanda 1:1 üle tänapäeva.
Enne lugege ja siis haukuge!

Aga võtke ja lugege 1930. aastate ajakirjandust (dea.nlib.ee) kõigilt pooltelt, eriti Vaba Maad. Mina olen seda teinud, aga haukuma pole hakanud.

Vapsid ei olnud vabadussõjalased, pärast seda kui tõelised vabadussõjalased (nagu Karl Parts, Johan Pitka) sealt ära minema hakkasid, võeti sinna igasuguseid kraadesid ja nolke, kes sõda väga kaugelt näinud olid. Ei olnud neil mingit tausta, eesmärki ega kuuluvust. Vapslus oli nagu Röhmi SA enne 1934. aastat.

http://et.wikisource.org/wiki/%22Vabaduss%C3%B5jalased%22_alla_k%C3 %A4imas

Kihutamiseks tarvitatakse individuaalset meetodit. Katsutakse igal mehel leida tema haige koht ja siis ses sihis tal südant aidata maha sõimata, asja ikka nii juhtides, et süüdlaseks osutub valitsus või “erakonnad”. Kui see õnnestunud, siis algab kihutuse teine aste: inimese tõmbamine vabadussõjalaste erakonda. Seks on kihutajale määratu suur vabadus antud. Ta võib igaühele lubada, mida see aga just igatseb.

Majaomanikule lubatakse ― maksud maha võtta.

Tööta töölisele lubatakse ― pursuide varanduste jaotust ja riiklikku abi.

Ärimeestele lubatakse ühistegevuse ärakeelamist ja igasuguse riikliku vahelesegamise ärakaotamist majanduselus.

Töölistele lubatakse aga just nende riikliste vahelesegamiste teostamist majanduselus, mida sotsid olevat lubanud, aga mitte läbi viinud.

Noortele haritlastele, kes pole jalgu alla saanud, lubatakse vanu eest kohtadelt välja lüüa.

Vallandatud ametnikkudele, eriti reservohvitseridele lubatakse nende kohad tagasi anda.

Kirikuõpetajatele lubatakse kõik äravõetud kirikumõisad tagasi anda ning kirikuõpetajad ise riigi palgale võtta.

Rahameestele, kes vabadussõjalasi toetavad, lubatakse aga riigikulude äärmist kokkutõmbamist.

Ühe sõnaga: ses “rahvaliikumises”, naga Absalomi [!] koh[t]us, leiab igaüks, mida ise igatseb. Ainuke viga, et neid suuri lubadusi usub kõige rohkem just sarnane ollus, kes kuidagi oma tasakaalu on kaotanud, või kellel enam üldse midagi pole kaotada.

Kui j...

Viimases lõigus pole mõeldud mitte Absalomi, vaid vist ikka Saalomoni kohut.

Eks igaüks otsi ajaloost seda mis temale meeldib. Ja kes otsib see leiab. Ja kui ei leia siis vähemalt tõlgendab.
Mõni pöördub ajaloo varakambrisse, mõni ajaloo prügimäele.
Samal alusel jätkamine madaldaks meid praeguste muidusööjatest politikaanide tasemele.

Selline analüüs:

http://et.wikisource.org/wiki/Kes_on_vabside_taga

Vabadussõjalased olid Eesti poolel ja kindlasti oleks olnud oma relvavendade poolel ka Kuperjanov. Lugege Evy Kalbus-Laamanni raamatut Eesti vabadussõjaluse hävitamine. Artur Sirgu lugu". See ilmus äsja. Need Pätsi -ja Laidoneri aegsed laimu - ja valesüüdistused vabadussõjalaste aadressil võiks nüüd ära unustada.
Artur Sirk kõnes "Estonias" 17.12.1933: "Vabadussõjalaste liikumine on sügavalt demokraatlik liikumine, mitte väärdemokraatlik liikumine, kus üksik kitsas kildkond püüab asju ajada, kus ei taheta arvestada rahva tahtmist. Meil ei ole midagi ühist ja sarnasust niisuguse juhi printsiibiga, nagu maksab näiteks Saksamaal ja Itaalias, kus juhid ainult määratakse. Meie teame, et meie organisatsioonis vastutavad juhid. "

Kui ainuüksi sangari nime mainimine mingi Stephensi marru ajab ja nina nagu nipitiri ees liduma paneb, siis juba see näitab, mis masti meestega tegu oli. Kuperjanovlased andsid jah nii et narmendas ja lumi kees. Siiani meeles?

Stephens:

Ja seltsi kohta vt. www.kuperjanov.ee
Siis tee selgeks, kes olid Vabadussõjas J. Soodla ja J. Unt.
Ja õpilasvastupanuorganisatsioonidest loe Valev Kaska raamatut Võru koolinoorte vabadusvõitlusest. Seal on mainitud Kuperjanovi nime kandnud organisatsioonidest juttu.

Tõde ei põle tuleski nagu Evy Kalbus-Laamann ütleb.

Ja siin on nende endi otsused ja resolutsioonid, et keegi ei saaks mind sihilikkuses süüdistada:

http://et.wikisource.org/wiki/Vabaduss%C3%B5jalaste_suurkongressi_p oolt_17._dets._s._a._vastuv%C3%B5etud_otsused_ja_resolutsioonid

Aga nüüd pöördume minu esialgse küsimuse juurde tagasi, sest poliitika üle võib lõpmatuseni vaielda. Mis märk/orden see niisugune on?

Kas see:

http://www.esm.ee/ordenid/?id=11041&album_id=11061

Paluksin täiendavat informatsiooni.

Tänaseni on vabadussõjalased olnud pinnuks silmas eeskätt punastele ja laarlastele ning nõmmevalitsusele. Ühe leeri tegevust nad ahistasid, teine leer on olnud raevus just Pätsu riigipöörde tõttu. See rahvale sülitamine on alati takistanud näidata Pätsu kui unistuste rahvameest ja seaduslikku riigimeest. Ainus mida oli võimalik Pätsu kasuks üles puhuda, oli tema ohvrikssattumine. Sedagi tegelikkust maha surudes sest toimus ju järjekordne riigipööre 1940.a Pätsu alandlikul kaastoimel et mitte öelda "nõusolekul". Isegi Varese Jussil oli niipalju otsustavust et päästikule vajutada.

Kokkuvõttes: ütle kuidas sa suhtud vabadussõjalastesse ja ma ütlen KES sa oled. Oled sa seejuures punane, laarlane või nõmmekas, pole enam üldse oluline.

Stephens, mida sa selle teadmisega, mis orden/medal see selline on, pihta hakkad? Milleks sul seda vaja on?
Muide, Kuperjanovi Seltsi loomist toetas 1938 isegi Laidoner.

Täpsustavad küsimused läkita hr. Olev Tederile, olev@kuperjanov.ee

Ja medali/ordeni olemuse kohta saad teavet seltsi veebilt www.kuperjanov.ee

Vabadussõjalaste liikumise esimene ja peamine siht oli kommunismivastasus.

Evy Kalbus-Laamann kirjutab: Nii kujunes meil olude sunnil lõpuks üks teatava määrani tüüpiline ja ühtlaste tundemärkidega grupp poliitilisi kameeleone. Rahvusluse nimel mindi pimesi kaasa vaikiva ajastu poliitilise süsteemiga ja nauditi oportunistlikult selle võimalusi. Kommunistide esimese okupatsiooni tulekul joosti nendega tihti vajaduseta kaasa ja ähvardati oma endisi leivavanemaid. Hirmul selle tegevuse avalikuks tuleku ees mindi ka sakslastega kaasa kaugemale kui hädapärast vaja. Ja lõpuks püüti juba harjumusest pugeda "võimsatele läänedemokraatidele" ja "uuele suurele vabale kodumaale" võimaluse eest teenida endale hädapärast ülalpidamist vaimutus ühiskonnas. Vaikiva ajastu aegne võimu võlu kandus edasi perioodidesse, kus võimu enam ei olnud, kuid kus selle aseaineks oli kujunenud komme nimetada teisitimõtlejaid natsideks - teades, et see vahend töötab.

Rahvuslikult meelestatud kommunismivastased vabadussõjalased olid vaikival ajastul esimesed ja ainukesed jälitatavad.
Kommunistide vastu huvi ei tuntud. Ehk luure ja poliitilise politsei tegevus oli suunatud kommunistide kasuks rahvuslaste vastu.
(Kas on midagi uut päikese all?)

Ja samas raamatus kirjutab Heino Noor, et "bolševikud pidasid vabadussõjalasi oma vaenlasteks number üks. Aga ka Pätsi-aegsele režiimile olid vabadussõjalased arvatud pea surmavaenlasteks. Sellest loogikast lähtuvalt pidi ju ka Pätsi režiim paratamatult olema ja oligi, varjatud kujul sovjetisõbralik."

Ehk hr. Oja, selles ongi vastus küsimusele, miks vabadussõjalased on pinnuks silmas nii punastele kui laarlastele.

Viite eest Kuperjanovi seltsile tänan (viimaks leidsin õige koha üles), aga ülejäänu...

Jutt, kuidas kommunistide vastu huvi ei tuntud, see on []. Ajalehtedes avaldati teateid kommunistidest regulaarselt, nii palu kui neid alles oli jäänud, näiteks see:

Kuue nooremehe salaühing. Vaba Maa, 26. juuni 1936, nr. 141, lk. 4.

Mul pole kõiki viiteid praegu kusagilt võtta, mis ei tähenda, et neid olomas ei ole. Kommunistist Riigivolikogu liige Aleksander Aben põgenes isegi Rootsi ja sai alles 1940 tagasi.

Kas ka Laidoner oli Laamanni poliitiline kameeleon (mida see iganes tähendama peaks)?

Umbes kell 12.30 saadetakse hoones viibivale isamaaliidu kongressi käsk 10 minuti jooksul valitsuse liikmeid ja erinimekirjas nimetatud isikid välja anda.

Selleks peavad 5-minutilise vaheaegadega ilmuma 3-liikmelistes gruppides ... läbi suveaia värava juurde: 1) K. Päts, J. Laidoner ja K. Eenpalu, 2) Selter, Lill ja Sternbeck, 3) Talts, Müller ja Seljamaa, 4) kindralid Orasmaa, Brede ja Reek, 5) Ad... Pitka, Kukke, Tenson, 6) kol. Junkur, Veermaa ja Soomann, 7) Kirsimägi, Eiskopp ja Oidermaa, 8) politseiametnikud vanemast assistendist ja komissarist alates ja kõrgemad, 9) kõik poliitilise politsei ametnikud jne. ... Ühtlasi antakse hoiatus, et kui see käsk täitmist ei leia – algab kohe tähtaja möödumisel Estonia hoone pommitamine."

"Estonia" vallutamise kohta käiv operatiiv-päevakäsk nr. 1, Uus Eesti, 9. detsember 1935, nr. 83, lk. 2.

Julius Kuperjanov oleks koos nende kõigiga seina äärde pandud. Dixi.

Mina olen Pätsi "ajas muutuva isiksuse" enda jaoks lahti seletanud vabamüürlaste loozi kuulumise kaudu: teatavasti peab vabamüürlane täitma temast kõrgema vabamüürlase käske - samas viib vabamüürluse tipp Eestist välja - ehk vabamüürlane Päts tegi vabamüürlastele "vajalike asju" ja kõik muu oli vaid suitsukate.

Näiteks algusaastatel oli EW inglise vabamüürlastele "vajalik", kuna kaubanduslikult oli tegu Inglise asumaaga (Eesti liha ja vili läks inglismaale).
Vabadussõda oli inglise vabamüürlastele vajalik, et EW tasuks aastaid inglise relvade eest.
EW kui selline oli oma algusaastatel inglise vabamüürlastele vajalik puhver-riigina, et NLiidu kuld ja kalliskivid Euroopasse kantida.
IIMS alguses polnud inglise vabamüürlastel enam EW järele vajadust ja Inglismaa müüs Eesti NLiidule maha kolmikpaktiga - kõike seda valmistati juba aastaid ette ja selle pehmendamiseks oligi Pätsi riigipööre vajalik, et vaikselt EW kaitsevõime lämmatada (rahvalt relvade ärakorjamine ja baaside lepingu sõlmimine).

Vabadussõdalasi, ehk vapse saaks võrrelda praeguste Eesti rahvuslastega: mõlemad eelistavad Eesti rahvuslike huve välisriikide huvidele ja on valitseva kliki jaoks "pinnuks silmas", kuna soovisid välisriikide huvisid esindava klikivalitsuse asendada Eesti rahvuslike huvisid kaitsva valitsusega - ehk nii nagu praegu töötab valitsev klikk vastu Eesti rahvuslaste huvidele, nii töötas ka Pätsu aegne klikk vastu vabadusõdalaste huvidele.

Aeg on muutnud paljusid inimesi, pean silmas nende vaateid ja suhtumisi. Mõni on end ohverdanud, mõni end maha müünud.
Paljude võimalikud muutused on päästnud surm. Milline oleks olnud vanamutina nt MMonroe? Kas vanadust kartis ka ilust ja kuulsusest lämmatatud Dalida? Meenutame hea sõnaga Vilmsi Jüri aga kes oleks sellest sotsist saanud ellujäetuna edaspidi?
Ega pead tea anda ka Juliuse edasise saatuse eest. Karta on et 1940-ni poleks ta nagunii välja vedanud, veelgi vähem 1945-ni. Väheusutav et ta oleks õpetajaks taandunud ning 1933-1934 sündmusi Tartumaalt pealt vaadanud. Valides aga kahe võimaluse vahel oleks tast saanud kas Pätsu ketikoer või tõesti oodanud seltsimehi rootsi kardinate taga.
Nii et vahest on isegi hea et ajalugu on oma töö teinud ja kedagi meie jaoks ka tõeliselt PÄÄSTNUD.

Poliitilist politseid instrueerisid vabadussõjalaste jälitamisel, represseerimisel ning ahistamisel Kaarel eenpalu, Johan Müller, August Jürima ja Richard Veermaa. Loomulikult ebaseadusliku võimupöörde teinud Laidoneri ja Pätsi käsul.
Kas jutt on Paul Laamannist või Eduard Laamannist.
Laidoner ei olnud Paul Laamanni poliitiline kameeleon, ta oli Paul Laamanni vaenaja.
Poliitiline kameeleon tähendab värvivahetajat, kes vastavalt tuule suunale vahetab parteid ja maailmavaadet.
Ma arvan, et J. Kuperjanov oleks koos kamraadidega selle ülejäänud loetletud seltskonna puuri pistnud.
Ja admiral Pitka püüdis ka hiljem vabadussõjas osalenuid seltsidesse koondada, aga see tal ei õnnestunud ning riigi päästmise seisukohalt oli juba hilja. Vabadussõjasangar ja vabadussõjalane Paul Laamann oli teatavasti admiral Pitka adjutant 1944. aasta vastupanuvõitluses.
Toonased ajalehed kubisevad luulelisest valest, ei maksa neid uskuda kui just pole sihiks neid valesid levitada.

Mind huvitab hoopis kes see Alex Stephens on? Mingi briti kommu või?

Ei, šoti laevaehitusdünastia, lähemalt

Alexander Stephen and Sons
From Wikipedia, the free encyclopedia
Founded 1750
Defunct 1971
Headquarters Linthouse, UK

Alexander Stephen and Sons Limited, often referred to simply as Alex Stephens or just Stephens, was a Scottish shipbuilding company based in Linthouse, Govan in Glasgow, on the River Clyde.

The Company was founded by Alexander Stephen who began shipbuilding at Burghead on the Moray Firth in 1750.

In 1793 William Stephen, a descendent of his, established a firm of shipbuilders at Footdee in Aberdeen.

In 1813 another member of the family, again called William, commenced shipbuilding at Arbroath.

Alexander Stephen, a member of the third generation of the family, merged the Aberdeen and Arbroath businesses in 1828 and then, after closing the Aberdeen yard in 1829, moved production to the Panmure yard in Dundee in 1842. In 1850 part of the business was transferred to Kelvinhaugh yard, now known as Yorkhill Quay, near Glasgow. The Arbroath yard finally closed in 1857. Then in 1870 the business moved to Linthouse near Glasgow.

In a tragic disaster in 1883, the Daphne, a steamer, capsized after its launch from the yard, and 124 workers lost their lives. The Dundee shipyard was sold in 1893.

In 1968, Stephens was incorporated into Upper Clyde Shipbuilders and was closed after the latter organisation collapsed in 1971. The ship repair element of the business at the Govan Graving Docks remained in Stephen family ownership until 1976.

Stephens built 139 ships prior to moving to the Clyde. On the Clyde the firm built 693 ships, 147 at the Kelvinhaugh shipyard and the remainder at Linthouse.

It was at Stephens shipyard that Billy Connolly served his apprenticeship as a welder.

The site is now occupied by a Thales Optronics facility.

kirjutab Evy Kalbus-Laamann: "Kord oli mul juhus küsitleda oma "hingekarjast", Pärnu poliitilise politsei ametnikku Rein Kanepit (kellel oli muide Pätsi monogrammiga hõbeportsigar, mida ta igal võimalikul juhul püüdis näidata), kes mu samme mu elukohas jälitas, kas talle on teada, et samas väikeses linnas organiseerivad ennast täiesti vabalt noorkommunistid ja miks tal nende tegevuse vastu huvi ei ole. Kanep (ta arreteeriti hiljem kommunistide poolt ja ja jäi kadunuks) vastas, et temal kommunistide jälitamiseks mingit korraldust ei ole ja nende vastu ta huvi ei tunne."

Olen uurinud üpris põhjalikult vapside -värki. Kas teate,et kohe peale vapside vahistamise algust 12.03.34.a. andis kindral Laidoner KÄSU vapside juhid (esimesed kümmekond) otsekohe maha lasta!? Tänu kelle sekkumisele jäi mahalaskmine toimumata?

KP

Minu teada sekkus K. Päts.

Квалифицированные сантехнические работы в Киеве