Sõltumatu Infokeskus

Avatud mälestuskivil Käreveres (Käärukülas ehk kääruveerel, sest Emajõgi teeb seal kääru) on tekst:
Aastatel 1941 - 1953 kommunismi ohvriks langenud Käreverest ja Laeva vallast pärit rindevõitlejad, metsavennad ja mõrvatud.
Nimed: Paul Mällo, Edgar Rehk, Paul Pensa, Aleksander Vedler, Erik Frants, Albert Oja, Ülo Vahkal, Karl Oja, Arnold Pikkat, Heldur Traat, Rudolf Mutso, Artur Mutso, Aleksander Lummel, Eduard Pohlak, Karl Leppik, Ülo Ader, Rudolf Nõmmik, Anna-Karoliine Kuum, Jaan-August Kuum.

Muide sissesõidutee Käreverre läheb läbi endise mõisa, mõisast on vaid ase.
Aastal 1944 augustis pidurdati punaste pealetungi Käreveres 2 nädalat. Kärevere lahingus langenutele on püstitatud mälestuskivi varem ja äsja pandud asub selle kõrval, sest võitlus oli neil üks.

1990 a ilmunud EE 5.kd. esitab leheküljel 304 Kärevere-Voldi lahingu nime all kirjelduse 28-31.08 1944 asetleidnud pealetungilahingutest. (NB! pealetungis punaarmee!)Kahjatseval kombel on see koostaja väljamõeldis, millel pole pisematki pistmist tõsiasjadega. Seda operatsiooni ei toetanud ükski lennuväeüksus, rääkimata veel kolonel Rudeli üksusest. 87 jalaväediviis oli tubli väljaõppe ja kõrge moraaliga väeosa. 563 diviisi osad saabusid Laevale alles 31.08 ja 01.09, so peale lahingu lõppu. Idapool Tartu-Tapa raudteed ei toimunud eelnimetatud perioodil mingit operatsiooni. Raadi suunas rünnati alles 04.09.
Venelaste kahe rünnakkiilu peatamine ja sillapea hävitamine raudteee ja Laeva vahel oli strateegiliselt olulise tähtsusega. Sellega nurjati nende katse Tapa ja Põltsamaa suunas edasitungimisega lõigata ära kogu narva rinne ja Tartust idas paiknevad väeosad. See venelaste kahekümne päeva pikkune "ajutine taandumine" (venemeelse EE väljend) võimaldas tuhandetel eestlastel pääseda punaokupantide küüsist.
Et oleks täpne, tuleks lisada, et üks (!) venelaste ameerika päritoluga tank pääses siiski läbi 2./38. pataljoni rindest Kärevere silla juures 30.08.

Andmed 38. pataljoni juhi Voldemar Madisso mälestusteraamatust "Nii nagu see oli", 2.osa.
Tõde ei põle tuleski ja kivid kõnelevad tegelikku lugu.
See pole rassism, vaid ajalugu.