Iraagis on demokraatia ajal järsult kasvanud kirjaoskamatus Trüki E-mail
21. september 2010

SI-258

1980. aastatel oli kirjaoskamatus Iraagis enamjaolt likvideeritud, kui toimus selleks vastav riiklik kampaania ja kehtestati kuueklassiline koolikohustus. Seitse aastat pärast Saddam Husseini režiimi lõppu on kirjaoskamatus Iraagis järsult kasvanud. Nii selgub Iraagi haridusministeeriumi aruandest, mille tulemused ühtivad ÜRO uuringutega. Teabe allikas on Iran German Radio .

Aruande kohaselt ei oska 10-49-aastaste iraaklastest 20% lugeda ega kirjutada. Maapiirkondades on vastav näitaja kuni 25% ja linnades 14%. Naiste seas on kirjaoskamatuse protsent peaaegu topelt nii kõrge (25%) kui meeste seas (14%). Tüdrukute ja naiste vanuserühmas 15-25 eluaastat ei oska maapiirkondades ligemale 50% lugeda ja kirjutada, linnades on see näitaja 72-80%. Koolikohustusega 10-14-aastastest lastest ei käi koolis 19%.

Iraagi haridusministeeriumi arvates on sellise olukorra põhjuseks poliitiline ebastabiilsus riigis. Ministeeriumi esindaja Walid Hassan sõnas, et alates 2003. aasta invasioonist ei käi paljud lapsed enam koolis, kuna nad peavad tööl käima, et oma perekondasid toetada, kes on sõjas kõik kaotanud. Igapäevase vägivalla tõttu ei toeta Iraagi valitsus laiemat koolikohustuse kehtestamist. Praegu on kohustuslik läbida vaid algkool, st neli klassi. Samuti ei ole hariduse jaoks kindlat strateegiat ja puudu on ka rahast. Iraagi haridussüsteemi rahastatakse eelkõige õli ja gaasi ekspordist.

Allikas: Estland88
Kontakt: www.estland88.com
Kommentaar (8)
  • 21. 09. 2010 20:14:50 | | Simo Runnel

    Mida arvab Estland88 Teise maailmasõja ohvrite arvust ja seosest demokraatiaga?

  • 21. 09. 2010 22:31:04 | Lembit Künnapas

    Minu meelest on absurdi pealkiri antud artiklil. Kas peale Iraagi vägivaldset okupeerimist ja okupeerijate poolset uut diktatuuri saab nimetada demokraatiaks? Milleks seda sõna kuritarvitatakse samal moel, nagu seda kasutab praegu kartellimeedia. Mitte kuskil maailmas ei ole demokraatiat, kapitalismi, sotsialismi ja muid filosoofilisi väljamõeldisi. Minus ei tekita usaldust demokraatia sõna kasutavad isikud ja väljaanded.

  • 22. 09. 2010 08:09:14 | lahendused


    Algselt "tähendas" demokraatia seda, et asju tehti nii, nagu inimesed tahtsid - sellise lähenemise eradam näide on nn "Sveitsi tüüpi demokraatia", kuid millegipärast ei pea demokraatiast pasundajad seda "õigeks" demokraatiaks.


    Reaalses elus (nii Eestis, kui Iraagis) "tähendab" demokraatia seda, et välisriikide rahade abil võib riigis korraldada totaalse ajupesukampaania (välisriikide huve esindava Kesk-Reformi ja Sots-Isamaa kliki võimule upitamine, jne) ja nii keerata riik rahale vajaliku suunda - demokraatia vastand diktatuur välistaks sellise "välisrahade võimu" (Valgevenes ja Põhja-Koreas kaovad välisrahade abil mölisejad lihtsalt ära, või pekstakse nad vaeseomaks ja seetõttu ongi diktaturu "väga paha" rahvusvahelise raha jaoks).

    Tulles tagasi Iraagi juude, siis huvitas Ameerikat vaid sealse nafta omastamine - kohalike aborigeenide kirjaoskus pole neile kunagi korda näinud (naaberriigis Iraanis on kirjaoskuse ja haridusega palju paremad lood - kuid see on pigem probleemiks: Iraan suudab haritud kodanike abil luua omale ise odavaid rakette ja seetõttu on Iraani ülevõtmine oluliselt raskendatud).

  • 22. 09. 2010 08:31:46 | hämardused

    a) Šveitsi elanikud ei kehtestanud tuhat aastat tagasi riigikorraks demokraatiat, see termin on teiste poolt sellele hiljem omistatud. Šveitsi riigikord sarnaneb vähemalt samavõrd anarhiale.
    b) Demokraatia ja diktatuur ei ole vastandid, vaid mõlemad on juba iidses Kreeka riigiõpetuses halvad riigikorrad.

  • 22. 09. 2010 09:45:04 | Enn Oja

    Ei maksa kasutada mõisteid kui ei teata nende tähendusi. Pean silmas DEMOKRAATIAT.

  • 22. 09. 2010 09:54:57 | lahjendused

    Hr Oja, ega ometi minu pihta heidetud kivi? Mis on demokraatia?

  • 22. 09. 2010 11:04:29 | Enn Oja

    Kindlasti tead et demokraatia koosneb 2 osast: rahvas ja võim. Nüüd küsi ise endalt kas Euroopa Liidus (sealhulgas vältimatult ka tema liiduvabariikides) või kuskil mujal kuulub võim rahvale? Kui leiad et ei kuulu, siis ei saa rääkida ka rahva võimust. Sulle meeldib kindlasti võõrkujuline võõrsõna demokraatia rohkem sest meil võtab üha enam võimust viha oma emakeele ja emakeelsete sõnade tähenduste vastu.
    Rahva võim ei saa aga olla mingit TÜÜPI, see kas on või seda pole. Täismõiste ei vaja täiendit nagu ei saa ka täismõistest moodustada võrdlusvorme. Nagu nt ka 2×2=5 pole mitte vähem vale kui 2×2=100, need vastused on mõlemad VÕRDSELT valed.

  • 22. 09. 2010 11:42:21 | kannatused  - re:
    lahendused kirjutas:

    Valgevenes ja Põhja-Koreas kaovad välisrahade abil mölisejad lihtsalt ära, või pekstakse nad vaeseomaks ja seetõttu ongi diktaturu "väga paha" rahvusvahelise raha jaoks


    Eesti Iseseisvuspartei poliitilised eeskujud on pehmelt öeldes kummalised, Põhja-Korea, Valgevene ja diktatuur.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.