Sõltumatu Infokeskus

Aeg on näidand et väliselt üllaid põhimõtteid rikuvad kõigepäält just nende põhimõtete väljakuulutajad. Toon välja millised mõisted on meil ette õhku täis ning lasevad nende varjus politikaanidel jätkata kuritegevust rahvavastu.

1) 'Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas'.
Kuidas nt mõista seda kus vabariik ise on rahvavõimulik, rahval aga ainult võimuKANDJA osa? Miks ei kuulutata et 'võim KUULUB rahvale'? Ega ometi selleks et seda ei kavatsetagi rahvale anda sest siis oleks ka enda jalgealune pidevalt tuline ning sageli ainult esimest ning viimast korda? Ma ei saa aru sellisest meeletust vihast rahvavastu et võim peab ilmtingimata kuuluma klikile.

2) 'Riigikogu, presidendi, valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel'.
Kõigepäält, miks suruda rahvale päälä muumiat ehk presidenti, selle peaks otsustama rahvas ise kas ta soovib seda kuninga aseainet või mitte. Ja kui need 4 on loetletud sis kas "võime" on 4? Mismoodi on nad lahus kui tänast korralagedust jätkates paneb muud poisid pukki riigikogu mis on otseselt rahvavõimu välistava kliki tööriistad? Mis pistmist on sel sahkerdamisel 'tasakaalustatusega'?

3) 'Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult'.
No mida se sätä tegelikult ütleb? Ebamäärased mõisted ei kohusta mitte kedagi mitte millekski sest ebamäärasusekorral se sätä lihtsalt tõlgendatakse kliki kasuks. Minujaoks kõlab se samamoodi õõnsalt nagu veel paarkümmend aastat tagasi 'Partei ja valitsus oolitsevad rahva ääolueest'.
Ja miks kasutada solksõna 'ressurss' kui selleasemel on olemas omasõna 'varu'?

Miks ned 'öhendajad' ikkagi eelistavad kasutada uduseid mõisteid ja maakeeltsolkivaid tarbetuid võõrsõnu? KELLE jaoks on se umbluu sisuüle järälemõtlematta MAHAkirjutatud?

See demokraatlik valitsusvorm on õite tundlik igasuguste "võimuvaakumite" suhtes. Kuidagi ei taha püsida käes... ja kipub libisema.
Nüüd libiseski käest! Libises, mööda libedat demokraatiat Brüsseli bürokraatia koridoridesse, jututubadesse, kabinetidesse ja... pankadesse.

Mille see Võim nii libedaks osutus? Ju see on Võimu üks omadustest. Milles siis asi? Kahtlustan, et kätes ja tahtes, mis seda Võimu peaksid hoidma. Mis kätel/tahtel viga? Need on demokraatlikult "nuditud", need on Võimu hoidmiseks rammetud..., sest need pole loodudki Võimu hoidmiseks, kasutamiseks!
Loodav nn. eurovastaline, konservatiivne erakond on juba ettemääratult "võimuhoidmisvõimetu" ja sellisena ta Brüsselist, meie Võimu, kodumaale tagasi ei too! Ilma tõsise tahteta, me Võimu ei saa - libiseb käest!

Tänane Infopartisan pakub lugemiseks artiklit: “Eurovastaste ühenderkonna alustest”. Selle, praegu veel hüpoteetilisele eurovastasele ühenderakonnale pakutavad programmilised alusteesid kattuvad sisuliselt üks-ühele Eesti Iseseisvuspartei programmiga. Meeldiv muidugi, ainult et EIP ei ole eurovastane erakond, vaid on ühemõtteliselt Eesti 1992.a. põhiseaduse ülimuslikkuse taastamist nõudev erakond. EIP ei nõustu väitega, et Eesti astus Euroopa Liitu vabatahtlikult, EIP tõestab vaidlustamatult, et Eesti okupeeriti Euroopa Liidu nimelise liitriigi (liitriik=riik) poolt (Lissaboni leping fikseeris EL riikluse ka formaaljuriidiliselt) Eesti parlamendierakondi formaal-juriidilisele riigireetmisele sundides. Euroopa Liidu vastu võitlemisega EIP ei tegele, vaid töötab Eesti lahtisidumise nimel EL-nimelise riigi koosseisust.

Seetõttu Infopartisani poolt Põlissoomlaste erakonna poliitilisse dialoogi toomine seoses artikli kahes esimeses lõigus esitatud põhiteesidega on ebaõige. PSE ei ole iseseisvusmeelne erakond, vaid on narmasteks kulunud euroskeptilises lambanahas esinev tavaline pro-EL erakond, mis magusa leelotamise kaudu on varastanud endale suure toetuse soome rahva hulgas. Sellisena on PSE soome rahvale äärmiselt kahjulik erakond, sest lükkab edasi soome kui väikerahva ärkamist tõele, et ellujäämiseks on ka neile ainult üks tee – väljaastumine.

EIP teabetoimkond, 18.07.2011

Iseseisvusparti ja Vabaduspartei osutuvad seega üsna erinevaks.

Vabaduspartei saatis Põlissoomlastele koheselt tervituse http://www.vabaduspartei.ee/18-aprill-vabaduspartei-saatis-tervituse-e rakonnale-polissoomlased

Järelikult on ta Eestis ka ainus selline.

Iseseisvuspartei hukkamõist on kartellist veel ühemõttelisem:

"Põlissoomlaste Erakond ei ole iseseisvusmeelne erakond, vaid on narmasteks kulunud euroskeptilises lambanahas esinev tavaline pro-Euroopa-Liidu erakond, mis magusa leelotamise kaudu on varastanud endale suure toetuse soome rahva hulgas. Sellisena on Põlissoomlaste Erakond soome rahvale äärmiselt kahjulik erakond, sest lükkab edasi soome kui väikerahva ärkamist tõele, et ellujäämiseks on ka neile ainult üks tee – väljaastumine."

Pean samuti IP seisukohaga nõustuma. Põlissoomlased nagu püjjaks Euroliitu seestpoolt "paremaks"muuta. Nagu meil kunagi IMElased ja nende pooldajad teist liitu.
Võtan IP, VP ja PSE erinevused ja ühisused lühidalt kokku:
PSE - EL poolt, rahvavõimu vastu.
VP - EL vastu, rahvavõimu vastu.
IP - EL vastu, rahvavõimu vastu.
Nii vastandub PSE kohe selgelt meie isetegevuslastele VP-le ja IP-le. Viimaste omavaheline vastuolu on pigem isiklikkulaadi, kumbki tahab OMA märssi, olgu ta või tühi.

7 Põlissoomlaste poliitika Euroopa Liidu suhtes

7.1 Vähem Euroopa Liitu – paremat Euroopa Liitu

Põlissoomlased on Euroopa Liidu suhtes kriitiline erakond, sest me rõhutame oma poliitikas seda, kui mittetoimiv on Euroopa Liit praktikas. Teisalt on Põlissoomlased ka Euroopa Liidu vastane erakond, sest meie meelest tuleneb Euroopa Liidu suutmatus demokraatia seisukohalt toimida juba sellise riikideülese süsteemi ideest endast.

Euroopa Liit ei ole demokraatlik süsteem isegi teoorias, kuid Põlissoomlaste meelest on demokraatia parim viis korraldada ühiskondlike otsuste langetamist. Põlissoomlased pooldavad suveräänsete rahvusriikide valitsustevahelist koostööd. Kindel eesmärk on tuua võim Euroopa Liidult tagasi rahvusriikidele. Teeme selle eesmärgi saavutamiseks ka rahvusvahelist koostööd. Euroopa Parlamendis kuuluvad Põlissoomlased Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni, mis toimib üha kasvava üleeuroopalise Euroopa Liidu suhtes kriitilise ühendusena.

Euroopa Liidu põhiseaduse ehk nn. Lissaboni sobinguga on Euroopa Liit muutunud otsustaval moel liitriigi suunas. Euroopa Liidul on näiteks oma president, välisminister ning sellest on saanud juriidiline isik, mille tulemusel saab Euroopa Liit sõlmida iseseisvalt lepinguid oma liikmesriikide nimel. Nii kaua, kuni Soome on Euroopa Liidu liige, on Soome riiklik enesemääramine praktikas piiratud. Suuremate liikmesriikide ning Euroopa Parlamendi võim on Euroopa Liidus veelgi kasvanud. Põlissoomlaste meelest ei tohiks Euroopa Liidust moodustada supranatsionaalset ja ebademokraatlikku liitriiki, vaid Brüssel peaks tagastama võimu liikmesriikidele. Kõige parem oleks kui Euroopa Liit oleks lihtsalt rahvusvahelise koostöö organ, mis võimaldab vaba kaubavahetust ning tagab riikidevahelise rahu Euroopas. Põlissoomlased on valmis pakkuma Euroopa Liidule rolli majandus- ja vabakaubandusalana. Me tahame paremat Euroopa Liitu, see tähendab vähem Euroopa Liitu.

7.2 Demokraatia tähendab rahvavõimu

Kui eeldada, et Euroopa Liit võib areneda demokraatlikuks süsteemiks, siis võib liitriigi poole püüdlemise ning Lissaboni sobingu lugeda põhjendatuks. Sellisel juhul tuleks eeldada ka seda, et eurooplased võivad kujuneda pikemas perspektiivis üheks rahvaks.

Põlissoomlaste meelest on puhas hullumeelsus kujutleda, et paljurahvuselisest Euroopast saaks vägisi, kuid edukalt kujundada ühe rahva. See oleks ka vastuolus meie põhimõtetega, sest meie ei soovi hävitada rahvuskultuure. Kuna demokraatia on siiski rahvavõim, siis tundub, et need, kes on võtnud vastu Lissaboni sobingu ning soovivad anda rohkem otsustusõigust Euroopa Liidule, ei ole demokraatliku ja mitmekesise Euroopa toetajad.

1.4 Rahvavõimu eest

Euroopa heaoluriikide majanduskriis on vastutustundetu poliitilise juhtimise tagajärg. Küsimus on sisuliselt poliitilises kriisis. Poliitiline eliit on õhutanud kodanikes materialistlikke vajadusi ja viinud nii kogu Euroopa kuristiku äärele. Majanduskasvu edendamise varjus on poliitiline eliit piiranud demokraatlikke otsustamisstruktuure, mis on omakorda suurendanud poliitilist vastutamatust. Rahvavõimu piiramine on suurim oht tulevasele heaolule.

Piirates demokraatlikku otsustelangetamist on poliitiline eliit soovinud edendada enda omakasupüüdlikke pürgimusi veelgi elitistlikuma ja ebavõrdsema ühiskonna poole. Kui kodanike kriitilisus üle kogu Euroopa on kasvanud, siis on pakutud sellele vastuseks rahvavõimu edasist õgvendamist selliste poliitiliste struktuuride ja võimu tsentraliseerimisega nagu Euroopa Liit.

Populismis saab kodanik määrata eri võimutasandite poliitika kasutades selleks erakondasid ning muuta poliitikakujundajad sedasi valijate ees vastutavateks. Populismi peamine mõte on see, et kodanik peab saama otsuste langetajaid kas hinnata või karistada heakskiidu või ebasoosinguga. Ebaselged poliitilised süsteemid kalduvad soodustama oligarhiat ja bürokraatiat. Mida keerulisem on süsteem, seda ebademokra...

Nende väljavõtetejärgi on kohe näha et rahvavõimu all mõeldakkse oopis klikivõimu. See on rahvavõimu mõiste valekasutuse selge tulemus.
Rahvavõimu tingimuses otsustab ikkagi rahvas, mitte mingid suuremate õigustega esindajad või saadikud. Rahvas peab ise saama akkama valitsuse moodustamisega, valitsusele antakkse ülesanded ja nende täitmiseks omavalitsuste eelarvetest moodustatud riigi koondeelarvest raha. Pisimgi ülesande mittetäitmine viib ametniku väravataha töötute järjäkorda. Lisaks vel mõneaastane töökeeld. Kuna kõik see peab olema kehtestatud rahvapoolt säädustega sis ei saa seda ka rikku.

Lugesin kõiki kommentaare,... ja oma sügavaks häbiks pean ma tunnistama, et mitte muhvigi ma aru ei saa!!!
Millest üldse teema on? Et rahvas on oma riigis võimu kandja? Olete kindlad selles või,... nii palju kui mina aru saan, siis rahvas küll mingit võimu selles Eesti Vabariigis, kanda ei taha. Talle piisab täiesti oma pangalaenu kandmisest ja isegi tundub, et ta kannab seda õnnelikult, nurisemata. Hakkab veel rahvas võimu kandma! Rahvas isegi ei teagi missasi see võim sihuke on. Valimistel hääletab ja sellest täiesti piisab!
Euroopa Liit: saab vabalt reisida ja raha ei pea vahetama ning mingid üliolulised onklid otsustavad - ja uskuge mind! - rahvale sellest täiesti piisab, ei hakka tema sellega oma pead vaevama! Kui ta kirub ELi taga, siis ainult moepärast, sest nii tagakiruda on seltskonnas viisakas. See on nagu snäkk õlle kõrvale, oluline!
Eesti iseseisvuse taastamine? See meie riik on ju iseseisev! Lipp olemas puha, oma armastatud/vihatud linnavalitsus ja see teine valitsus - muret pole miskit! Euroliidus-NATOs ikka turvalisem koos olla, mitte keegi ei nori sinuga tüli ja kaitsekulutuste pealt saab kokkuhoida, vott!
Kas või täna - tõsteti järjekordselt kütusehinda! Mis juhtus? Mitte midagi ei juhtunud. Järelikult oli vaja tõsta ja tõsteti, pole hullu, tuleb lihtsalt rohkem tööd rabada!
On tõeline imede ime, kui Iseseisvuslased ja Vabadusparteilased suudavad endale piisavalt toetajaid leida! Et see juhtuks, peaks euroliit vist välja kuulutama esimese öö õiguse? Kardan, et isegi siis, lepitakse targu uue/vana olukorraga.

Ilmari kommentaaris on oma tõetera sees. Eesti rahvas ei taha tõesti vabadust, sest see tähendaks vastutust. Vastutus on aga omane peremehele ja eestlane ei suuda olla peremees.. Ei oma kodus ega omal maal. Lihtsam on tegeleda ärapanemise kui ära tegemisega. Elav näide on Veiko Rämmel kes valutab südant ..õigemini paneb ära sellega, et nendib ajaloolise ebaõigluse laiutamisest Varbla kiriku surnuaial. Peremees likvideeriks ebaõigluse.. Veiko, nagu ülejäänud miljon estonetsit aga vahivad käed rüppes ja loodavad või ootavad, et keegi teine tuleks ja teeks asja ära. Kristlikult keeratakse teine põsk ette võimalikuks uueks hoobiks. Krt, teie oma pealinna peksid russid karistamatult sassi... Estonetsid vaatasid (kodudest) käed rüppes pealt..

Tänaseks on Est Oniast saanud Jewroliidu provints mis kinnitab väidet, et rahvas, kes ei vääri vabadust, jääb vabadusest varem või hiljem taas ilma.

Vabadus tähendab vastutust.
Viige läbi oma sõprade/tuttavatega üks lihtne katse. Küsige neilt "millest nad unistavad?" Ja varuge kannatust ja... olge valmis üllatusteks.

Mina küsisin... ja sain jahmatavaid vastuseid. Nad nimelt unistavad oma "võimaluste piires". See tähendab oma sugulaste päranduse, oma teenistuse, pangast saadava laenu ja muude võõraste lubaduste piires. Lisaks veel asjadele, haridusele ja karjäärile suunatud unistused, ja samas... rangelt piirides! Mitte keegi, kordan - mitte keegi, ei suutnud üle oma piiride unistada!

Meie rahvas on siis oma unistustele piirid asetanud, keegi ei julge neid unistades ületada? Nad kardavad oma unistuste eest vastutust kanda.

Nad selgitasid... on ebamõistlik ja rumal unistada millestki enamast, kui praegune maailmakord. Sest see on lihtsalt ainuõige. Sain aru, et eestlaste unistused on nö. teadmis-ja veendumuspõhised. Viimase põhjal, ei usuta vabadusse ning säästetakse ennast tülikast vastutusest.
Ei tea küll millest pärisorjad unistasid? Vist sellest, kuidas tema laps pääseks mõisa kööki tööle, toidu ligi... siis kõht täis.

Sest kes või mis on RAHVAS? Üsna amorfne mõiste.Lõppeks taandub kõik igale üksikule inimesele.Kas ta soovib olla vaba, iseseisev, sõltumatu ja ise enda üle valitsev, otsustav ja vastutav?Asi on üldises teadlikkuses, harituses ja arusaamises.Praegune kord on ebajumalakultuslik, kus ebajumalaks vankumatus usus ja vääramatus tahtes kindlustatud ja arendatud RIIK, mida KANNAB enda kukil maksukohustuslik rahvas.Kellel endal pole raha kasutamise üle mingit sönaõigust.Selline süsteem töötab kogu aeg iseendale vastu, sest antud mudel ei võimalda inimestel saada targemaks, ise seisvamaks, vabamaks ja haritumaks.Nn riigile on vajalikud rumalad, tülitsevad ja ebateadlikud inimesed.Muidu ei saa nende üle valitseda.Kui on loodud vanglad, arestimajad, erikoolid, hullarid jne, siis peab seal keegi olema.Ausse tuleb seada INIMENE, mitte institutsioonid.

Ma tahaks väga toetada Marve igati mõistlikku arutelu, kuid elu näinud inimesena, pean nentima, et INIMESELE keskendumine ühiskonnas süvendab veelgi enam seda MINA-MINA-MINA tunnet ja mõtlemist. Minu meelest on tarvis tasakaalu selle nn. RIIGI ja indiviidi MINA vahel? Hetkel on muidugi omamoodi tasakaal olemas - riik situb rahvale ja rahvas situb riigile, kuid see tasakaal on loodud allakäiguspiraali suunda.

Riik on ju sümboolne institutsioon.Asjaajajad on ikka inimesed ja neid MINA-MINA-MINA mõtlejaid kohtab just neis institutsioonides.Lihtrahvas enamasti täidab vaguralt oma koormakandja rolli.Muidugi ei saa ka institutsioone välistada, aga kas meil pole neid liiast?Ideaalis võiksid need olla rohkem inimsõbralikumad kaasaaitajad, mitte karistavad ülemvõimutsejad.Sellest klikivalitsuse fenomenist on raske vabaneda.Vahendajate võimu on kaua praktiseeritud.

RIIK on maa ja rahvas. Rahvast eraldund ning rahvastvalitsev isekas klikk mis tahes nimeall aga pole mingi riik. Et meil kasutatakse mõisteid vigaselt on tingitud arimatusest sest emakeelde suhtutakkse üleolevalt nagu oleks teadmine kohe sünnilt kaasas.
Kui räägitakkse 'riik oolitseb', 'riigi kulul' sis teeb seda oopis valitsus rahva rahaga, riigiga pole sel otsest pistmist sest vasteväljad kattuvad vaid osaliselt, sedagi paljus ülekantud tähänduses ehk erinevatel tasapindadel kui püüda piltijoonistada.
Kui keegi aga mingi mõiste kasutamisel eksib sis ei saa se kohe olla mõiste uus tähändus, se on lihtsalt viga.

Nomaadina on mul raske näha riigil mõtet. No vaatame seda eesti riiki. Mida annab kodanik riigile? Esmalt muidugi maksud tulust, maksud käibelt ja kohustuslik ajateenimine kaitseväes. Mida annab riik kodanikule? Peaks nagu pakkuma kaitset... Aga seda ta ei tee - esmalt anti see riik, ainsagi püssipauguta ära SSSR-ile, siis ainsagi püssipauguta Jewroopa Liidule. Riik peaks tagama kodanikele tagama inimväärse elu omal kodumaal... Aga sedagi ei tehta... Eestis pole eestlasele tagatud turvalisus - alkoholism, kuritegevus, kurjategijate karistamatus, madal liiklusohutus, ebakindlus tuleviku ees...jne. Sajad tuhanded eestlased valivad elu võõrsil, sest oma riik inimväärset elu eestlasele pakkuda ei suuda. Seega tekib küsimus, milleks see Eesti Vabariik??? Kui ma makse tahan maksta, siis seda saab teha igas maailma otsas. Tahan turvalisust, siis seda pakuvad ka teised riigid. Seega milleks teenida riiki, kes vaid sinult võtab, ilma midagi tagasi andmata? Kui te tahate säilitada eesti keelt ja kultuuri, siis saab seda teha tunduvalt odavamalt ja tõhusamalt läbi eesti- keele ja kultuuri seltsi.

Vabandan ette kui solvasin mõne patrioodi tundeid, see polnud eesmärgiks omaette.

Kui RIIK asendada VALITSUSEGA sis Ahmedi kaeblemine on isegi mõistetav, just meietingimustes.
On tõesti naeruväärnä kui valitsus korjab rahvalt raha enda ülalpidamiseks ning jätkuva maksmise eesmärgil pisut annetustena altkäämaksuks rahvale näo- ja küürujärgi tagasi. Kogu umbluu toimib seni kuni keegi seda kaardilossikest kogematta puudutamajuhtub. Siis vahib rahvas mõnda aega suu töllakil, siis asub uue peremehe kääall uut ning samasugust taas ülesehitama.

Sa enn ajad alati juuksekarva lõhki ;)

Riiki pole olemas ilma valitsuseta, kuid valitsus võib eksisteerida ilma riigita... Üldiselt aga olen sinu kirjutatuga nõus ja halan järjepidevuse hoidmiseks mõnuga edasi laulukest riigi mõttetusest.

Järälikult on meil täiästi erinev arusaam RIIGIST ja VALITSUSEST. Minuarvates on valitsus osa riigist ega pea olemasolema ilmtingimata. Sinuarvates on riik mingi ollus valitsuse sees kusjuures se valitsus saab olemasolla ilma maa(!) ja rahvata. Kes seda valitsust sis ülalpeab ehk kelle arvel ning keda ta sis valitseb? Ja kui puudub maa sis kus se valitsus ültse asudasaab?

II ilmasõja ajal asus Poola valitsus Londonis, Inglismaal. eesti eksiilvalitsus asus Stockholmis.... Neid näiteid võiks tuua veel.
Minu arusaama järgi ongi riik alles siis kui on olemas valitsus... Pole valitsust pole ka riiki. Riik ongi mingi administratiivne mõiste ja kes seda ollust ikka administreerib kui mitte valitsus?

Et kasutad võõrsõna mille tähändus võib isikuti mitte kattuda sis tõlgendan seda 'administreerimist' samuti omamoodi, see annab sulle vähämalt võimaluse iljem õiendamaakata kui oled seda valestikasutand.
Nimelt on valitsus TÄIDÄsaatev asutis mis peab jälgima elukorralduseüle säädustealusel. Säädusi võtab vastu meil riigikogu mis PS §4 järgi võimuasutiste lahususepõhimõttel EI TOHI valitseda. Nii käib elu riigis või sarnases üksuses riigikogu, mitte valitsuse ettekirjutusimööda, valitsus on vaid alam asutis mis olemasoleva põhjal PEAB oolitsema rahvaeest ning lubatu piires VÕIB oolitseda enda tengelpungaeest. Et ned tengelpungad vahel või sageli või alati segilähävad, on iseküsimus ega kuulu siia.
Paljugi sõltub sellest mida me valitsuse mõisteall mõtleme sest omaette erapooletut tähändust sel sõnal pole. Kui mingis kuningriigis otsustab kõigeüle ainult üks isik ehk kuningas sis vormiliselt pole sääl ei säädusandlikku ega täidäsaatvat asutist, sisuliselt aga on nad mõlemad olemas sest neid kehastab kuningas ainuisikuliselt. Et säädused võivad vastavalt tujule päävas mitu korda muutuda, käib asja juurde, võimuasutiste ühtelangevuse põhimõte sellest ei muutu.
Samuti võivad inimesed elada ja tegutseda vabalt ilma öhegi sääduseta, neid asendavad ajajooksul väljakujunend ning pärandatavad kirjutamatta tavad ja kombed. Et need vastavad inimrühma tahtele paremini kui sageli sisult tehislikud säädused sis tavad on inimestele ka vastuvõetavamad ning paljudes inimrühmitistes elu tavadejärgi korraldataksegi. Naljakas aga eeskujuks on just kurjategijate väljakujunend tavad. Nende rikkumisel rikkujat peagi pole ning see ainult tugevdab tava jõudu. Kurjategijate 'säädused' on tugevad just selletõttu et nad tulenevad kurjategijatest endist, nad kehtestavad need ise ning enda jaoks. Mitte nagu meil eluvõõras klikk ainult endajaoks et vaenlase ehk rahvakulul mugavamalt oleskleda.
Valitsus on vaid üks mugav rahvaallutamist elluviiv ning jälgiv vahevorm kitsale ringkonnale. Rahv...

Valitsus on vaid üks mugav rahvaallutamist elluviiv ning jälgiv vahevorm kitsale ringkonnale. Rahvavõimu tingimusis riigikogu kaoks täiälikult sest ta töötaks juba loomupoolest rahva vastu. Tema põhimõte on sätästatud ka de facto kehtivas PS-is et riigikogulased pole ei saadikud ega esindajad, vaid iseseisvad ametnikud kes rahva tahtest oolimata rahvavalitsemist juhiks.
Valitsuseks võib aga pidada ka kitsas piirkonnas jooksvat elukorraldavat asutist või ka 1 isikut, nt pereisa või taluperemeest. Sisuliselt ju talu ning selle majandamine ei erine millegi poolest riigi majandamisest, vaid osa valdkondi puuduvad või esinevad teisel kujul. On talu siseelu ja väliselu ehk suhtlemine teistega, on oma majandamisvajadus ehk eelarve kaasnevate kulude ja tuludega kas rahas või toodetes või varudes nt talveks. Kui mingil eraldatud pisisaarel mingi talu majandaks end ise sis mis riiki talle vajaon? Milleks talle säädusandlik asutis või täidäsaatev asutis kui elu edeneb ilma kogu selle jamata mille me ise oleme endale kaelavõtt.
Meie mõtlemisviis on igapääva elusunnil niivõrd piiratud et oleme akand kogu seda teatrit tõsiseltvõtma ega püjjagi loovalt mõelda mis milleks vajalik või mittevajalik. 1000-st inimesest 999 ei kujuta elu ilma võimuastmetetta ettegi, ülejäänd 1 aga tundub nii imelik et teda ei akata tõsiseltkivõtma.
Välisvalitsustega oli asi lihtne. Säädusandlikud asutised ei saand sõjaajal tegutseda, valitsus on alati old kokkukuuluvam ning väiksäm, ohukorral saab nad ikka kuskile mujale toimetada. Nii nähaksegi neis kokkuleppeliselt elukorraldava võimu jätkajat. Kuid valitsused ei võta vastu säädusi ning neil on oma tegevusaeg. Nii kaob nende õiguslik tegevusvõime mõne aastaga, valdavalt valimistähtajaga sest valitsusamet pole pärandatav nagu kuningavõim. Sellevastu eksis ka meie välisvalitsus millest ma juba aasta tagasi siinsamas kirjutasin. Et see paljudele ei meeldind sis nad loevad seni kehtivaks ikkagi seda mis neile enam meeldib.
Kui aga Eesti valitsus õi...

Kui aga Eesti valitsus õiguslikult mittepärandatavusetõttu kaduski sis ei tähändand se vel seda et oleks kadund Eesti õigus omariiklusele ning riiki nagu enam polekski. Tegelikult jätkas Eesti 1991.a suve lõpust oma vabariiki de facto, de ivre aga pold se riigiseisund katkend ka aastatel 1940-1991. Pole ültse oluline et enam ei saand kehtida PS1938 ning seda asendas 1991-1992 ENSV muudetud säädustik ning iljem PS1992, kuni 01.05.2003. oli Eesti (küll ENSV piirides) iseseisev ni de ivre kuiga de facto nagu alates 01.05.2003. ta seda enam pold samuti ei de ivre ega de facto.
Riik on seega ka õiguslik mõiste ning ta võib olemasolla ni de ivre kuiga de facto ka ilma riigikoguta ja valitsuseta. Et mõned toimimisküljed on piiratud, ei muuda asja põhimõtteliselt.

Aga mina olen kuulnud, et tulevikus ehitatakse kõik majad ümmargused ja siis ei saa keegi nurga taga kusel käjja.

Reaalsus on selline, et lähimad 2-5 aastat on ainus käegakatsutavat tulemit andev Eesti rahvusluse väljund eurovastasus (ELiidu jõu vähendamine).
Kui ELiit/EurRussia ükskord lammutatud/nõrgestatud on, alles siis saaks teostada Leito deklaratiivse soovunelma: iseseisva ja suveräänse Eesti rahvusriigi.
Kui iseseisev ja suverääne Eesti rahvusriik kunagi toimima saadakse, alles siis saaks täita Rauna soovunelma EW taastamise.

Kui Leito "vaataks peeglisse", siis ei tohiks tal olla mingit kobisemist EIP programmiliste seisukohtade ülevõtmise teemal PõlisEestlaste poolt: EIP pole kunagi üritanduki oma programmilisi seisukohti tõsimeelselt realiseerima hakata - aastaid on olnud EIP näol tegemist vaid formaal-deklaratiivse majandusinstituudiga, kus ollakse igati vastu oma sügavamõtteliste deklaratsioonide reaalsuseks muutmisel.

Minu kokkuvõte on järgmine: tore, kui majandusinstituudi kõrvale tehakse reaalselt toimiv erakond - lähimatel aastatel pole eurovastastel ja iseseisvuslastel erilist vahet - aastate pärast, kui PõlisEestlased on ELiidu lammutanud ja oma eesmärgi täitnud, on võimalik hakata realiseerima Leito (suverääne Eesti) ja seejärel Rauna (EW taastamine) nägemusi Eesti arengust.

Toimiv võimu teostamise võimekusega erakond peab omama järgnevaid osi:

1) Üld-deklaratiivne programm ja põhikiri, nagu Iseseisvusparteil olemas on.
2) Detailne sadade lehtede pikkune valitsusprogramm, ehk kirjalikult vormistatud arusaam sellest mida täpselt, kuidas ja millises järjestuses valitsust juhtides tegema hakatakse - see osa on EIP-l alati puudu olnud.
3) Liikmed, kes tõsimeelselt ja pühendunult üritavad detailset valitsusprogrammi ellu viia sõltumata sellest, kas ollakse väljaspool riigikogu, riigikogus opositsioonis, või valitsus - selline liikmeskond on EIP-l alati puudu olnud.
4) Kokkulepped töösturitega, kes rahaliselt toetavad erakonda suurannetustega ja võimaldavad seeläbi sisulisi valimiskampaaniaid läbi viia - see osa on EIP-l alati puudu olnud.
5) Mõttekontrolli teostamine maagide ja selgeltnägijate abil, mõjutamaks valijate meelsust - selleni pole EIP-s kunagi jõutud.

Näiteks Savipätsil pole mõistliku sõnumit Eesti valijale, ning idarahad laekuvad suurte hilinemistega, kuid NLiidu-lt päritud paramilitaaride abil luuakse valimiste ajaks valijates meelsus, mis ajab kusikute pooldajad valima, kuid oponentide valijates tekitab tülgastuse valimiste suhtes.
Sarnaseid meetodeid on kasutanud kõik valitsusparteid, kuid avalikult nad eitavad seda.
Näiteks Reformist Iseseisvusparteisse üle tulnud Baari-Talisele sai saatuslikuks sarnase temaatika aktiivne arendamine parafoorumites ja see tingiski tema poliitmõrva.

Loodetavasti suudavad Eesti asja ajajad siit õppust võtta, ning ei jää püramiidi esimesele tasandile ennast imetlema, vaid üritavad enamat.