Nord Stream tekitab lõhe NATO-s ja Euroopa Liidus Trüki E-mail
22. märts 2010

SI-68


1-3. märtsini 2010 viibis Venemaa president Medvedjev  Prantsusmaal. Tulemuseks kokkulepe, et Nord Streamiga liitub ka gaasijuhe Gaz de France – Suez ning senistel läänepoolsetel vähemusosanikel (Saksamaa ja Hollandi ettevõtted) tuleb ennast koomale tõmmata. Gazprom mõistagi säilitab oma enamusosaluse.

Gazpromi ja Gaz de France´i ärisuhetel on pikk ajalugu. N Liidu gaasitarned Prantsusmaale algasid 1975. aastal, tarnete maht kokku 300 miljardit kuupmeetrit. 2006. aastal sõlmiti pikaajaline koostööleping aastani 2030. 2007. aastal sai Gazprom õiguse tarnida aastas 1,5  miljardit kuupmeetrit gaasi otse prantsuse lõpptarbijaile.

Prantsusmaa president teatas omakorda nelja Mistral tüüpi dessantlaeva Venemaale müümise kavast. Vene pool nimetas seda uueks leheküljeks kahe riigi suhetes. Prantsuse president rääkis kahe riigi vahelisest “privilegeeritud partnerlusest”.

Mõned ajakirjanikud on asunud rääkima Euroopa Liidust ja Venemaast kui Euroopa kahest alustalast.

Gazpromile kuuluv Kesk- ja Lääne-Euroopat ümbritsev gaasiring hakkab ilmet võtma.


Vene-Prantsuse tippkohtumise eellugu

2008. aasta jaanuari lõpus teatasid Merkel ja Szarkozy Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil, et ei poolda Türgi ühinemist Euroliiduga. Peamine põhjus olevat tõsiasjas, et Türgi ei asu mitte Euroopas, vaid Väike-Aasias, mistõttu Ankarale saab vaid privilegeeritud partnerlust pakkuda.

Venemaa jaoks tähendas toimunu, et Ankara 40 aastat kestnud Euroopasse pürgimine on sellega katkenud ning Nabucco gaasijuhtme http://www.nabucco-pipeline.com/project/project-description-pipeline-route/project-description.html tulevik tõsise kahtluse alla sattunud. Gazprom asus kiirkorras välja arendama lõunapoolset Kesk- ja Lääne-Euroopasse suunduvat gaasijuhet South Stream.

Kreml asus ka ise Türgile “privilegeeritud partnerlust” pakkuma: täiendavad gaasitarned, ühine gaasijuhe Süüriasse ja Iisraeli jms. Türgi tegi 2008. aasta augustis, Gruusia sõja päevil ettepaneku luua Kaukaasias julgeoleku tagamiseks uus struktuur, milles osaleksid Moskva ja Ankara. Moskvas nähti seda Ankara lääneriikidest eemaldumisena.

2010. aasta jaanuaris arutasid Türgi ja Venemaa peaministrid kahe riigi vahelise viisavaba liikumise sisseseadmist, vastav lepe loodetakse allkirjastada maikuus.

2010. aastal teatas South Streamiga liitumisest Horvaatia, mis sisuliselt tähendab South Streami gaasijuhtme jõudmist Itaalia piirini, kus ees ootamas Venemaa peaministri Putini vana sõber Berlusconi.


Visiidi järelmid

Lõunapoolse gaasijuhtme South Stream kiire areng oli Putini ja tema saksa sõprade “lemmiklelu” Nord Streami varju jätnud, Balti mere kaudu kulgev gaasijuhe vajas uusi rahastajaid. Gazprom väljaspool Venemaad jääva Nord Streami osa jaoks omaenda vahendeid kuigi palju eraldada ei kavatse. Venemaa sisse jääva osa tarbeks on tänavu eraldatud 71,1 miljardit rubla (mullu 40 miljardit), väljaspool Venemaad 14,6 miljardit rubla eelmise aasta 31 miljardi vastu.

Prantsusmaa osalemine gaasiprojektides võimaldas leida Nord Streamile uusi rahaallikaid. 17. märtsil 2010  teatas ajaleht Kommersant, et Nord Streamil on õnnestunud saavutada kokkulepe 26 rahastajaga, kes gaasitorustiku ehituseks on nõus eraldama 3,9 miljardit eurot. Ettevõtmise esimese osa maksumuseks on ajalehe andmetel 8,8 miljardit eurot, teise osa jaoks tuleb loodetakse 2010. aasta jooksul tellida veel 2,5 miljardit eurot.

Nord Streamis osalevad pankadest näiteks The Bank of Tokyo-Mitsubishi UFJ, Ltd., BNP Paribas SA, Commerzbank AG, Credit Suisse AG, Deutsche Bank AG, ING Bank N.V., Raiffeisen Zentralbank Oesterreich AG, The Royal Bank of Scotland, Societe Generale, Standard Bank Plc, UniCredit Group, WestLB AG.

Võib öelda ka, et Medvedjevi Prantsusmaa visiit käivitas Nabucco. 3. märtsil teatas RIA Novosti, et Nabucco ehitus algab 2011. aastal, gaasitarned 2014. aastal. New York Times kirjutas, et Euroopa Liidu energiavolinik Günther Oettinger on teatanud omapoolsest toest projektile ( 200 miljonit eurot )

Itaallastelt on juba tulnud ettepanek Nabucco ja South Streami osaliseks ühendamiseks.

Mis on gaasijuhtmetel seost Ilvese Moskva-visiidiga

Venemaa mõjukuse ja impeeriumi taastajad pidasid aastaid tagasi Putini ja Schröderi poolt sõmitud Nord Streami kokkulepet Kremli oluliseks edusammuks, sest nõnda õnnestus NATO-s ja Euroopa Liidus lõhe tekitada.

Omal ajal Läti-poolsete territoriaalsete loovutuse turvil esile tõusnud ning 2008. aasta Gruusia augustisõjaga tuule tiibadesse saanud seltskond on kriisi jooksul ennast veelgi kosutanud ja paistab Kremlilt selgeid läänesuunalisi edusamme nõudvat.

Pole välistatud, et NATO ja Euroopa Liidu edasist nõrgendamist üritatakse saavutada ka Eesti kaudu.

President Ilvesel on, mille üle mõelda enne 9. mai sõitu Moskvasse. Vaevalt soovib kauaaegne USA kodanik, et just tema kaudu USA asend Euraasia mandril nõrgestatud saaks.

Allikas: Koguja Kroonikad

Kontakt: http://usk-lootus-armastus.blogspot.com

Kommentaar (2)
  • 22. 03. 2010 20:17:03 | Olev Ait

    Aga kas meie president ongi sõltumatu? Kindlasti mitte. Arvata võib, et talle lähevad korda eelkõige USA huvid. Aga kas tegelikkuses mitte päris kindlate gaasimullide ja naftapisaratega on võimalik NATO-t nõrgestada? Või peavad Saksamaa ja Prantsusmaa Venemaad oma suuremaks sõbraks kui USA-t. Eks mäng käi sellele, et vene impeerium rahuldub vähema kui Saksamaa ja Prantsuse hõivamisega. Aga Poolagi on suur pala, mida USA vaevalt lubab.
    Noh, eks jälgi ja püüa anda oma osa EESTI tugevdamises. Ja üleüldse EESTI huvides töötamises. Tööd ju jätkub.

  • 23. 03. 2010 11:14:40 | Olev Ott

    http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5jfpRI3pTnVJalXXb hQcyQmmOx5Kg

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.