Sõltumatu Infokeskus

Minu arvates mingit südametunnistuslikku koormat nad ei tunne, kuid RAHAKOTT, arvan, sellise tegevuse tagajärjel on üpris raske, kuid mitte koormav.

Olen nõus hr. Ilvese näidetega Eesti riikluse põhimise aluse Põhiseaduse ja EL täna kohaldatava seadusandluse seisu ja analüüsiga meie riikluse olukorrast selles. Ma ei ole aga paljuga nõus tema järeldustega ja pakutud lahenditega.
Kui meil anti võimalus või siis võimaldati justkui legitimiseerida poliitikute tahet Eesti Vabariigi astumisel Euroopa Liitu ei onud ju tegelikult paigas isegi tingimused, mille põhjal meid sinna liitu võetakse. Kui nüüd vaadata seda RK otsust ja rahvahääletusele pandud küsimust siis arvan, et enamik neist kes hääletasid poolt ei saanud siis ega saa ka täna aru, mille poolt hääletasid.

1) eelnõu tekst;
2) küsimus: «Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?»;
3) lahtrid vastusevariantidega «jah» ja «ei».
Kui isegi tagantjärele lugedes seda RK otsust ei ole siit võimalik välja lugeda, et EL seadusandlus on edaspidi EV PS suhtes ülimuslik ja tegelikult muudetakse PS ajalooliseks dokumendiks. Küsimuses on sõnaselgelt kirjas PS täiendamine aga, millisel viisil ja millisel määral jääb küsitavaks. Tegelikult hääletati ju täiendamise poolt aga selle täiendamise juures rahvale ju sõna enam ei antud. Mina olen teeninud seda riiki täies teadmises ja usus, et tegemist on iseseisva riigiga. Olen selle riigi kodanik ja vastutan oma tegude ja mittetegemistega sedausest tulenevalt. Lugesin ja jõudsin järeldusele, et hr Ilves on adunud meie poliitilise seisu viletsust võiks isegi öelda on pakkunud välja, et meie riigi poliitiline juhtkond on rahva reetnud ja loodab, et need tegelased peavad selle eest ka vastutust kandma.

Ma ei ole nõus kapitulantlusega, mis on toodud välja teise punktina RIIGIKOGU koosseisu osas. Mida see 51 RK liiget meile annab? Arvatavalt ainult suurema võimaluse kokkulepluse teel riiki müüa. Olenemata sellest, milleni meie poliitiline ladvik on oma otsute või otsustamatusega viinud meie riigi otsutusvõime ja institutsioonid ei ole meil rahvuslikult mõtlevail, tegutsevail ja EV PS-t austavail kodanikel õigust tahta muuta meie RK-gu mingiks marionettorganiks ainult selle liikmete arvu vähendamise teel ja leppida olukorraga, kus meie esinduskogu üha vähem otsustab. Kindlasti ei pea esindajad saama palka, mis ei ole kooskõlas ülejäänud rahva elatustasemega ja palga neile peab määrama kodanike poolt valitav kogu mitte esindajad ise. Meie kohus on leida see tee kuidas muuta RK rahvast esindavaks koguks ja see tähendab, et seal peavad edaspidigi olema esindatud erinevad huvigrupid ja poliitilist tahet tõeliselt esindavad rahvasaadikud.

Kolmandas punktis kus räägitakse VALITSUSEST olen päri väljatooduga ja lisada on ainult seda, et kui valitsuse pannakse kokku RIIGIKOGU valimistulemuste põhjal ei saagi see olla parem kui esindajatekogu. Tegelikus on aga veelgi hullem sest tegelikult ei kinnita ju esindajatekogu ju valitsust vaid erakondade nn. tagatubadeks ristitud juhtkond määrab esindajatekogu koosseisu ja viimase valitsuse kokkupanek oli ehe näide sellest, et enne kui valitsus sai mandaadi oli see juba paigas. Paigas oli ta arvatavalt juba enne valimisi aga välja käidi peale valimisi aga ikkagi juba enne parlamendi avaistungit.

Ma ei ole täiesti nõus ka hr Ilvese väitega: Meid ei hoiatatud taasiseseisvuse saabudes asjata, et veel ühte liitriiki kuulumist ei ela eestlased enam üle. Hoiatati ikka küll aga neid hoiatajaid ei kuulatud ja ega need kes isegi kuulsid teinud miskit. Vaikiti ja kiruti ainult siis kui pealtkuulajaid oli vähe. Konstruktiivset ja avaliku kriitikat nagu hr Ilves selleski kirjatükis välja toob kohtab aga tõesti harva.

Minu arvamus jääb endiseks, Eesti Vabariik peab säilima seni kuni rahvas ja eelkõige kodanikud sellest ise loobuvad. Seda saab teha täpselt samuti nagu on eelpool väljatoodud RK otsuse § 3. kirjas: Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. Me rahvuslased ei tohi ega pea olema need, kes hääletult alistuvad suuriikide ja rahvusvahelise kapitalismi survele.

Tuletan meelde millise sääduse kuulutas välja Arnold:

Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus

Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel põhiseaduse § 162 alusel Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamiseks vastu järgmise seaduse:

§ 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.

§ 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

§ 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega.

§ 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist.

Olulised on §§1 ja 2. §1 sõnastus on õiguskeeleliselt muidugi jabur. Kõigepäält 'VÕIB' mis sisuliselt 'ei kohusta'. Kirjaoskamatu on sõnakasutus 'aluspõhimõtetest' sest mis vahe on alusel ja põhjal? Kas põhi asub alusel või alus põhjal? Samuti oleks ebamäärane ainult 'põhimõtetest'. Lisaks on 'Eesti' kõnekeelne löhend ega ole õiguslikus keeles alati samane 'Eesti vabariigiga'.

Mõeldi toona ikkagi sõnastist 'Eesti Vabariik kuulub Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi seadusest.'

Miks siis nii nende väljänditega vusserdati? ise oletan et osalt arimatusest, osalt aga püüdest möödaiili põhisääduse mõnest sättäst iseseisvusekohta sest EL-is tuli sellest ju loobuda. Ei esitatud ju rahvaäälätusel küsimust iseseisvusest loobumisekohta (selline otseküsimus oleks võind läbipõruda), kergem oli rahvast petta kaudsete ning ebamääraste sätäte klikile sobiva tõlgendusega.

§2 aga ütleb juba sisuga et põhisäädust küll kohaldatakse aga vaid sel määral mil määral ta ei lähä vastuollu EL-i ürikutega. Nii tunnistatakse EL-i ürikute ülemlikkust. Ametlikult ju EL-il pole tänagi oma põhisäädust mis otsesõnu kuulutaks selle ülemaks liiduvabariikide põhisääduste suhtes.
Meie rahvas on aga arimatu ning klikil kindel ringkaitse, sellepärast olemegi ebasääduslikult "valitute" meelevallas. Klikk on aga kurjategijate jõuk mis on võimul ning elab ra...

Klikk on aga kurjategijate jõuk mis on võimul ning elab rahva arvel NLKP ja KGB võtteidkasutades. Klikk oidub ise minemast üle piiri ning igasugused küsitlused peavad klikile andma märku rahva taluvuspiirist. Väiksämagi ohu ilmnemisel tehakse massiteabe toel rahvale "äätegu" ning vastuäälästatus surutakse mõneks ajaks maha. Nii et KGB ülesandeid täidavad täna igasugused emorid, rahvajutlustajad ja suhtekorraldajad. Massiteave on arimatu ning lähäb kergesti õnge, seda võib igaüks kogeda lugedes meie päävalehti ja kuulates-vaadates raadiot ja telekat. Üksikud teravikud küll löövad vahel välja ent see teenib osalt usutavuse uve, osalt aga tasandatakse teerulliga.

Parandan väiksä vea:
§1 Eesti Vabariik kuulub Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest.

Lissaboni leping on ratifitseeritud vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega ja seega samahästi kui ratifitseerimata, õigustühine ja kehtetu. St. mitte EV Põhiseaduse suhtes ülimuslik.
Euro tulek oli sisuliselt vabaduse lõpp ja riigikaotus aga väga vähesed sai sellest kahjuks aru. Suures lääneihaluses saime euroorjadeks.
Eurosente teenivad eurosandid.

Võim demonstreerib oma näilisust ja tühisust igapäev, pidades rahvast lolliks. Massinimesed seda ongi, aga sugugi mitte kõik pole massinimesed.

Eesti on seatud sõltuvusse välisfirmadest, eestlased on odav vähenõudlik tööjõud ehk sulane, mitte peremees, oleme sõltuvuses Euroopa rahadest, aga nende nimel me ju rehepappi tegema läksime...
Ligi ju käratas, et Euroopast raha saav eesti peaks teiste riikide abistamise teemal vait olema...
Meie endi majandus on hävitatud, talud pole jalule tõusnud kui siis mõned üksikud. Välismaalastel jääb üle kokkukukkunud elumajadele tuli otsa panna, sest enamus on palkehitised ja kivivared kokku lükata. Plats on puhas! Tüütuid aborigeene jalus pole, rahvas plagab virelusest ilmaotsa ja kerjused pole suutelised ostma, neil pole toidurahagi, kui arved makstud saavad...
rahvas reetis oma riigi. Teist korda. See polegi vabadust väärt.

Ja tsiteerides Vello Helki, ajaloolast, ajakiri Rahvuslik Kontakt nr.4: Eesti on perifeeria. On ükskõik mis võim siin on, on ükskõik, mis raha siin kehtib JA ON ÜKSKÕIK KUIDAS SIIN ELATAKSE!

Ehk siis sööge muru ja kõngege!

Tänan põhjalike kommentaaride eest. Ma ei proovinud kirjutises pakkuda mingeid lahendusi, analüüsisin vaid tänast meie riikluse olukorda. Küll olen nõus sellega, et tõesti räägiti sellest, et Euroopa Liitu astumine on ohtlik rahvuse kestmisele. Aga seda ei teinud ükski
tolleaegne juhtpoliitik, ka mitte veel teatava rahvusluse aura säilitanud Isamaaliidust. Eriti masendav oli aga Rüütli toetav seisukoht viimasel hetkel enne referendumit, mis tõenäoliselt kallutas kaalukausi E Liitu astumise kasuks.

Minu mäletamist mööda mõtles uue põhiseaduse välja juristihariduseta ERSPlane Jüri Adams, kes selle eest hiljem mõneks ajaks ka Eesti Vabariigi justiitsministriks ülendati.
1938. aasta põhiseadus polevat ju olnud enam ajakohane.

Asi polegi selles millise paberiga keegi mingi sääduse on kokku vorpind, otsustab ikkagi mõistus ning põhimõte 'õige mees õiges kohas'.
Ülikooli õigusteaduskonnas ju võidakse õpetada ka säädusloome aluseid aga see on üks mitmekümnest nn punktialast. On mingi madal lävi mis peaks olema jõukohane igale tudengile ning tulemuseks on linnuke innete loetelus. Lõpuks saavad kõik lõpetanud ka kõikvõimsa paberi et nad on kõrgaritud. Kui aga vaadata lähämalt õigusvaldkonda tervikuna siis need kõrgaritud teavad vaid tühist osa, sedagi raamatutest, elu sunnib teadmisi siduma raha ja ülemuste käskudega. Ülikooli lõpetanu alles akkab õigusvallas tegema esimesi samme, ta on läbind vaid mingi kava alusteadmistest. Mis kellestki aastatejooksul väljakujuneb otsustab juba seos isiku ja eluvahel.
On meie viga et me võtame tööle 'aritud lollpäid' lihtsalt paberijärgi, samavigane on ka kõrvalt otsustajate ja indajate suhtumisalus.
Paberi vastu on parim relv katsetöö. Anna tingimused, paber ja pastakas (välti tuleks isegi raali) ning las koostab nt sääsäõiguste kaitse sääduse.
Meie seniste sääduste põhiviga on aga selles et koostajad on püüd neid nikerdada juba olemasolevate põhjal. Vaja aga oleks luua kõik ise, ühiskonda nii ettekujutades nagu ta võiks olla. Pärast kirjutatut mitu korda ülekäjjäs saaks kõrvaldada ka udusõnad ning tulemuseks oleks asjakohane toimiv säädus.

Eestlase orjameelsusel polegi piire,ta ongi selline naiivne kannataja,kodukana kombel ilkuja.

Matti kirjutab, et "Eriti masendav oli aga Rüütli toetav seisukoht viimasel hetkel enne referendumit"

Mõeldud on suve lõpu avaldust. Kuid juba kevadel, aprillis 2003 liitis seesama Rüütel meid Euroopa Liiduga - tema ja vaibuva riigi välisminister Ojuland kirjutasid tookord Kreekas alla Eesti astumisele liitu.

Referendum oli vaid tühine akt toimunu kinnitamiseks. Kusjuures see toimunu ehk Rüütli ja Ojulandi kätega kordasaadetu oli vastuolus 1992. aasta põhiseadusega.

Hiljuti kohtus ERK esindajatega Brüsselis meie peaminister Andrus Ansip, kes ütles rabide kinnitusel, nagu vahendas Arutz Sheva ("Estonia to Lead Fight Against European Anti-Kosher Bill"), et ta aitab veenda oma kolleege Euroopa Parlamendis hääletama koššerliha diskrimineeriva sildistamise vastu. "Peaminister Ansipi toetus on selles küsimuses elutähtis ning loodetavasti suudab tema tugev ja moraalne hääl pakkuda eeskuju teistele Euroopa juhtidele," ütles rabi Arye Goldberg, ERK asedirektor, seda kohtumist kommenteerides. "See ei ole küsimus loomade heaolus või inimlikkuses, vaid juutide usulise praktika tulevikus Euroopas ning me tunneme heameelt selle üle, et peaminister Ansip mõistab selle kavandatud õigusakti tagajärgesid."

Inimeste elu siin maamunal koosneb jaburustest.

Selline juutide enese ületähtsustamine viib mõtte vägisi selleni et kuj keelatakkse sealiha sis jääb üle vaid võimalus üleminna juudilihale. Kas sellist kosserit juudid tahavadki?

Kui küsimus on ebamugav, siis nii vastab õiguskantsleri büroo:Täname Teid Õiguskantslerile saadetud e-kirja eest.
Kui sõnum sisaldas vastamist vajavat teavet, siis teeme seda esimesel võimalusel.
Vastamise tähtaeg sõltub kirja sisust.

Thank you for your e-mail
We shall respond to your e - mail as soon as possible.

Спасибо за посланное Вами электронное письмо
Ответим Вам при первой же возможности.

Küsisin õiguslikku hinnangut Eesti liitumisele Euroopa Liidu finantsstabiilsusfondiga vastavalt EV PS täiendamise seaduse paragrahv 3 ja teiseks õiguslikku hinnangut valimisseaduse ja põhiseaduse vastuolule.

Ja mida sa siis ootasid?

Sedasama, mis vastustes näha on. Avalikult ja must-valgel. ENSV kordumist groteskina, inimeste kohtlemist objektina, kommunistide võltsõiguse kestmist jne., võimude agooniat ja armetust.
Õiguskantsler ei vasta, sest tal ei ole midagi vastata ja ta ei ole Jõks, kes vastuses meie pöördumisele isegi tunnistas, et Lissaboni lepingu ratifitseerimine on jah põhiseadusega vastuolus jne. jokk, ühesõnaga. Vaat niipalju julgust või ausust Tederil ei ole. See on avalik argpükslus.

Meie särav karakternäitleja näitleja Dajan Ahmet on kirjeldanud väga vaimukalt ja sädelevalt võitlust bürokraatiaga ühes Kultuur ja Elu intervjuus samas numbris P. Maitla päevikuga ja õpetus on selline: bürokraat tapab meid paberiga, kuid seesama paber tapab ka bürokraadi. Mis ühendab kärbest ja avalikku tegelast - mõlema tapab ajaleht. Valetamise piir jõudis kätte isegi valimiskomisjoni esimehele, siiru-viirulisele tropile, kes on lihtsalt vakka. Ja on selles mõttes targem. Piir kulges sealt, kustmaalt oleks alanud otsene reetmine.

20. juunil (rahandusministrid Brüsseli koosolekul) ja 24. juunil (valitsusjuhid Euroopa ülemkogul) kirjutatakse alla pakett, kus Eesti otsustab võtta endale kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustuste põhisummat maksimaalselt 1,995 miljardit euro ulatuses = see on siis 31,2 miljardit krooni. (Selline fond nagu EFSF peab praegu üleval Iirimaad ja Portugali, Kreeka on saanud rahad seni mujalt - seega tilgub raha minema ka muid kanaleid pidi.)

Esimese asjana kütab Eesti hetkel sinna natuke üle 2 miljardi krooni EFSF aktsia omandamise sissemaksena... Kuid EFSF on vana ja hingusele minekul, üksnes värske "euroala riik" Eesti peab veel lunastama oma aktsia - selle asemele on tulekul uus fond ESM (Euroopa Stabiilsusmehhanism).

Eesti osaleb EFSF rahastamise garanteerimisel 2012-2013, mil EFSF plaanib laenata ca 20 miljardit eurot, mille mõju meile on garantiina 120 miljonit eurot ja võlakoormusele kuni laenude tagasilaekumiseni 75 miljonit eurot. Fondiga liitudes teeb Eesti 48 000 euro suuruse sissemakse aktsiakapitali ning võtab endale kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustuste põhisummat maksimaalselt 1,995 miljardit euro ulatuses.

2013. aastal lõpetab EFSF aktiivse tegevuse ja tema ülesanded võtab üle Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM). ESM on Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodav organisatsioon, mille omanikud on euroala liikmesriigid. ESMi sissemakstava kapitali suurus on kokku 80 miljardit eurot ning see makstakse euroalariikide poolt sisse võrdsetes osades viie aasta jooksul alates 2013. aastast.