Sõltumatu Infokeskus

Tallinna kino Artis (Estonia pst 9) ekraanil on esimene udmurdikeelne mängufilm - romantiline noorsookomöödia "Maasikad-muulukad" (Узы-боры, 2011), neenetsi tüdrukust pajatav draama "Suguvõsa viimane" (Sukunsa viimeinen, 2010) ning hääbunud soome-ugri rahva merjalaste uskumustemaailmal põhinev "Tsiitsitajad" (Овсянки, 2010). Kõik filmid linastuvad eestikeelsete subtiitritega, seanssidele eelnevad sissejuhatused. Filmi "Suguvõsa viimane " tulevad esitlema filmi autorid Markku Lehmuskallio ja Anastasia Lapsui.

Maasikad-muulukad
Gondõrgurti külast pärit Maksim on armunud udmurdi lauljatari Viktoria Jadõgarovasse, kelle laule ta raadiost kuulnud on. Lõpuks kohtab ta linnaklubis ka lauljat ennast, kuid kaotab kohe lootuse tutvust sobitada, sest Iževski kaunitari viib ära vinge välismaa autoga noormees. Maksim satub depressiooni ja lähedased otsustavad teda aidata. Nad pöörduvad Viktoria produtsendi poole ja kutsuvad staari külasse esinema. Sealt hakkavadki sündmused hargnema.
Romantiline noortekomöödia on esimene udmurdikeelne mängufilm, seni on Udmurdimaal tehtud vaid kaks täispikka venekeelset mängufilmi. Tagasihoidliku eelarvega film on tehtud poolakate ning entusiastide abiga, eesmärgiks kõnetada eelkõige udmurte endid ja arendada omakeelset rahvuskultuuri.

Suguvõsa viimane
Väike neenetsi tüdruk Neko elab Jamali poolsaarel koos oma vanaema ja isaga traditsioonilist põdrakasvatajaelu. Siis aga satub ta kodusest püstkojast suurde külla internaatkooli, kus talle pannakse vene nimi ning teda hakatakse kasvatama aktiivseks nõukogude nooreks. Neko aga trotsib venestamist. Juba täiskasvanud naise tagasivaates oma elule küpseb tõdemus põlisrahvaste väärtusest ning tekib valu identiteedi murenemise pärast. Markku Lehmuskallio on koos neenetsist abikaasa Anastasia Lapsuiga Aki Kaurismäe kõrval soome enim rahvusvahelist tunnustust pälvinud filmilavastajaid. Nad on  teinud mitmeid omanäolisi dokumentaal- ja mängufilme põhjarahvastest. Autoritel õnnestub luua vaoshoitud ja diskreetne sissevaade põlisrahva ellu, mille teeb eriliseks suhe looduse, aja ja lähedaste inimestega. Film annab võimaluse tutvuda neenetsite uhke esemelise kultuuriga ja kuulda, kuidas kõlab eesti keele kauge sugulaskeel.

Režissöörid: Anastasia Lapsui, Markku Lehmuskallio
Osades: Aleksandra Okotetto, Nadežda Põrerko, Anastasia Lapsui jt
Tootja: Illume Ltd.
Keel: vene
Pikkus: 80 min
Soome 2010
Linastub teisipäeval, 11. oktoobril kell 17:30

Tsiitsitajad
Paberivabriku direktori Mironi naine Tatjana sureb ja mees otsustab ta matta merjalaste iidsete kommete kohaselt nende mesinädalate paika. Miron asub teele koos oma alluva Aistiga, kellele ta jutustab pikal teekonnal läbi Venemaa avaruste väga intiimseid seiku oma elust. Peale naise surnukeha on neil maasturis kaasas kaks puuris piiksuvat tsiitsitajat. Rahulikus tempos kulgevat filmi läbivad lood praeguse Venemaa südames elanud, kuid ammu välja surnud soome-ugri rahva – merjalaste – tavadest ja uskumustest. Jälgi merjalaste ajaloost ja kultuurist leidub tänini ja nii ehk ei olegi Aleksei Fedortšenko film puhas mütoloogia, vaid ka omanäoline mõtisklus vene kultuuri juurte üle. Naispeaosalist mängib Narvast pärit eesti juurtega näitlejanna Julia Aug. Film on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ja linastus menukalt ka mullusel PÖFF-il.

Režissöör: Aleksei Fedortšenko
Osades: Julia Aug, Juri Tšurilo, Igor Sergejev, Viktor Suhhorukov
Kompanii: Aprelmigpictures/Media Mir
Keel: vene
Pikkus: 75 min
Venemaa 2010
Linastub kolmapäeval, 12. oktoobril kell 17:30

Hõimupäevi korraldab MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee, toetab Hõimurahvaste programm.

Allikas: Fenno-Ugria Asutus
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud , 6445119

• Lisa uus kommentaar

Kommentaar (5)

• 10. 10. 2011 15:58:28 | Olev Ait

  Kas Merjamaa keskus on Moskva?

• 10. 10. 2011 19:20:51 | Margit-Mariann

  Sellel alal elasid ajalooliselt väga lähedased hõimud merilased ja muromlased. Tegin sel teemal ülikoolis isegi mingi uurimistöö. Ma läksin ajalugu õppima, sest mul oli tõsine siht ja unistus saada etnograafiks ehk tänapäeva mõistes kultuurantropoloogiks. See selleks. Selle unistusega on ühel pool nagu öeldakse.
  Moskva tähendab Mustvee....
  soine, vesine, viljatu maa....

• 10. 10. 2011 19:58:52 | Margit-Mariann  - Vepsa-Karjala välitööde teemaõhtu

  Soome-Ugri teemaõhtu: ERMi Vepsa-Karjala välitöödest
  Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9) tutvustatakse 13. oktoobril algusega kell 16.00 sel suvel Vepsamaal ja Karjalas toimunud välitöid. Ekspeditsioonil osalenud näitavad ja kommenteerivad salvestatud video- ning fotomaterjali ja annavad lühiülevaate etnopoliitilisest olukorrast Karjalas.

  11.–22. juunini viibisid ERMi töötajad etnoloogilistel välitöödel kesk- ja põhjavepsa aladel ning Viena- ja Aunuse Karjalas. Ekspeditsiooni peaeesmärgiks oli koguda kaasaegset ja atraktiivset pildimaterjali tulevase soome-ugri rahvaste püsinäituse tarvis. Kokku salvestati umbes 6 tundi liikuvat pilti, tehti paartuhat fotot ning kümmekond intervjuud. Osaleti Vidlas toimunud iga-aastasel vepsa festivalil „Elupuu“, peatuti Äänisjärve äärsetes põhja-vepsa külades, filmiti kalapüüki Haikkolas, saunakütmist Kinnermäel ning karjala pirukate küpsetamist Suurimäki külas. Muidugi ei saadud mööda ka Karjala pealinnast Petrozavodskist.

  
  Välitöödel osalesid: Anu Ansu (fotograaf), Arp Karm (seekord operaatori ülesannetes) ning Svetlana Karm ja Indrek Jääts (teadurid).

  
  Ekspeditsioon toimus koostöös Karjala Riikliku Koduloomuuseumiga. Rahaliselt aitas ettevõtmist Hõimurahvaste Programm.

• 10. 10. 2011 23:16:08 | Olev Ait  - Kas Ilja Muromets oli siis muromlane ehk vene inim

  Kas Ilja Muromets oli siis muromlane ehk vene inimeste rahvuskangelased või legendaarsed isikud on siis millegipärast puhtad soome-ugrid? Slaavistunud-venestunud soomeugrilastele sobivad nad küll ehk soome-ugri veri ja liha ja vene inimese legend suurest vene vägilasest.

• 11. 10. 2011 09:28:24 | Mait

  Moskva on minu teada üldse mingi suvaline khaaniriik, mis pärast ühtse ja jagamatu Mongoolia killustumist pääses ajalukku seeläbi, et allutas naabrid ja suuremate khaaniriikidega konkureerides (mida koolis õpiti kaganaatidena - Tatari jt) sai ka nendest viimaks jagu.

Kirjuta kommentaar

Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:

* Nimi:

* E-mail: Ära teavitaTeavita uutest

Koduleht:

Kommentaar:

Pealkiri:

Sõnum:

Turvalisus

Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.

Joomla components by Compojoom