Sõltumatu Infokeskus

Täpsustan et viimased valimistulemused avaldati isegi 08.03.

Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis peeti ettekandepäev valimistest Eesti NSVs. Ettekande “Sovetlikud valimised Eestis. Nõukogude “demokraatia” köögipool” pidas muuseumi teadur Olev Liivik.

Nõukogude valimised olid kõike muud kui demokraatlikud. Igas valimisringkonnas seati üles üks kandidaat, kelle olid välja valinud ja kinnitanud kommunistliku partei organid. Teoreetiliselt oli võimalik hääletada ainsa kandidaadi vastu, kuid sellel puudus mõte, sest hääletustulemused olid tegelikult “selgunud” juba enne valimiste päeva. Mida aeg edasi, seda rohkem tulemusi ilustati. Kui 1940. aastatel said sovetliku parlamendi Eesti NSV Ülemnõukogu saadikukandidaadid 96 %-lise poolehoiu, siis 1980. aastateks ulatus see 99,99%-ni. Samas suurusjärgus mõõdeti valimistest osavõttu. Need ja mitmed muud sovetlike valimiste parameetrid näitavad regulaarselt kindla ajalise intervalli tagant korraldatud valimisi sisutühjade, kulukate ja ebaefektiivsetena.

Ettekandes heidetakse pilk Eesti NSV Ülemnõukogu saadikukandidaatide valimisele ja kinnitamisele kommunistliku partei poolt. Tutvustatakse ülemnõukogu komplekteerimise kriteeriume ja kvoote, mida tuli jälgida. Analüüsitakse ülemnõukogude koosseise. Lõpuks peatub ettekandja 1988. aastal, mil valmistefarsist hakkas kujunema valik alternatiivide vahel.

Üritus, mida toetas Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand, toimus Maarjamäe lossi kinosaalis. Välja olid pandud teemakohased valimisplakatid Eesti Ajaloomuuseumi kogudest.

Taas väike segadus selle 'temokraatlikkusega'. See mõiste tähendab siiski RAHVA TAHTE väljendust mis omakorda nõuab selle tahte selgitamise korraldamist rahva otsusega OTSE, mitte mingi "esindatusega" ehk mis tahes valimissääduse peab vastu võtma rahvas. Vastasel juhul määritakse rahvale ehk valijaskonnale kaela mida tahes.
Seni pole meil ühtki valimissäädust vastu võtnud rahvas, sellepärast on täiesti mõttetu ka igasugune soga seniste valimiste 'temokraatlikkusest'.
"Valimine" ENSV-s ei erinenud oma sisult millegi poolest 2011.a riigikogu "valimisest" Euroeestis.
1969.a või 1970.a olid mingisugused valimised ENSV-s, saadeti meid kursante vahti pidama valimisjaoskondadesse. Mind saadeti koos rühmakaaslasega kuskile Pikale või Laiale tänavale. Tunnikese sääl molutasime, siis tegime vehkat. Ülimalt uduselt mäletan et oli mingi laud, säält saadi leht, siis mindi mingi punase riide taha, vist täideti sedel, siis lahkuti. Täpsemalt ei mäleta. Siis me põhimõtteliselt olime kõige nõukoguliku vastu ning ei osalenud ka ääletustel.

http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt- avatud/items/vello-leito-henn-polluaas---eesti-poliitilise-40pordu41pa rnassi-turvamees.html

Kui muide õiged väited esitatakse tülinorimise vormis teiste rahvuslastega ja natuke paranoiliselt, et tõsta vaid isiklikku ego, siis on selle kasutegur nulli lähedane. Selles suhtes on Leito ja Kalvet nagu isa ja poeg.

Tekkis 2 küsimust:
a) kas autor on läinud N. Oja õnge, vt Põlluaasa eesnimi Enn;
b) mis nimi on Tõn U

Vello Leito: Henn Põlluaas - Eesti poliitilise (pordu)parnassi turvamees

„Vaidlustasin Vabariigi Valimiskomisjonis Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise korralduse eelhääletamise päevadel 24.02 - 2.03.2011 seetõttu, et kasutatav valimisrakendus ei kuvanud kandidaatide nimesid korrektselt. Nimekirja lõpus olevate üksikkandidaatide nimed ei olnud nähtavad ja seetõttu polnud valijatel võimalik neile hääli anda (vt. Lisa 1: Kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile),“ Enn Põlluaas, Sõltumatu Infokeskus, 16.03.2011, SI-122.

Mait puudutas vägagi ella valdkonda. Oleme seni võõrapärastest isikunimedest täiesti mööda läinud, ometi on eestilik nimi eestluse lahutamatu osa. Ehk tuleb meelde et 1934.a käis lausa võidujooks nimede eestipärastamiseks. Oma nime muutsid PAriste, KPalusalu, samuti eestistamise algatajaid Karl Einbund ehk Kaarel Eenpalu ise.
Miks me nüüd kannatame tobedaid võõrtähti c z ž š x y w f (viimast kipub rahvas oma vabas kõnes siiski omaks võtma, ju on ääldusmuutus selline) või h- b- d- g-? Ikka soovist olla VÄHEM eestlane!

Loomulikult kiidan ääks kui Hennust ja Hellest saaks Enn ja Elle, Barbyst Parbi ja Cäthrynist Kätrin. Kui keegi tahab rõhutada oma nime lõppsilpi siis olgugi see nimeks, nt Katriin - Riin. Kõik need vastavad eestilikele ääldustavadele. Kaido Kama lapsedki on mälu järgi Pikne ja Kõu.

Tutvumiseks:
http://www.estonica.org/et/Perekonnanimede_eestistamise_kampaania_1930 _aastatel/

Ehkki jutt on põhiliselt liignimedest käib praegu jutt põhiliselt eesnimedest.

Pole paha lugeda ka Maidu ametivenna ja minu koolivenna keelealast kirjutist:
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12142: eesti-keelte-paabel-&catid=18:varamu&Itemid=15&issue=3337

E-valimiste apsakatest maailmas võite lugeda tasuta ajalehest "Pealinn" (21.märts 2011):
"E-hääletuse tulevikust ehk kuidas varastada valimisi".

Lugege riigikohtu otsust Pihelga Paavo agi tagasilükkamise kohta. Saate ise ka aru et kõik suunatakse SINU kui kaebaja õiguse rikkumise pääle. Nii et kui me Ennuga vaidlustasime riigipiiri moonutamise sääduslikkuse siis samuti tehti meile "selgeks" et riigi asjad pole meie kui kodanike asjad! Nüüd ääletamistega samuti.
See tähendab aga seda et KÕIK kaebused kellegi õiguste rikkumise kohta taandatakse üksikisikule ning ebasäädusliku kliki teerull sõidab sõidab sust lihtsalt üle. Iga ageja on ette laip.

Järelikult tuleb koheselt kasutada võimalust edasikaebeks Euroopa Kohtus, kuna taoline variant praegu veel eksisteerib siiski.

Iga kaebuse korral tuleb ka ette näha selle õnnestumise võimalikkust. Kas on esitada mingeid tõendeid, palju need on väärt, kas viga rikkus ühe või kõigi tulemuse, kuidas võib soodne otsus mõjutada samasuguseid kaebusi samal alusel tulevikus jmt. Ka kohtunikud on inimesed ning sugugi pole nad erapooletud. Nad võivad õiguse mõista küll agejale endale ent pole ette kindel et see laieneks ka kõigile teistele.
Raalimistpuudutavad küsimused on üldiselt ainult mölakohtunikele võõrast vallast, nad lihtsalt ei saa sellest aru. Sellepärast toetuvad nad asjatundjate otsusele ning kui need leiavad et 'nojah eks see ole muidugi võimalik aga ega sellepärast siis saa tulevikus raaliääletusest loobuda' ja asi on otsustatud ageja kahjuks. Selge on ju isegi võhikule et eeääletus akkab tulevikus nagunii võimutsema, tegemist on tüüpilise vastuseisuga üleminekuajal. Ajaloost teame kuidas sõditi autode, rongide, lennukite jmt vastu. Tulemus - ahistatud on täna võitjad.
Oleks Pihelga loos tegemist kaikaga kääs siis usuks seda igaüks, seda kaigast aga pole näha. Ja paljud ei akka seda ka kunagi ette kujutama.
Akata aastal 2011 rääkima seda et kui rong sõidab rööbastelt maha siis võivad paljud surma saada oleks naeruväärne.
Ka võib eurokohtu eitav otsus oopis meie petisid julgustada sest nad tajuvad selja taga kindlat tuge. Nüüd vaid kohalike urgitsemise tulemusel on sibulapoisid vähem ülbed ning püüavad rohkem kiidusõnu teenida. Varsti akatakse valima ebasäädusliku peremeest 5 aastaks Kadriorgu, paari aasta pärast kohalikesse omavalitsustesse. Eks paista milliste äpukatega Sibul siis akkama saab.

Alati ei loe ka tõendid ja tunnistajad. Võin ka ise erapooletult ehk matemaatiliselt tõestada et valimissäädus on vastuolus põhisäädusega ning valimine ja riigikogu ebasääduslik aga riigikohus tõlgendab seda kui üksikisiku kaebust ning kuna ma valimistel pole osalenud siis on mulle ette teada ka vastus "mida sa rott siis üldse köhid!"

"Tõde on kaukas ja õigus on püksis." M.O.T.T

Läkski nii nagu oletasin:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikohus-riigikogu-valim istel-ei-tuvastatud-rikkumisi.d?id=42589225

Jüri Toomepuu: „Nii põhjalikult kui Mart Laar ei ole rahvast petnud ükski järgnev valitsus”

Legendaarne poliitik ja teravmeelne arvaja Jüri Toomepuu (80), kes tegi 1992. aasta Riigikogu valimistel hiilgava tulemuse, kogudes rekordilised 16 900 häält, elab nüüd Ameerika Ühendriikides Floridas, kuid see ei tähenda, et ta oleks Eesti elust kõrvale jäänud. Otse vastupidi! Härra Toomepuu, kes on tõestanud oma vahvust mitte ainult Eesti poliitilisel areenil, vaid ka Ameerika sõjaväes, mille koosseisus ta võttis osa nii Korea kui Vietnami sõjast, ei kavatse ka nüüd püssi põõsasse visata. Ta hoiab Eestis toimuval aktiivselt silma peal, võtab selle kohta pidevalt sõna ja on siis niisama kartmatu kui oma võitluses kommunismi vastu. Järgnevas intervjuus Võrumaa Teatajale räägib Ameerikas resideeriv erupoliitik sellest, mis teda Eesti poliitikas kõige rohkem vihastab ja avab turmtule nii Mart Laari, Edgar Savisaare kui president Toomas-Hendrik Ilvese pihta.

Härra Toomepuu, kui kaua te olete nüüd juba Eestist ära olnud?

Ei teagi, kas olen päriselt ära, sest tegelen Eestiga ja Eestis toimuvaga rohkem kui millegi muuga. Füüsiliselt olin Eestis viimati 2009. aasta novembris. Esitasin ettekande Tartus toimunud rahvusvahelisel kaitsevägede testimise ühingu konverentsil, pidasin loenguid Eesti kaitsevägede ühendatud õppeasutuses, andsin intervjuu Maalehele ja tundsin rõõmu kolm päeva kestnud Korp! Sakala 100. juubeli pidustustest.

Oli aeg, kus olite siin väga populaarne poliitik ja saite 1992. aasta Riigikogu valimistel suurepärase tulemuse. Miks te siit jalga lasksite?

Elasin ka tol ajal kahepaikse elu. Mul oli kaks elukohta, üks Tallinnas ja teine Lincolnshire’i külas, Chicago Eesti Maja lähedal. Aga Tallinna linnavalitsus otsustas mu Tallinna kodu 99aastase rendilepingu lõpetada. Ettekäändeks toodi, et olin rendile antud rusude täieliku taastamisega nende varanduslikku seisu kahjustanud. Kui need mulle rendile anti, oli nende väärtus linna ametlikul hinnangul 4000 krooni. P...

Pärast kuulsin, et hooned müüdi minult ära võtmise järel maha tervelt 13 miljoni krooni eest. Ka kohus oli linna otsusega päri. See oligi üks põhjus, miks Eestist ära tulin, aga tahtsin ka veeta rohkem aega oma perekonnaga. Nad külastasid mind ka Eestis, aga poja kasvatamine ja koolitamine toimus ikka peamiselt USAs.

Kas äraminek on lõplik? Millistel tingimustel oleksite nõus naasma?

Enne surma inimesel midagi lõplikku pole ja ega me keegi tea päris kindlalt, mida homne päev toob. Kui tekiks mingi rahva liikumine, mis kõigutaks praegust partokraatlikku, plutokraatlikku võimustruktuuri ja annaks lootust, et Eestist saab õigusriik, mida valitsevad eestlased, siis tulen kindlasti appi.

Kui teie käsutuses oleks kuldkalake, siis millise Eesti te talt telliksite?

Eelkõige sooviks Eestit, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning mis tagab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, nagu on öeldud meie põhiseaduse preambulas. See muidugi eeldaks drastilist muudatust Eesti võimustruktuuris ja uut põhiseadust koos demokraatliku valimisseadusega, mis mitte pelgalt ei luba, vaid tõeliselt teeb rahva kõrgeima riigivõimu kandjaks. Kui juba imesid soovida, siis võiks samal ajal paluda kuldkalakeselt ka seda, et ta saadaks kõik Stalini poolt meie kodumaale asustatud venelased koos nende järeltulijatega tagasi oma suurele päriskodumaale, järgides Putini sellekohast ukaasi, ja miks mitte ka seda, et kõik vanatüdrukud saaksid mehele.

Mis te seal Ameerikas teete?

Tegelen peamiselt Eestiga, Eestis toimuvaga ja eestlusega. Kui täpsemalt öelda, siis avaldan vahetevahel artikleid Eesti ajakirjades ja Delfis ning olin enne hiljutist Floridasse kolimist Chicago Eesti Maja täienduskooli Eesti ajaloo õpetaja. Kui Floridasse jõudsin, värvati mind Kesk-Florida Eesti Seltsi vabariigi aastapäeva aktuse kõnelejaks. Viimasel ajal olen avaldanud pea iga paari päeva järel satiirilise artikli Eesti poliitikutest ja poliitikast ühel Eesti interneti saidil (Jüri Toomepuu satiir...

Viimasel ajal olen avaldanud pea iga paari päeva järel satiirilise artikli Eesti poliitikutest ja poliitikast ühel Eesti interneti saidil (Jüri Toomepuu satiirilisi kirjutisi saab lugeda Eesti Käkikeerajate koduleheküljel, aadress ekkl.org – toim). Loodan, et kui rahvas poliitikuid kõverpeeglis näeb, siis ehk aitab seegi poliitilist olukorda Eestis parandada. Momendil vastan Võrumaa Teataja intervjuu küsimustele.

Olete küll Eestist eemal, aga teie kirjutistest aimub, et olete Eestis toimuvaga ülihästi kursis. Milliseid meediaväljaandeid jälgite?

Tänapäeva informatsiooniajastul on vaimne ja virtuaalne kohalolek tähtsamad kui füüsiline. Niipalju kui aeg lubab, üritan olla kursis kõigega, mis toimub Eestis ja muidugi ka mujal maailmas. Jälgin kõiki meediaväljaandeid, mida tasub lugeda ja isegi mõnda, mida ei tasu. Vaatan ka Eesti telesaateid, jälgin mitmeid blogisid, osalen mitmete organisatsioonide foorumites, saan ja vastan umbes paarile tosinale meilile päevas.

Kuidas teile tundub, kas eesti ajakirjandus on vaba ja kas seda saab usaldada?

Usun, et ajakirjandus on vabam kui mõned muud Eesti institutsioonid, aga samas teame ju, et suuremad ajalehed on võimuparteide häälekandjad. Niikaua, kui kõik ei ole veel ühe ja sama partei kontrolli all, on siiski võimalik mitmeid ajalehti lugedes ja mitmeid telekanaleid jälgides Eestis ajakirjanduse kaudu tõele jälile saada. Usaldan ainult siis, kui olen kontrollinud. Hiljuti Kuku-Langi eestvedamisel kehtestatud niinimetatud „allikakaitseseadus” võib ajakirjandus- ja sõnavabadust drastiliselt piirata, kui Lang seda püha vihaga rakendama hakkab. Sama halvaendeline on loomisel olev politsei- ja piirivalveameti (PPA) internetipolitsei üksus, mis pidavat hakkama virtuaalmaailmas korda looma ja neid „korrale kutsuma, kes midagi halvasti või amoraalset on teinud,” nagu lubab PPA peadirektor Raivo Küüt. Näib, et PPA on malli võtnud kommunistliku Hiina tsensoritelt.

Olete kirjutanud mitmeid teravmeelseid arvamusi tänase eesti pol...

Olete kirjutanud mitmeid teravmeelseid arvamusi tänase eesti poliitika kohta. Öelge ausalt, mis teid tänase poliitika/poliitikute puhul kõige rohkem vihastab?

See, et võimulolijate ahnuse ja hoolimatuse tagajärjel on suur osa eesti rahvast võimust võõrandunud, „teise Eesti” kategooriasse langenud ega suuda võimulolijate poolt kehtestatud ja põhiseadust eirava partokraatliku valimissüsteemi ega ka Eesti õiguskaitseorganite abil olukorda parandada.

Olete rääkinud ka poliitilisest korruptsioonist ja poliitikutest korruptantidest. Tulemas on valimised ja needsamad korruptandid võivad saada võimule. Öelge eesti rahvale, kes need kõige suuremad pätid eesti poliitikas on.

Ei saa sellele küsimusele puhtpraktilistel põhjustel vastata. Võrumaa Teataja ei ole selleks küllalt mahukas.

Aga kes on teie eesti lemmikpoliitik?

Sellele küsimusele on tänapäeval raske vastust leida. Loodan, et tulevikus läheb kergemaks. Lemmikuid on nende hulgas, kes eelolevatel valimistel üksikkandidaatidena alles pürgivad poliitikuks.

Kelle poolt soovitate inimestel neil valimistel hääletada? Kui see saladus pole, siis kelle poolt ise hääletate?

Seekord ei olegi vaja hääletada mõne halva poolt ainult sellepärast, et teised on veel halvemad, sest esile on kerkinud mitmeid üksikkandidaate, kes on tublimad ja ausamad kui rõhuv enamus parteide nimekirjades esinevaid poliitbroilereid ja „endiseid”. Kui küllalt paljud annavad oma hääle üksikkandidaatidele, siis võib see isegi mõjutada võimuparteisid astuma esimesi samme Eestis kehtestatud partokraatliku riigikorra muutmiseks. Üksikkandidaadi poolt hääletades võib ka kindel olla, et Võrus Jaanile antud häält ei kanta hiljem üle partei nimekirjas olevale Ivanile Lasnamäel. Ei ole veel otsustanud, kellele mitmest tublist rahvuslikult meelestatud kandidaadist ma oma hääle annan.

Te olete teravalt kritiseerinud Mart Laari. Laar kuulub EÜSi, teie olete aga korp! Sakala vilistlane. Kas siin pole mitte tegemist korporatsioonidevahelise vimma ja vägikaik...

Kas siin pole mitte tegemist korporatsioonidevahelise vimma ja vägikaikaveoga või on Laar tõesti nii halb kui räägite?

Kui selline vimm mingil määral eksisteerib, siis minuni ei ole see kindlasti jõudnud. Laar sai võimule esimesel okupatsioonijärgsel valimisel rahvusluse sildi all, suurepärase valimisprogrammiga, mida mina täielikult toetasin, aga mille Laar täielikult hülgas. Nii põhjalikult kui Mart Laar ei ole rahvast petnud ükski järgnev valitsus. Valimispropagandas näidatud luud ei pühkinud platsi puhtaks, see pühkis rahvale prügi silma. Eesti ajaloo kõikide aegade kõige suurem viga oli Laari valitsuse tahtmatus rakendada Genfi konventsiooni sätet, mille alusel oleks võinud nõuda Stalini poolt Eestisse asustatud okupantide lahkumist. Selle asemel hääletasid laarlased ja savisaarlased, enamlased ja kelamlased menetlusest välja minu eelnõu, mis oleks lubanud alalisteks elanikeks ja tulevasteks kodanikeks saada ainult Eesti Vabariigi loal, nagu on tavaks teistes riikides. See saatuslik viga on viinud eestluse hävingu lävele. Kui midagi drastiliselt ei muutu, siis on ainult aja küsimus, mil eestlased jäävad vähemusrahvaks oma põlisel kodumaal. Statistikaameti andmeid rahvuse kohta ei saa tõsiselt võtta, sest iga Eesti elanik võib panna omale rahvuseks, mida tahab. Need, kellele meeldib faktides kahelda, vaadaku valimisõiguslike elanike arvu jõudsat kasvu ajal, mil eestlasi kuskilt juurde ei tulnud: 1992. aastal oli see 678 570, 2003. aastal 858 616 ja 2007. aastal 896 704. Ei tea, mis on see arv sel aastal, aga ennustan samasugust tõusu.

Elu Eesti maapiirkondades hakkab väikestviisi välja surema. Meil siin Võrumaal suletakse poode ja postkontoreid. Härra Toomepuu, kes on selles süüdi, et maainimesel on raske maal hakkama saada?

Arvan, et suur osa süüst langeb samuti esimesele Laari valitsusele.

Mida oleks pidanud tegema, et seda ära hoida?

Okupatsiooni lõppedes propageerisin, et põllumehed tehtaks okupatsiooni ajal rajatud majandite omanikeks selle asemel, ...

Okupatsiooni lõppedes propageerisin, et põllumehed tehtaks okupatsiooni ajal rajatud majandite omanikeks selle asemel, et need kohe ära hävitada ja põllumasinad endistele parteitegelastele odavalt maha parseldada. Omanike osaluse suuruse oleks määranud põllumeestelt natsionaliseeritud talude suurus. Okupatsioonieelses Eestis kasvas põllumajanduse kooperatiivide liikumine jõudsalt. Seda oleks võinud edasi arendada.

Võrumaa Teataja, 29.01., vestles Irja Tähismaa

Riigikohtu vastus tõestab veelkord toimunu farssi, võimu ebalegitiimsust ning riigi ja demokraatia paroodiat. Tõsiseltvõetavuse on kaotanud riiklikud institutsioonid, samuti ei ole tõsiseltvõetavad valimistulemused kui valijate hulk ületab elanike arvu.
Iseenesest ju riigikohtu vastus on tõend, et rikkumised olid, lihtsalt ettekäändel "kaebus hilines" lükati soovimatu arutelu kalevi alla ja loomulikult ei saa "tehnilist riket" tuvastada.
Tüüpiline nõukogulik mõnitamine.
Ja nüüd siis oleme riigikaitse asemel omale julgeoleku tootnud, 7 pantvangi näol. Inimrööv polegi vaid kommarite privileeg....
Tark oleks olnud võõraste huvide eest võõrasse sõtta odava kahurilihana mitte ronida. Nüüd oleme islamiterroristide sihtmärk. Tubli!

Jüri Toomepuu Ilvese "mainest" mujal maailmas

Aga mida arvate meie praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvese ümber puhkenud Wikileaks’i skandaalist? Millise mulje see nüüd temast maailmale jätab?

Vaevalt, et maailm Ilvesest eriti hoolib, aga niipalju, kui seda muljet on, tuleb see ta kiunuval häälel Evelini „moekunstnike” kriitikute matkimisest, mida naljaarmastajad vaatavad YouTube’i vahendusel World News’i (http://wn.com) veebilehelt. Selle juures on tekst, mis ütleb: „Move over Bozo, President of Estonia doubles as clown!” ehk „Astu kõrvale, Bozo, Eesti president teeb topelttööd klounina”. Bozo, nagu teame, oli kunagine kuulus kloun USAs. Vaevalt ka, et Ilves maailma arvamusest hoolib, ta muretseb oma uuesti ametisse määramise pärast.

Mida Ilves tegema peaks, et „nägu säilitada”?

Ilves saab aru, et kui ta ise midagi ütleks, teeks see asja ainult hullemaks, sestap ta kommentaaridest keeldubki. Ta on värvanud sõltlased artikleid kirjutama ja ma usun, et kõik ta 62 abilist või hooldajat tegutsevad meeleheitlikult, et avaldada Ilvest õigustavaid kommentaare nii Delfi kui Postimehe kommentaariumites.

Wikileaksi’i memodes kirjeldatakse Ilvest kui „arrogantset” ja „jultunud” inimest, kes on ka „peente kommetega” ja „intellektuaal”. Kuidas te ise selle kirjeldusega nõustute ja mida arvatakse Ilvesest väliseestlaste ringkondades?

Mul puuduvad isiklikud kogemused ta väidetava arrogantsuse või jultumuse hindamiseks. Ta kommetest mulle eriti head muljet ei jäänud, kui nägin teda kunagisel pressikonverentsilt rätsepa moodi laual istumas. Väliseestlaste hulgas hakati kunagise Vaba Euroopa Raadio töötajaid (Toomas Hendrik Ilves töötas Vabas Euroopas 1984–1993 – toim) kahtlustama, kui avastati, et KGB oli sinna infiltreerinud oma inimesi. Seda muidugi otseselt Ilvesele laiendada oleks ebaõiglane, kuigi teati, et mingil põhjusel USA riigiasutus, Ameerika Hääl, teda tööle ei võtnud. Üldiselt oli Ilves tuntud rohkem napsimehe kui intellektuaalina.

ps. kuljustega n...

ps. kuljustega narrimüts meie "riigiisadel" veel puudub....