Sõltumatu Infokeskus

Ühe inimese tõttu, kel vaja Koitlast infot, otsisin välja mälestusteraamatu "Wake up" katkendi, mis käsitleb suve 1988. Tollal algatas Andres Herkel komsomolist väljaastumise ja ma ka osalesin.

Muide, komsomol tuleb sõnadest Kom(munistitšeskii) So(juz) Mol(odjoži), sinna ette kirjutati veel Leninskii. ELKNÜ = Eestimaa Leninlik Komuunistlik NoorsooÜhing.

Kuna asi venima jäi, pöördusin ELKNÜ Keskkomitee töötaja Aivar Koitla poole, kes meil seejärel koosoleku korraldas, millest allpool juttu.

MINA: Mis on saanud komsomolist väljaastumise avaldustest?

Herkel vabandab end välja Raidaliga; Herkeli korterinaabri juures toimuvat koosviibimised, kus Raidal on sage külaline, ning seetõttu kohtub Herkel tollega mõnikord köögis.

HERKEL: Raidal sattus vaimustusse ja viis paberid endaga kaasa Otepääle, kuhu ta on pärast läbikukkumist noorterindega rajamas isemajandavat Otepääd. Lubas korjata veel allkirju ja kadus. Lastekodu lapse asi, kappab mõnikord imelike asjade kannul nagu vasikas. Tuhka kah, mina igatahes loen end komsomolist väljaastunuks.

Sa võid arvata endamisi mida tahes, ent kui sa ei tasu komsomolimaksu vabatahtlikult, võetakse see palgast, ma ei näe teist teed, kui ametlikult välja astuda, kuigi räägitakse, et see ei ole võimalik. Järgmises infotunnis kirjeldan probleemi komsomoli esindajale (Koitla).

KOITLA: Oleme muutnud seisukohta ja anname neile, kes ei leia komsomoli liinis rakendust, tõepoolest võimaluse välja astuda.

MINA: Ei leia.

Olen kimbatuses. Ma ei tea, kes on rahvaloomingumaja komsomolisekretär. Seni korjas meie osakonnas maksud kokku Käärik, kuid äsja sai ta kakskümmend kaheksa aastat vanaks ja vabanes komsomolist. Töökaaslased räägivad, et on üks tütarlaps, kes on hoiaku poolest väga kommunistlik ja kurvastab südamest, kui kuuleb mu kavatsusest.

Ent ma ei jõua veel otsima hakatagi, isegi nuputada välja mingit mõistlikku eneseõigustust, kui uksele kostab arglik koputus ning sisse astub ilus, mulle täiesti võõras tütarlaps. Tahab maksu.

MINA: Ma. Ma tahaksin. Välja peaks astuma.

SEKRETÄR: Kas saab välja astuda? Õpeta mulle ka, kuidas saab.

MINA: Avaldus tuleb kirjutada.

SEKRETÄR: Ei tea, kas mul sellest piisab. Ikkagi sekretär.

Ta satub mu üllatuseks sedavõrd suurde õhinasse, et tormab komsomolikomiteesse selgitusi nõutama ning saabub instruktoriga, kelleks on mulle tuttav Koitla. Tütarlaps kutsub kokku koosoleku, selgub, et sellest võtab osa veel vaid üks noormees, teised meie asutuse töötajad on ilmselt liiga vanad.

KOITLA: Me oleme tulnud kokku selleks, et likvideerida rahvaloomingumaja komsomolirakk.

Uus üllatus. Kuuldes raku likvideerimisest teeb noormees nägusid, kuid tütarlaps võtab õhinal sõna.

SEKRETÄR: Mina astun välja koos rahvaloomingumaja rasedate naistega ja imikute emadega, kelle eest ma pean igal kuul maksma oma taskust, sest nad on puhkusel ega näita nägu. Ma ei taha seda enam. Vastutasuks lubatakse komsomolireisi Bulgaariasse, aga mis preemia see on, ma ei taha reisida koos komsomolitegelastega!

MINA: Ka mina astun välja.

KOITLA: Sinu puhul on mu süda kerge. Sina ei lähe ühiskondlikule tegevusele kaduma. Aga passiivsetel inimestel on komsomol sageli ainus side ühiskonnaga, neil on oht see side kaotada.

Noormees elavneb neid sõnu kuuldes ning raputab pead.

KOITLA: Kas sina ei astugi välja? Väga hea, üks jääb komsomoli! Kahjuks on seda raku jaoks liiga vähe, teil, noormees, tuleb registreerida end ümber, näiteks filharmoonia rakku.

NOORMEES: Kuidas ma lähen sinna paluma? Rakku? Hea küll, ma astun ka siis välja.

Nüüd jääb iga kuu üks rubla rohkem taskusse. Enam ei ole ma noorkommunist.

Kas kaheksast "Eesti suurima rahvusliku organisatsiooni" liikmest jagub Eesti suurima rahvusliku erakonna moodustamiseks?

üks neist kaheksast nälgis nädal otsa kuni tast sai klaasheeringas, mida teles ei olnud näha ja komsomoli veteranile kah vastu ei saanud

mitte heeringas vaid angerjas

ka jussand võib võsu armust vahel eksida!

kui tänapäeval võib nii mõnelegi ettekujutus vabadussõjalastest olla karikatuurne ja seda lihtsalt teadmatusest – siis „vabadussõjalaste” reaalne analoog tänases Eestis – kümmekond pisiorganisatsiooni, kus igaühes liikmeid ca sama palju kui ühel käel sõrmi, on enamikule silmnähtavalt karikatuurne.
Ja ilmselt karikatuurseks jääbki.

Sest kui teoreetiliseks peaksid kõik oma senised „organisatsioonid” laiali saatma, tulema kokku ning moodustama nende asemel üheainsa, jätkub taas järjekordne ümberformeerumine. Kaks päeva tagasi pidas nimelt oma üldkoosoleku Eesti Rahvuslik Liikumine, kes valis oma uueks juhiks Aivar Koitla. Viimane märkis oma sõnavõtus, et „ERL on suurim ja tuntuim rahvuslasi ühendav organisatsioon, kes võitleb selle eest, et multikulti ja sallivuspropaganda käigus ei muutuks Eesti vaid geograafiliseks mõisteks, kus eesti keelel, kultuuril ja rahvusel polegi eesõigust areneda,”http://www.postimees.ee/?id=427481 . ERL andis ka teada, et jätkub tema baasil Eesti Rahvuslik Konservatiivne Liidu (ERKL) moodustamine http://www.si.kongress.ee/erl-ueldkoosoleku-tulemusel-jaetkub-erakonna -erkl-moodustamine-2.html Toda ERKL-i ERL baasil on üritatud tulemusteta moodustada teatavasti juba üle aasta...

Aivar Koitla avaldus ei ole paraku loogiline. ERL on teatavasti juba kaks ja pool aastat olnud varjusurmas, mida asjassepühendunud teavad juba ammu ning nädal tagasi anti sellest ka teadaande näol teadahttp://www.si.kongress.ee/rahvuslik-liikumine-vahetab-juhti-voi-l akkab-2.html
Kuna ERL ühendab endas hetkel parimal juhul 5-8 inimest ning selle taustal teda suurimaks rahvuslasi ühendavaks organisatsiooniks nimetada on pehmelt öeldes suurushullustus.
Rahvuslasi ühendavat jõudu pole tegelikult olemas, on vaid kümmekond organisatsiooni, igaühes arvuliselt ühe käe sõrmedel loetavaid inimesi.

Seega võib resümeerida, et lõhestustegevus rahvuslikumalt mõtlevate inimeste hulgas Eestis jätkub ja seega jätkub ka too karikatuurne olukord
Ahti Mänd

Ma ei saa aru, miks rahvuslikult meelestatud jõud Eestis(ja ka mujal) omavahel kaklema peavad? Ma pole siani aru saanud, kas küsimus on isikutes(a'la igaüks tahab kunn olla) või on asi milleski muus?

Elu on näidand et läbi löövad need punased kes järgivad NLKP juhtmõtet: minu sisuline MINA peab alluma vormilisele MEIELE. Seda on järgind nii Andrus kuiga Edgar ja teised endised ja nendemoodi mõtlejad.
Tänased "rahvuslased" on aga suuresti punase minevikuga ning roosastudes on nad erakonna loomiseks ja koosoidmiseks vajaminevatest alustest lahti ööld. Omalooming elus läbilöönd võtete asendajana aga on seni läbi kukkund. Püütakse ainuõigetena maailma ümber muuta, rahvast arvestamata aga üksikuiks jäätaksegi.

Aga miks siis lastakse selliseid püüne peale? Kas näiteks Iseseisvusparteis või mõnes muus liikumises pole omakasupüüdmatuid inimesi, kes suudaksid Eesti rahvuslased ühe egiidi alla liita?

Iseseisvuspartei on väga nõrk, isegi pärast 2007. aasta valimisfiaskot lahkuda lubanud juhti ei suudetud asendada. Nüüd on selja taga juba järgmine enesepilastus valimistel.

Põllumeeste Koguga on seis teistpidi kööbakas, sinna veeretati etteotsa 1. grupi invaliid, kes andis PK-le kapoga "tihedas koostöös " oma meelteseisundile vastavad jooned a la palat nr 6.

Uudises mainitud ERKL on alla 10 liikmeline, needki sageli IRL päritoluga. Etteotsa ei leitud kah muud kui vana komsomolitöötajat.

Siis on veel Õnnelike Inimeste Erakond, mis soovib legaliseerida nõrku narkootikume, kanepit. Jne.

Endast lugu pidavad inimesed hoiduvad kõigist, mis omakorda on kartellile ideaalne olukord - rühmitused justkui tegutseksid, isegi parteid, ja käivad isegi valimistel, demokraatia möllab Eesti pinnal täiel rinnal.

Minu jaoks müstika. Ses mõttes, et tegevus nagu toimub, mis iseenesest peaks ju terad sõkaldest eemaldama, kuid midagi ei juhtu.

Kas Mait ei tea, millega tegeles tema ema NSVL-ajal?

Mis see siia puutub, millega mu ema tegeles. Loe Tatiprits samast "Wake up"ist, seal ammendavalt kirjas. Link on http://raun.kongress.ee/07ajalugu/polenud_sisukord.php?1137

Loen kommentaare ja arukust on siin vähe.
Maidule olen korduvalt seletanud oma komsomolimineviku algust ja põhjuseid.
Aga mõned inimesed on lihtsalt nagu pedepropagandistid, kes tahavad kuulata ja rääkida vaid seda, mis neile meeldib...
Kui Sa, Mait, arvad, et Sinu vanemate kommunistlik minevik ja Sinu komsomolirakukese juhi positsioon ei puutu asjasse, miks puutub siis asjasse minu kui omaaegse noorte inseneride ja spetsialistide õiguste eest võitleja komsomoli taust?! Seda räägivad täna ju peamiselt need, kel polnud ei toona ega ka täna midagi Eesti riigile või rahvale anda.
Ma olen korduvalt kutsunud üles ja teen seda ka nüüd, et sellised hõõrumised rahvuslikult mõtlevate inimeste vahel ei vii asja edasi. Julgen kinnitada ka seda, et vaatamata Maidu paranoiale ja Ahti Mändi pessimismile läheme meie ikkagi edasi. Soigugu oma naba imetlevad ja endid rahvuslasteks nimetavad inimesed nii palju kui tahavad.
Mul on praegu juba väga tugevaid ja häid toetajaid ning neid tuleb ka juurde... See rivaalitsemine ja sõim on tupiktee.
Aga igale ühele jääb tema valik...

a) see on katkend ilmunud raamatust "Wake up" ja seal pole Koitlat minu arust üldse pahas valguses kirjeldatud
b) minu ema oli jah 1960ndate keskel 1 aasta ELKNÜ Keskkomitee instruktor, Koitlaga samal pulgal, ta tegeles kunstinäituste korraldamisega; sellest ja muustki temaga seotust on lugeda raamatust "Wake up", mille lingi eespool andsin
c) mähh, kui komsomoli keskkomitee töötaja valetab mulle kraesse komsomolirakukese ja otsa lajatab paranoia, kas see pole siis "hõõrumine" vms? minu ainus aktiivne liigutus komsomolis oli sealt väljumine, ilmselt ühe esimesena Eestis suvel 1988, ja Koitla aitas sellele kaasa - selle eest Sulle, Aivar, aitäh

Uskumatu jobu see Koitla ikka on... Sain täna sõbralt teada, et KESKNÄDALA kommentaariumis kirjutab Aivar Koitla:

tubli rahvuslane Mait Raun oli ELKNÜ Lenini RK Keele- ja Kirjanduse Instituudi komsomolirakukese komsorg)
Alguses mõtlesin vastata sealsamas Kesknädalas, aga see on ikka liiga veider koht. Arvaku sealsed "koitlad" mida tahavad oma rikutuse piires. Aga mu ahhetus oleks olnud see:

Kaua võib. See ei ole isegi naljakas enam. Jah, Koitla on see ELKNÜ Keskkomitee töötaja, kes suvel 1988 sai hakkama sellise heateoga, et vabastas mu komsomoli liikmelisusest. Aga tema karjääri ma endale mitte kuidagi ei tahaks, ei sooviks seda isegi ette kujutada. Pole saladus, aasta tagasi kirjutasin ka Koitlale endale sellest. See oli nagu hane selga vesi. Ju on aeg voolanud juba nii kaugele, et saab asju tagurpidi keerata. Äsja toodi kolikambrist välja kriminaal P.addar, nüüd kommunist Koitla, milline on järgmine katsetus rahvuslastega? Leito, Koitla ja P.addari vennastumine põliseestlaste juhtidena?

DELFI ja KESKNÄDALA kommentaariumis on kõik võimalik, Mait. :)

Äkitselt kirjutas siingi Sinu nimel hoopis mõni Ivan või Aleksei? ;)

Said vihjest aru?

Kui see polnud Koitla, kes tema nime all kirjutas, on ikka huvitav küll. SI portaalis on sama tegelane samal päeval kah käinud ja mind laimanud. No eks Aivar Koitla see muidugi olla ei saanud, tema ju lubas olla hell ja hea ja teha rahvuslastega koostööd.

Kui juba teemaks, siis ka üks kopipaste:

KUULAMISSOOVITUS: KALVET, kana JA KOITLA PUNUVAD PARTEID

Miina Hindi kurb kogemus kanai ja padakonniga pole midagi iseäralikku, vaid osa viimase aja trendist. Pole üldse mingit kahtlust, mis agentuur igal pool jõlgub ja silma peal hoiab "põliseestlaste parteil". kana ja Kalvet teenivad oma gastrollidega ilmselt kerget palka, umbes nagu näitlejad haltuural kusagil külalaval.

Võtkem või ERL üldkoosolek, selle kohta on Kalvet ilusa jälje netti üles pannud

http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/rapo.html?file=tl_fil es/sounds/2011-05-02.mp3

Lühike ülevaade. Kuna raha ei haise, siis Kalvet ei hooli, et on varem ERL-is igalt poolt välja visatud - ja on seega ERL koosolekul ise kohal. Ilmselt honorar sellisest "kangelaslikkusest" üksnes tõuseb. Otse loomulikult ülistab Kalvet kommunist Aivar Koitlat, a la nüüd on uus hingamine ERL-il käes jne. Mõistagi on saalis ka kapo lemmik kana ja pakub - üllatus-üllatus Koitlale juba ka Vabadusparteid. Koitla tänab, lubades sõnavõtus ühendada Vabaduspartei ja Iseseisvuspartei jne.

KUULAMISSOOVITUS: K.ALVET, P.ADDAR JA KOITLA PUNUVAD PARTEID

Miina Hindi kurb kogemus V.aldo P.addari ja T.õnu K.alvetiga pole midagi iseäralikku, vaid osa viimase aja trendist. Pole üldse mingit kahtlust, mis agentuur igal pool jõlgub ja silma peal hoiab "põliseestlaste parteil". P.addar ja K.alvet teenivad oma gastrollidega ilmselt kerget palka, umbes nagu näitlejad haltuural kusagil külalaval.

Võtkem või ERL üldkoosolek, selle kohta on K.alvet ilusa jälje netti üles pannud

http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/rapo.html?file=tl_fil es/sounds/2011-05-02.mp3

Lühike ülevaade. Kuna raha ei haise, siis K.alvet ei hooli, et on varem ERL-is igalt poolt välja visatud - ja on seega ERL koosolekul ise kohal. Ilmselt honorar sellisest "kangelaslikkusest" üksnes tõuseb. Otse loomulikult ülistab K.alvet kommunist Aivar Koitlat, a la nüüd on uus hingamine ERL-il käes jne. Mõistagi on saalis ka kapo lemmik V.aldo P.addar ja pakub - üllatus-üllatus Koitlale juba ka Vabadusparteid. Koitla tänab, lubades sõnavõtus ühendada Vabaduspartei ja Iseseisvuspartei jne.

Olev, hoidmaks ära uusi arusaamatusi, siis arvan et võiksid Aivaril soovitada ise Maiduga ühendust võtta meilitsi ja selgitada. Uut tüli vist vaja ei ole, aitab küll kanadusest ja Kalvetlusest.

Ma ei usu, et see polnud Koitla, sest avastasin, et mul on eelmisest aastast Koitla kiri - samasugune.

Nimelt 15. aprillil 2010 võtsin seoses kampaaniatoimkonna moodustamisega ja ümarlaua algatamisega ühendust Aivar Koitlaga. Esitasin talle Vabaduspartei-PK soovi teha koostööd või vähemalt lepe, et Vabaduspartei-PK ja kristlaste-rahvuslaste kampaaniad ei suunduks teineteise vastu.

Koitla vastas:

me ei näe võimalust selliste rahvuslike liikumistega koostööks kuna meid ei huvita
mõne isiku materdamine ja tümitamine. See pole rahvusluse peaeesmärk.
Näiteks Rämmeli süstemaatiline minu kui kunagi kaks aastat komsomoli palgal
olnud inimese mõnitamine on jabur, väiklane ning mõttetu. Olid ju ka ise
lausa Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi ELKNÜ algorganisatsiooni
sekretär. Minusuguseid endisi reakomsomole on Eestis kümneid tuhandeid.
Jagub neid ka rahvuslaste sekka.

---

Tollal kirjutasin talle, et ta eksib, ja andisn ka "Wake up" katkendi lugeda (sama mis üles kerides tuleb), seega peaks ta isegi täieliku seniilina (kes ei mäleta, kuidas ta mu komsomolist vabastas) lugemisoskuse juures teadlik olema, et mul pole mingit seost sellega, mida ta mulle inkrimineerib Kesknädalas.

Olen veendunud, et Kesknädalas laimas mind Aivar Koitla, kes nüüd on ERL juht.

No-jah pealegi me teame ta komsomoli osalust ja tegutsemist koos Rumboldiga, midagi halba ma selles ei näe. Nagu ka minu ründamisest ma juba siis aru ei saanud, sest kirjutasin TÕDE. Seda vajalikum oleks tema enda selgitus.

IRL ja Kaitsepolitsei nurjasid "põliseestlaste" esiletõusu?
27. aprill 2011

Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu (EVP-PK) saatis 18. aprillil oma suurele sõsarparteile Põlissoomlastele tervituse valimisvõidu puhul. Erakonna juhatus tegi ka järeldusi märtsis toimunud Eesti parlamendivalimiste kohta, vahendab uudisteportaal minut.ee. See on portaal, kuhu lugejad ise postitavad uudiseid.

Vabaduspartei teabetoimkonna teatel "analüüsiti meetodeid, millega poliitkartell suutis ära hoida rahvusliku jõu esiletõusu. Üks ohvritest oli ka Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu, mille juhatust hoiti "dr Rein Kochi grupi" poolt kunstlikult erakonna juhtimisest eemal. See grupp nurjas mullu suvel erakonna valimiskampaania, koostas toimikuid erakonna siseasjadest ja tassis neid Kaitsepolitseisse". Erakonnaregistri lünka ära kasutades tekitati totaalne segadus liikmeskonna fikseerimisel. Teatades, et "ei ole mingit peajoonega mittenõustuvat rühmitist mõistlik EVP-PK ridadesse tekitada", kustutas dr Koch nimekirjast omakäeliselt kõik sel aastatuhandel erakonnaga liitunud inimesed eesotsas Tiit Madissoniga. Erakonna vanuselist koostist arvestades olid need pea ainsad selgete elumärkidega isikud selles erakonnas. Sellega välistati Vabaduspartei osalemine valimistel, märkis partei teabetoimkond.

Vabaduspartei juhatus kutsus aru andma viis erakonna suhtes destruktiivselt käitunud isikut - Rein Kochi (endine Põllumeeste Kogu esimees), Hando Kruuvi, Tõnu Ojamaa, Ormes Tamme ja Aarne Toomsalu (endine IRL). Motiivide kohta selgitusi ei saadud ja nad heideti Vabadusparteist välja.

Põllumeeste Kogu allkirjastas Rein Kochi juhtimisel 25. oktoobril 2006 ühinemisleppe loodava Isamaa ja Res Publica Liiduga ning IRL-i suurkogu kiitis ühinemise heaks mais 2007, kuid aprillis 2008 loobus Põllumeeste Kogu suurkogu ühinemisest IRL-iga. Viimane aga näib endiselt vaeva nägevat, et Põllumeeste Kogust neile konkurenti ei tekiks.

Sellisest tegevusest võib K...

Sellisest tegevusest võib Kesknädal küll järeldada vaid ainult üht - meil on jõude, kelle huvides ei ole mingi „põliseestlaste partei" sünd. Liikumisi jälgitakse pidevalt, et Eestis ei tõuseks esile Põlissoomlaste sarnast erakonda. Siis kaotaks ju oma eksistentsi eelkõige IRL - teda poleks enam kellelegi vaja. Ja isegi kui mingi põlispartei tekitataks nt enne järgmisi valimisi, saab see olla taas vaid ärimeeste projekt a la Res Publica. Põliseestlaslikku liikumist saab algatada ikkagi vaid initsiatiiv altpoolt. Põhiküsimuseks jääb hoopis: kust tuleb sel juhul raha?
-o-
http://www.kesknadal.ee/uudised?id=16756

LEITO SUIKUS KEVADUNNE!

Valimiste eel ja veel ka peaaegu kuu aega pärast valimisi oli Leito oma veebilehel väga aktiivne. Veel 3. aprillil kirjutas ta "Eestis on ainult üks aus partei - Eesti Iseseisvuspartei, mis ütleb tõe valja ja on täpselt välja öelnud ka selle, mis riigi kordategemiseks tuleks teha."

http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/uudiseid-siit-ja-seal t-avatud/items/koikide-maakondade-lollid-uehinege.html

8. aprillil järgnes valimiskampaania kulude ülevaade - kulud vastasid täpselt EIP valimistulemusele: olid olematud.

10. aprillil ilmus veel Leito poolt kokku pandud SUUSATAMISE-teemaliste kommentaaride põimik "Ma vaatan oma mätta otsast kiikriga", mis põhineb Vene suusataja intervjuul.

Sealtpeale läks aga ilm soojaks, lumi sulas, suusatada enam ei saa. Leito "Kiikrit tegelikult polekski nagu vaja, palja silmagagi kõik piisavalt hästi näha" on jäänud EIP viimaseks ohkeks. Juba üle kuu aja valitseb Iseseisvuspartei poolt täielik vaikus.

http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/2011/05/veiko-rammel-leito- suikus-kevadunne.html

Täna sai selgeks, et Põlissoomlaste ajalooline tõus Soome parlamendi suuruselt kolmandaks parteiks ei muuda midagi, nagu Delfi oma juhtkirjas vahetult pärast sealseid valimisi ette nägi.

Õigupoolest oli parlamendi suurima erakonna, Koonderakond Kokoomus’e ja Põlissoomlaste seisukohtade ühtesobitamine (eriti Euroopa liidu poliitikas) juba sündides surmale mõeldud idee. Tule ja jää abielu ei ole võimalik isegi siis, kui mõlemad seda väga soovivad (kas ainult sõnades või ka tegelikkuses, on iseasi).

Delfi hinnangul ei olnud Põlissoomlased tegelikust valitsusse minekust ning seal reaalse valitsustööga tegelemisest algusest peale nii huvitatud, nagu nad avalikkuse ees mõista andsid. Mäletab ju Põlissoomlaste liider Timo Soini väga hästi, kuidas lõppes valitsuses vastutuse jagamine eelmise populistliku valimistõusja Suomen Maaseudun Puolue SMP jaoks 1980. aastatel…

Põlissoomlased teadsid suurepäraselt, et nende seisukohad Portugali finantsabi ja eurotsooni stabiilsusmehhanismide suhtes ei ole Kokoomus’ele vastuvõetavad. Samas ei paistnud kusagilt soovi teiste parteidega ehtsat koostööd teha (ilma selleta aga ei ole valitsuses olek mõeldav). Tehti lihtsalt tõsist nägu, oodati sobivat hetke ja teatati teatraalse kahetsusvärinaga hääles opositsiooni jäämisest.

Soomes kujunenud olukord on üsna paradoksaalne. Tavaliselt on ju iga partei huvides valitsusse pääsemine, Põlissoomlaste puhul olid aga kaks parlamendi suurimat parteid — Kokoomus ja sotsiaaldemokraadid nende kaasamisest valitsusse enam huvitatud. Põhjus on üsna selge — valitsusest välja jäämisest võidavad kõige rohkem just Põlissoomlased ise. Neil on nüüd võimalik opositsiooni maha istuda ja valitsust haukudes populaarsust juurde võita, kaks esimest aga peavad valitsuses (kindlasti ka ebapopulaarsete) otsuste eest vastutama.

Kokoomus’e juht Jyrki Katainen peabki nüüd otsima valitsuspartnereid lisaks sotsiaaldemokraatidele väiksemate erakondade hulgas. Suurima tõenäosusega võtab Katainen valitsusse Ro...

Kokoomus’e juht Jyrki Katainen peabki nüüd otsima valitsuspartnereid lisaks sotsiaaldemokraatidele väiksemate erakondade hulgas. Suurima tõenäosusega võtab Katainen valitsusse Rootsi Rahvapartei, rohelised ja ilmselt ka kristlikud demokraadid.

ps. põlissoomlased teevad õieti.

Delfi on ksenofoobne - armastab vaid ürgsoomlasi ja nutab... ei meeldi talle rootslased, rohelised ega kristlased valitsuses... irw!