ERI kriitika Eesti Vabariigi järjepidevuse võimalikkust ümberlükkavate teeside suhtes Trüki E-mail
11. august 2010

SI-202

Eesti Rahvusarengu Instituudi riikluse suuna ekspertide kriitika Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse probleemile seotuna 1938. aasta põhiseadusega, nagu selle tõstatas kaheksa ümberlükkava teesiga Enn Oja. Oja tekst on avaldatud http://si.kongress.ee/oja-1938-a-pohiseadus-ammu-hingusel-esimest-eesti-vabariiki-ei-saa-taastada-2.html

1. punkt on arusaamatu. Seevastu on öeldud 8. jaanuaril 1945 Otto Puki, Timotheus Grünthali, Johannes Klesmenti ja August Rei koostatud dokumendis:

„Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi moodustab riiklikus aparaadis keskse kuju Vabariigi President, milline ametikoht ei tohi kunagi olla täitmata. Ta ei tohi seda olla ka juhul, kui riigi maa-ala on sõjaliselt okupeeritud teiste riikide poolt, sest rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud reeglite kohaselt sõjalise okupatsiooni tõttu riik ei lakka juriidiliselt olemast, kuigi riigivõimu avaldused, tingituna okupatsiooni ulatusest, on piiratud või isegi peatatud. Samuti ei tühista sõjaline okupatsioon Põhiseadust ega muid seadusi, vaid nende kehtejõud võib olla okupatsiooni aja kestel ainult katkestatud. Põhiseaduse eeskirjade järgi kujundatud riiklike institutsioonide kaudu kestab edasi riiklik kontinuiteet, mille alusel, vastavalt oludele ja neist tingitud võimalustele, toimub võitlus tegeliku riikliku iseseisvuse taastamise eest. See võitlus on olevatele riigiorganitele kohustuslik, millest tingituna ka juhul, kui mõned riigivõimu kandjad okupatsiooni aja kestel kaotavad füüsilise võimaluse oma riiklikke ülesandeid täita, vastavad ametikohad tuleb täita uute isikutega Põhiseaduses ettenähtud korras.“ http://www.nommevalitsus.org/?p=45

N Liidu agressiooni eest eksiili läinud eestlaste kohene järeldus oli, et esmatähtis on Vabariigi Presidendi (kes võib nimetamise või valimise teel täita kõik teised institutsioonid) ametikoha täitmise järjepidevus.

Jutt „seadusetäitjast“ ja „seaduseandjast“ tundub olevat mingi demagoogia. Möödaminnes olgu veel öeldud, et Riigikogu ei olnud olemas 1. jaanuarist kuni 7. aprillini 1938, kuid see ei välista Eesti Vabariigi või Põhiseaduse olemasolu sel ajavahemikul.

2. Ilmselt pole keegi väitnud, et 1991. aastal oleks valitud Vabariigi President 1938. aasta põhiseaduse alusel. Kui Enn Oja sellist sündmust teab, andku ta viide allikale. See oleks huvitav kurioosum, kuid mitte enamat.

Vabariigi Presidenti ei saa valida okupatsiooni tõttu ja seepärast täidabki Vabariigi Presidendi ülesandeid Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis. Alles pärast okupatsiooni lõppu saab tekkida võimalus valida ja kujundada Vabariigi Presidendi kandidaate ülesseadvad institutsioonid.

3. Arusaamatu. Seadus ei näe ette Vabariigi Presidendi ametikoha pärandamist (Eesti on vabariik), kuid Peaministril on kindlasti õigus (nagu ka Vabariigi Presidendil, kelle kohuste täitja ta on) nimetada uusi Vabariigi Valitsuse liikmeid ja ka uus Vabariigi Valitsus. Juhul, kui Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis sureb ametis olles, astub Vabariigi Presidendi ülesandeisse Peaministri asetäitja (kui selline on olemas) või Vabariigi Valitsuse vanim liige – et säiliks Vabariigi Presidendi institutsioon. Seda praktikat on pidevalt järgitud alates 1940. aastast.

4. Arusaamatu, mida Enn Oja öelda tahab. Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu oli ainsat korda koos 20. aprillil 1944, mil ta otsustas Vabariigi Presidendi Asetäitjat mitte valida. Hiljem ei ole Valimiskogu kokkukutsumine võimalik olnud, kuna puuduvad Riigivolikogu ja Riiginõukogu juhatuse liikmed ja riigikohtunikud (nimetamise teel on võimalik ametisse kutsuda ainult Peaministrit ja Sõjavägede Juhatajat resp. Ülemjuhatajat). Vabariigi Presidendi ülesandeid on kuni tänaseni täitnud Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis. Ja mis sellest järelduma peab? 1991. aasta ei puutu üldse asjasse.

5. Kuna väliste asjaolude (mitte Jüri Uluotsa kuritahtliku venitamise) tõttu pole võimalik valida uut Vabariigi Presidenti või Vabariigi Presidendi Asetäitjat, peab Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid ka pärast kuue kuu möödumist (mis sai täis juba 21. detsembril 1940). Kas Enn Oja tahab väita, et Nõukogude Liidul oli vaja oodata ainult kuus kuud, mille järel Eesti Vabariik lakkas olemast ja Eesti NSV muutus seaduslikuks?

Arusaamatu, mida tähendavad „põhiseaduseülesed eriõigused“. §§ 48-59 käsitlevad Vabariigi Valitsuse ülesandeid, mis on olemas ka okupatsiooni tingimustes.

6. Vabariigi President (ka Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis) võib Riigikogu istungjärkude vaheajal seadusi anda dekreedina (§ 99), milline õigus on piiratud ainult selles paragrahvis loendatud seadustega. Ilma Vabariigi Presidendi väljakuulutamise otsuseta „pole seadus jõustunud“, aga selle otsuse tegemisega ta on jõustunud. Arusaamatu, mida Enn Oja sellega tõestada tahab.

7 ja 8. Üheski Põhiseaduse paragrahvis pole öeldud, et Vabariigi Presidendi nimi peab olema Konstantin Päts. Konstantin Päts ei pidanud igavesti elama. Igavesti (vähemalt kuni Põhiseaduse muutmiseni) peab kestma Vabariigi Presidendi institutsioon. Isik, kes seda ametikohta täidab, ei oma tähtsust.

Allikas: Eesti Rahvusarengu Instituut
Kontakt: www.instituut.ee
Kommentaar (7)
  • 11. 08. 2010 16:21:29 | Enn Oja  - ???

    Kallis seltsimees nimega Eesti Rahvusarengu Instituut, tunnetel, soovidel ja mulal pole asja loogilis-õiguslikul arutelul mingit väärtust. Siin pole luuletuste arutelu leht.

  • 11. 08. 2010 19:55:46 | masendused

    Oja, kus vastuargumendid? Teame niigi et sul ei meeldi juba sünnist peale Iseseisvuspartei ja kanai seisukoht, et 1938 aasta põhisedus tuleb tastada ja teha rahvusriik. Pole vaja seda lakkamata korrata!

  • 11. 08. 2010 20:08:04 | lahendused


    Tundub, et nüüd hakkab iga päev tulema üha sisukamaid kirjutisi EW sisulise taastamise teemadel.

    Ilmselt avaldas Kesk-Reformi ja Sots-Isamaa klikile üldärritavat toimet üks väike osa ühest minu kommentaarist (EW põhiseaduse taastamisega saaks väga elegantselt lahti asustus-kolonialistidest ja nende monumentidest).

    Vaatamata sellele, et Enn Oja kirjutises polnud ühtegi sisulist juhist, kuidas EW-d sisuliselt taastada, oli temapoolsest "vindi ülekeeramisest" ja "mitte-kuidagi-ikkagi-ei-saa" halast kasu: paljudes ärksa vaimuga inimestes tekkis soov ja trots sellised absurdsed väited ümber lükata.

    Seejärel andis Jüri Estam sisulise teejuhise, kuidas EW taastamine välja peaks nägema, koos ülevaatega sellest kuidas kelamlased-enamlased muutsid EW taastamise sisutühjaks farsiks.

    Seejärel tuli Jüri Toomepuu täpsustus, kus mainiti Pätsi viimaste aastate "metsa-poole" kallutatud põhiseadust ja soovitati taastada vapside poolt paar aastat varem välja pakutudd põhiseadus.

    Nüüd siis Eesti Rahvusarengu Instituudi kirjutis, mis lükkas Enn Oja ülepingutatud ja kunstlikud "ei-saa" argumendid ümber.


    Kokkuvõte: mida rohkem kirjutisi, seda selgemaks saab tõde ja seda lähemale tuleb EW sisuline taastamine.

  • 11. 08. 2010 20:51:01 | Veiko Rämmel  - SELGE

    masendused võrdub lahendused võrdub kana, Leito. Selge kuspoolt tuul puhub!

  • 11. 08. 2010 23:09:49 | Jyri  - EW taastamine.

    Lihtsad tõed:
    1.PS1992 :..võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
    2.PS1938: ..Rahvas
    § 34. Kõrgeimat riigivõimu teostab Eesti rahvas hääleõiguslikkude kodanikkude kaudu.
    § 35. Rahvas teostab riigivõimu: 1) Vabariigi Presidendi valimisega § 40 alusel; 2) Riigivolikogu valimisega; 3) kohalikkude omavalitsuste esinduskogude valimisega § 123 alusel; 4) rahvahääletusega.
    § 36. Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud kakskümmend kaks aastat vanaks ja on olnud vahetpidamata vähemalt kolm aastat Eesti kodakondsuses.
    § 37. Hääleõiguslikud ei ole: 1) kodanikud, kes on tunnustatud nõdra- või hullumeelseks, 2) kodanikud, kes pimedatena, kurttumadena või pillajatena on hooldamise all, 3) valimisseaduste alusel mõned liigid avaliku hoolekande korras alaliselt ülalpeetavaid kodanikke ja 4) sundhooldamisele võetud kodanikud.
    Seadusega võidakse ära võtta hääleõigus mõnelt liigilt kohtulikult karistatud kodanikelt. Hääletamisest ei võta osa: 1) kodanikud, kes hääletamise ajal on vahistatud kohtu poolt määratud karistuse kandmiseks või kohtuvõimude poolt määratud tõkkevahendite teostamiseks, ja 2) kodanikud, kes nakkushaigetena seaduslikus korras on eraldatud vastavaisse raviasutistesse.
    Hääletamisest ei võta osa sõjaväes ajateenistuses olevad kodanikud.

    PS1992 vastuvõtmisel osalesid hääleõiguseta isikud. seega õigustühine.

    http://www.okupatsioon.ee/trykised/eesti.html
    Pikki vaidlusi tekitas 1938. aasta põhiseadusest loobumine, milles mitmed poliitikud nägid riigi järjekestvuse põhimõtte rikkumist. Niisugune tõlgendus on väär, sest riigi järjekestvus ei sõltu mitte põhiseadusest, vaid rahvusvahelise tunnustuse jätkumisest. See tunnustus aga eeldab üksnes põhiseaduse kehtestamise demokraatlikku menetlust, mis oli Eestis kindlustatud. Uus põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel lähtudes 1938. aasta põhiseaduse sättest, et rahvas on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja.

    Lähtuda oleks saanud ...

  • 12. 08. 2010 02:11:50 | Olev Teder

    Teen ettepaneku lõpetada parteide-partei omavahelise arvetejagamise-nõmeduste (varasemad sadadele lugejatele saadetud omavahelised „armastuseavaldused“??) ja totruste kirjutamiste avalikustamise ning keskenduda J.Estami ja J.Toomepuu avaldustele, kes ka tõeliselt soovivad Eestit päästa.

  • 16. 08. 2010 02:54:38 | | elektritsaabtasuta.blogspot.co

    Kas te kavatsete taastada EV nende käputäie inimestega kes käisid pronksjunni juures meelt avaldamas?
    Minu arvates see teema sellisel kujul on ajupesu.
    Praegu kus on tohutu tööpuudus ja rahvas on pagendatud välismaale on palju olulisemaid probleeme arutleda.Näiteks:
    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/08/kuis-taastada-eesti-kul a-ehk-mida.html

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.