Emakeelepäeval tunnustatakse noori kirjutajaid Trüki E-mail
14. märts 2011

SI-113

Esmaspäeval, 14. märtsil kell 16 toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esinduses (Tõnismägi 11) neljanda essee- ja olemuslugude konkursi parimate autorite tunnustamine. Konkursi teema oli seekord „Ärkamisaeg ja märkamisaeg“.

2. veebruaril Tartu rahu 91. aastapäeval kuulutas Eesti Noorsootöö Keskus välja võistluse, kuhu saabus 50 kirjutist. Viie pakutud teema seast oli noorte suleseppade seas populaarseim „Euro tuli, kadusid koidulad ja jakobsonid. Mida võitsime, mida kaotasime?“.

„Sarnased konkursid annavad adekvaatsema ülevaate noorte arvamustest kui seda on mitmed gallupilaadsed küsitlused. Noortel on oma väga kindel arvamus olemas ning meie peame looma tingimusi, et noorte häält – neile omasel moel ja moonutamata viisil oleks võimalik kuuldavaks teha,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse isamaalise kasvatuse nõunik Tarmo Kruusimäe.

Põhikooli arvestuses pälvis essee- ja olemuslugude konkurssil esikoha Iisaku Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Andreas Nagel, kes kirjutas teemal „Papa Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt tänapäeva kontekstis“ ning gümnaasiumiõpilaste tööde seast pidas žürii parimaks Pärnu Hansagümnaasiumi 10. klassi õpilase Eliis Truumanni tööd teemal „ Ärkajad ja äratajad“.

Allikas: Jaanika Palm
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (3)
  • 14. 03. 2011 11:32:21 | Margit-Mariann

    Saksa neiu

    "Ei Wenelaseks muutu ma,
    Ma olen Saksa neiu, -
    Mu isamaa on Saksamaa
    Ja Sakslane mu peiu!

    -- Sooh, mu väike kullake,
    Kas tõsi kõik, mis räägid?--
    Jah, tõsi, jah, ma Sakslane,
    Mis naerad sa, kas räägid?"

    -- Kas peiult Lepa Andreselt
    Sa oled õppind seda?
    Eks katsume, kas Saksa keelt
    Sa mõistad kõneleda?--

    "Nii ruttu? Alles aasta eest
    Mind pandi linna kooli!"
    --Mis keeli rääksid varemalt?--
    "Ah waremast? Maa keeli."

    J. Jõgewer, "Eesti luuleilm" (1913)

  • 14. 03. 2011 14:42:28 | Arnold Priks

    Küll tahaks neid kirjutisi ka kuskilt lugeda. Aastast aastasse korraldatakse selliseid konkursse aga nende võidutöid pole kuskilt lugeda saanud. Kas tõesti on midagi ületamatut meie päevil need lugemiseks kuhugi netti üles riputada? Kultuur pidavat ju kuuluma rahvale - või ehk vaid valitutele???

  • 17. 03. 2011 21:49:17 | Margit-Mariann

    ajakirjas Rahvuslik Kontakt nr.1 tsiteerib Hinge-Mai Raud -Pähn juhtkirjas keelemeest Johannes Aavikut: Ilma keeleta ühtki rahvust. Ilma arenenud keeleta ühtki kirjandust! Ilma haritud keeleta mingit peenemat rahva elu avaldust! - mu Jumal, missuguste trompetitega neid sõnu hüüdma panna, missuguste pasunatega neid lauseid kaaskodanike kõrvadesse möirata!
    Aasta oli 1912.
    toona vaadati imelikult tulevast riigimeest Jaan Tõnissoni, kes põhimõtteliselt kõneles vaid maakeeli.
    Vello Helk tsiteerib Orwelli "1984": Kes valitseb olevikus, valitseb ka mineviku üle" ja nendib nukralt, et kommunismi päike on paljudele niivõrd pimestav olnud!
    Temalt ka tähendamissõnad: Õigus de facto ajaloole on nagu õigus de facto emakeelele. Ei saa olla poolikut keelt segamini vene keelega, ei saa olla poolikut ajalugu vormis, mis Moskvale meeldiks. Igaviku vaatekohast (sub specie aeternitate), mida lansseeris Baruch Spinoza, kaovad küll rahvad ja muutuvad keeled, aga me elame veel ja räägime ka eesti keelt!

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.