Eesti Vabariigi kriminaalseadustik 1940. aasta seisuga nüüd veebis Trüki E-mail
06. juuli 2011

SI-230

1918. aastal loodud Eesti Vabariigi valitsus teatab oma veebilehel, et nüüdsest on võimalik lähemalt tutvuda Eesti Vabariigi juriidiliselt kehtiva kriminaalseadustikuga. Igaüks võib vastava huvi korral ise lugeda, mille eest määrati surmanuhtlus, mille eest sunnitöö, mille eest vanglakaristus või mille eest lihtsalt arest või rahatrahv.

Kriminaalseadustik võeti vastu 1929. aastal ning see on tervikuna ära toodud koos muudatuste ja täiendustega, mis kehtisid Eesti Vabariigi okupeerimise hetkel 1940. aastal. Viimane seadusemuudatus tehti 30. aprillil 1940.

“Endastmõista hakkaks too kriminaalseadustik faktiliselt kehtima 1918. aastal loodud Eesti Vabariigi taastamise korral restitutio ad integrum,” lubab peaminister Ahti Mänd.

1918. aastal loodud Eesti Vabariigi juriidiliselt kehtivat kriminaalseadustikku on võimalik lugeda aadressil http://www.hot.ee/almanach/kriminaalseadustik.html

Allikas: Eesti Vabariigi valitsus
Kontakt: www.nommevalitsus.org

Kommentaar (2)
  • 06. 07. 2011 15:11:35 | Enn Oja

    1) Karistussäädused käivad kaasas ajaga, sellest ka erinevad karistused.
    2) Iga karistussäädus on jama kuni sääl tunnistatakse süüdlust tunnetepõhjal ehk oiatusest surmanuhtluseni.

    Milline peaks olema erapooletu karistussäädus?
    Kõigepäält peaks karistusmäärad (soovitatavalt astmeti) kehtestama rahvas, nt langeks ära tundelised äärmused ning kehtimajääks innanguline keskmine.
    Oluline on ka KINDEL karistusmäär kindla teo või teoliigieest. See oleks aluseks kindla teguriga karistuse vähändamisearvestuseks. Nt ooletus, ettevaatamatus, asjaolude kokkusattumus, vastaspoole väljakutsuvus jne. Nt teguriga 0,8 tuleks korrutada karistusmäär 2000 pääva, saaks 1600 pääva. Ning mitte mingi Andrus ega Edgar saaks karistust mõjutada.

  • 07. 07. 2011 12:11:10 | K.

    Ahti Männi kohus on võimalikult kiiresti tühistada Kriminaalseadustiku häbistav § 97/1:

    Paragrahvides 83―86 ja 88―91 ettenähtud karistuste alla ja neis ettenähtud alustel langeb süüdlane neis paragrahvides ettenähtud raske kuriteo või kuriteo eest, kui see oli sihitud Eesti Vabariigiga vastastikuse abistamise lepinguga seotud välisriigi vastu ning puutus Eesti territooriumil asuvatesse sama välisriigi relvastatud jõududesse või sõjalistesse kaitseehitistesse.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.