Eesti tudengid toetavad Soome üliõpilaste võitlust õppemaksuvaba kõrghariduse eest Trüki E-mail
21. aprill 2010

SI-110

Täna koguneb Helsingis meeleavaldusele tuhandeid Soome üliõpilasi, kes võitlevad õppemaksude kehtestamise vastu kõrghariduses.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) volikogu toetab meeleavaldust. Arutelud kõrghariduse kättesaadavuse üle muutuvad järjest aktuaalsemaks mõlemal pool Soome lahte. Tasuta kõrgharidus on väärtus, mis ühendab inimesi olenemata nende päritolust, vanusest või erakondlikust kuuluvusest. Nii nagu Soome tudengid, paneb ka Eesti üliõpilasliikumist muretsema Soome poliitringkondades liikuv idee kehtestada õppemaks ja laiendada see enamikele või lausa kõigile üliõpilastele.

EÜL peab oluliseks rõhutada Soome üliõpilaskondade sõnumit, et tasuta haridus on Soome ühiskonna üks aluseid tagades võrdsed võimalused kõigile ühiskonna liikmetele, olenemata nende päritolust.

Haridus on õigus, mida saab piirata vaid vaimse võimekuse alusel ning kellegi sotsiaalsed või majanduslikud olud ei tohiks olla takistuseks kõrghariduse omandamisel. Üliõpilaste võimalused kõrgharidust omandada ei tohi sõltuda nende endi ega vanemate majanduslikust olukorrast.

Soome üliõpilasliikumine on olnud Eesti üliõpilaskondadele suureks eeskujuks ja kindlustunde andjaks, et võrdsetel võimalustel põhinev kõrgharidus ja kvaliteetsed kõrgkoolid on võimalik ka suhteliselt väikse rahvuse jaoks ning saavutatavad kui ühiskond tunnetab selle olulisust ja vajalikkust.

Tasuta ja õppija võimekusel põhineva ligipääsuga kõrgharidus on ja saab ka edaspidi olema Põhja-Euroopa ühiskonna edukuse ja hoolivuse ning majandusliku arengu ja innovatsiooni aluseks. Sellest loobumine tähendaks paratamatult ohtu ka senisele teaduslikule eesrindlikkusele ja ühiskondlikule jätkusuutlikkusele.

Eesti üliõpilasi esindab meeleavaldusel EÜLi juhatuse aseesimees Eimar Veldre. Meeleavalduse kohta saab lisainfot aadressilt http://www.maksutonkoulutus.fi/.

Allikas: Eimar Veldre
Kontakt: 5902 2111, E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud , www.eyl.ee
Kommentaar (3)
  • 03. 10. 2010 14:44:25 | | DONALDSON35Rose  - answer this post

    If you are in not good state and have no money to go out from that, you will need to receive the loan. Just because that would aid you unquestionably. I get financial loan every time I need and feel myself good just because of this.

  • 03. 10. 2010 15:22:22 | Enn Oja

    On selgelt näha et haritusest on üliõpilased veel kaugel ja karta on et kaugele jäävadki. Ei saa ju samastada kõrghariduse kättesaadavust ja rahastamist. Et soovitakse endistviisi elada kellegi teise arvel näitab et mingist riiklikust mõtlemisest ei saa me unistadagi. Pigem vanad petised vahelduvad uutega ja tiik haiseb endisest tugevamini.
    POLE OLEMAS tasuta haridust, jutt on kas otse või kaude hariduse eest tasumisest. See põhimõte tuleb võtta oma meeleavalduste aluseks, mitte aga üksteise röövimine.

  • 03. 10. 2010 15:51:39 | Anonüümne


    Kui vaadata riigieelarvest rahastatavat Eesti haridust, siis:
    1) Lasteaia lapse kohta tuli kuus tuhandeid kroone (lasteaia rühmas on vähe lapsi kasvataja kohta).
    2) Koolilapse kohta tuli kuus mõnisada krooni (kooli klassides on palju lapsi õpetaja kohta).
    3) Ülikooli õppuri kohta tuli kuus tuhandeid kroone (üliõpilasi on vähe õppejõudude kohta).

    Arvestades üliõpilaste suhteliselt madalat taset (ruutjuurt 16-st võetakse arvutiga, mitte ei teha peast), siis võiks üliõpilaste jaoks panna konspektid ja praktikumid PDF dokumentide ja JPEG videoklippide kujul tasuta interneti ja olekski tasuta haridus olemas (midagi uut ei loo kõrgharitud juhmid niikuinii).

    Kui internetis oleks tasuta eestikeelsed ülikoolide konspektid ja praktikumid ülal, siis oleks üliõpilaste hariduskulud sisuliselt null (üksikud teadlased-õppejõud kirjutaks ühekordse riikliku tellimuse alusel konspektid neti ja olekski tasuta eestikeelne kõrgharidus olemas).

    Kui tahta Eestis tänapäeva kontekstis sisulist kõrgharidust, siis peaks raskuskese olema "automatiseeritud tootmise" väljatöötamisel:
    1) Tehnoloogia alal tegeletaks tootmisprotsesside automatiseerimisega (robotid ehitavad autosid, lennukeid ja igapäevast pudipadi).
    2) Arstid tegeleks ravimise automatiseerimisega (perearste asendaks arvutiprogramm, ning kirurge asendaks operatsioone teostav robot).
    3) Juristid tegeleks seaduste sisulise lahtikirjutamisega robot-kohtunike ja robot-politseinike jaoks.
    4) Filoloogid looks kirjavigade kontrolli ja tõlkimise automaatsüsteeme.
    jne, jne.

    Kõike seda aga ei soovita mitte mingil juhul Eestis näha, kuna selline teadmiste ja tehnoloogia tase tagaks iseseisva ja sõltumatu Eesti rahvusriigi eduka toimimise isegi totaalse blokaadi korral.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.