Sõltumatu Infokeskus

Mida ütleb see toetus 8%? Kui oletada et nii ka hääletataks siis tuleks see % jaotada kõigi ringkondade peale et samamoodi hääletataks ka seal. Nii oleks eelistatud ehk naksti riigikogus nii läänevirukas Aivar kui ka idavirukas Miissa. Pärnumaal saaks Heiki ja Mark kumbki 4% (see on puhtmatemaatiline tehe mitte nende omavahelise tugevuse hindamine) ning jääks napilt välja. Jõgeva ja Tartumaal korduks sama lugu Märdi ja Ingvariga. Teistel pole suure karja tõttu mingeid lootusi.
Ent loomulikult on üks tuntum kui teine ja teine tuntum kui kolmas jne. Siis asub tegevusse tõenäosuslik jaotuskõver. 2 mehe vahel võib suhe olla küll 8:2 või 7:3 mis annaks piisavad 6,4% või 5,5%. Aga juba 3-vaheline heitlus ei taga enam 1.-le samapalju hääli, pigem võib suhe jaguneda 6:2:1 ning 4,8% oleks juba vähe.
Samuti ei tohi unustada seda et kui see peibutav 5% kehtib erakonna jaoks siis nt Aivari jaoks on see piir 20%! Nii et ka 100% sellest 8%-st mitte midagi ei anna. Missal on küll lootusi rohkem ent 12,5% on samuti liiga palju. Märdil ja Ingvaril tuleb koguda 14,2% kehtivatest häältest, no kes seda usub? Ja teistel on lood veelgi mustemad sest nad kaklevad kartellivastaste häälte pärast ise, söönuks ei saa kokkuvõttes keegi, kondi haarab kihvade vahele taas vihatud kartell.
tegelikult ma neid küsitlusi ei usu. Pärast näeme et ka kokku ei saa üksikud seda 8% kätte.

Arvuta ümber kuna ainult Harjumaal on 7% künnis (seal aga 6 kandidaati) mujal enamasti vähemalt 11%

Arvuta ise. 100(%) tuleb jagada mandaatide arvuga, saadki % mis on üksikul vaja sest see on nn isikumandaat.
Kui on 6 kohta siis 100:6=16,67%. LääneVirumaal on vaid 5 kohta, järelikult peab Aivar koguma oma mandaadi jaoks mitte 5% vaid 20%. Ehk 4 korda enam kui erakond. Sellest ma juba varem üksikasjalikult kirjutasin kuid vist ei viitsitud kirjutatuga kaasa mõelda.
Harjumaal ja Raplamaal on 14 kohta ning seetõttu vaja koguda tõesti 7% häältest. Ent ringkonnad erinevad suuruselt ning 3-1=2 ja see pole mitte 2%. Häältenõue neis jääbki 7% ja 20% vahele. Hoiatasin sellest varem et tuleb valida ka ringkondi kus oma nimi kirja panna, mitte loota naabrinaise hääle peale.

Kui ringkonnas on 2 kohta siis üksik peab koguma vähemalt 50% häältest ja 1 koha korral ei tohi ära anda ühtki häält.
Erakondadega võrdselt saaks üksik võistelda vaid siis kui ringkonnas jaotatakse 20 kohta.
Kui rohkem siis tuleks väike kasu sisse juba üksikule.
Nii et seda jama jätkates (säilitades seadusetult 5% künnise) tuleks riigikokku valida 100 ahvi ning seda 5 ringkonnas.
Kuid siis asub tegutsema juba häälte kaalu ebavõrdsus ning tulemused oleks ikkagi moonutatud. Aga see on omaette jutt millest olen ka juba kirjutanud.

Mis kombel küll

Selles alglõigus tögasin 8%-ga eputajate mõtlemisviisi. Järgnevates lõikudes (Samuti ei tohi unustada...) selgitasin miks selline mõtteviis mäda on ehk see 8% ei taga kellelegi midagi. Aivarile laiendatud 8% (sest ta on oma ringkonnas ainus üksik) jääb ju 2,5 korda alla nõutavast 20%-st (100:5).

Mähh!Kes on8%-ga eputaja?

Võtan veelkord kokku palju jääb matemaatiliselt järele 8%-lisest keskmisest toetusest iga üksiku jaoks.
See 8% tuleb jaotada üksikute vahel (kedagi ahistamata võrdeliselt) ja lisaks võrrelda ka suhet erakonna 5%-lise piiriga. % esimesel kohal näitab iga üksiku toorest võimalust enne võitlust. 100% tähendaks nõutava piiri ületamist ehk "5 minuti pärast riigikogus". Ei ole siin arvestanud isikuid nende tuntuse ja võimaluste järgi, see jääb teiste teha. Lühendanud olen ringkonnad.
64,0 IV Mihhail
40,0 LV Aivar
32,0 Ta Veiko
32,0 Ta StenHans
32,0 Pä Mark
32,0 Pä Heiki
28,0 JõTa Ingvar
28,0 JõTa Märt
24,0 Ta1 Mart
24,0 Ta1 Andres
24,0 Ta1 Svetlaana
21,3 Ta3 Henn
21,3 Ta3 Ragnar
21,3 Ta3 Toomas
21,3 JäVi Kalle
21,3 JäVi Andreas
21,3 JäVi Valdo
18,7 HaRa Koit
18,7 HaRa Ege
18,7 HaRa Siiri
18,7 HaRa Aare
18,7 HaRa Leo
18,7 HaRa Priit
17,6 Ta2 Martin
17,6 Ta2 Taira
17,6 Ta2 Anne
17,6 Ta2 Anti
17,6 Ta2 Ilmar
12,0 HiSaLä Eugen
12,0 HiSaLä Üllar
12,0 HiSaLä Rein
12,0 HiSaLä Raimond
Nagu näha on eelistatud need kes on üksi ning suuremas ringkonnas.

Martin Helme ütles eile Vikerraadios valimiskandidaadina et on juba enamvähem riigikogus kuna vaja koguda 9% hääli ja üksikkandidaatide toetus ongi just niisugune.

Ilmselt oli eilseks toetus 1% võrra tõusnud varasemaga võrreldes mida kartell kiivalt varjab.

Iga üksikkandidaat saab 9% hääli nii läheb näiteks Kunnase-Ansipi-Laari ringkonnas erakondade vahel väga tõsiseks rebimiseks, milline erakond üldse hääli saab. Seal võtavad 6 üksikut 6 x 9 = 54% teistele jääb alla poole.

Helme-Poolamets-Aasa jt koguvad 5 x 9 = 45%.

Martin Helme esitatud teadmine muudab oluliselt üldpilti ja kummutab kõik omavahel niigi vastuolus olevad sotsioloogiateenuse firmad.

No kui Miissa IdaVirumaalt lubab oma palga Siirile kes siis loovutab tuumajaama Miissale siis jääb Miisal ennast ületada vaid 1,6 korda ja ... Siiril 4 aastat mureta põli.

Martin võib küll enda kohta tunnistada et S(eisukord) O(n) S(itt).

Üldharimiseks väike ülevaade 2011.a eelarvest. Ega väga põhjalikult seda teha saagi sest kellele kui palju asemel võimutseb lahter 'eraldised'. Kindlasti oskaks palju juurde jutustada rahandusmehed, lihturgitsejana leian vaid üldisi suhteid.
Peale õiguskantsleri toob iga ametkond midagi ka sisse, kasvõi mõne tõendi väljastamise eest. Võtsin tuludest maha kulud ja sain suurimaks kasutoojaks rahandusministeeriumi - 71,5%. Selle tagavad muidugi levinumad maksud. 0,6%-ga on kasumis veel keskkonnaministeerium, kõik teised ainult tahavad saada. Suurim 'õgija' on muidugi toetusi ja abirahasid jagav sotsiaalministeerium 46,3%, järgnevad haridusministeerium 5,8%, kaitseministeerium 5,0%, siseministeerium 3,9%. Kaitseministeerium kulutab 1143 korda enam kui sisse toob, riigikogu sama suhe on 913 korda.
Muidugi läheb igasugune kogutud raha ühiskassasse ja klikk hakkab siis seda poliitilise möla saatel laiali jagama.
Huvi pakuvad muidugi kasutulud. Tulumaks on 444 (miljonit), sotsmaks 1750, omandimaks 3, käibemaks 1300, aktsiisid 704, hasartmängumaks 19, tollimaks 27, toetusi(?) saadakse 9 ja tulu varadelt 43. Kokku tuleb 4,3 miljardit €.
Lõin eelnevat arvestamata kokku 700000 ülalpeetava kohta keskmise täiselatisraha 322€ (nagu selles elatisraha kirjutises) siis sain aastas kulu 700000•12•322=2704800000€ (2,7 miljardit). Seega oleks minu ettepanekul kate olemas. Saaks iga laps oma ealise elatisraha kätte ja vanur ja töövõimetu samuti. Tõsi, ehkki üle jääb 1,6 miljardit ning see tundub kohutavalt suur olevat, leiab eelarvelt veel igavese karja toetusi (täpsemalt polegi toodud). Sellepärast on huvitav vaadata samaotstarbelisi väljamakseid, mis lähevad pensioniks ja abirahadeks.
Sotsiaalkindlustusamet maksab välja 1,7 miljardit €. Haigekassa saab 711 miljonit, ülejäänud on jupitised mõnemiljonilised maksed. Hariduse eest käiakse välja kokku 485 miljonit. Kokku seega umbes 2,9 miljardit mis peaaegu klapib minu ettepanekuga, vaid väljamaksed jaotuks teisiti, enam otse k...

Kokku seega umbes 2,9 miljardit mis peaaegu klapib minu ettepanekuga, vaid väljamaksed jaotuks teisiti, enam otse kätte et saaks ise osta mida vaja. Haridusest on põhiharidus kõigile sunduslik, selle osa saab kohe maha võtta ning kooli eelarvesse üle kanda. Õpilasele jääks ka siis veel elamiseks üle, maksma ei pea laps vaid elamispinna eest, selle arvestan vanemate kulusse sisse.
Kindlasti jääks ka puhvriruum, mitte alati ei lähe raha õigesse kohta, tegelikult tuleks kõik rahasaajad üksipulgi üle vaadata. Ise tean nt oma kunagisest töökohast mitme miljoni ülemaksmist sest nii on töötajatele mugavam, ehkki ise nad seda raha ei saagi. Liigseid kulusid võis täheldada ka igalt laevalt, sageli telliti kas teadmatusest või viletsast korraldusest laevanduse poolt arutuid teatmikke, kaarte, vahendeid jmt. Palju priiskamise ja rumaluse pealt saaks kokku hoida, ei oska pakkudagi.
Kui mingi sihtasutis veel millegagi tegeleb, võin aru saada. Mida tähendab aga nt 71-miljoniline koolitustellimus ülikoolidele? Üllatas aga koolide väikesed tegevuskulud, pisut üle 100 miljoni. Ju siis on õpetajate palgad nii pisikesed.
Kaitseministeerium sööb ära 280 miljonit, ka oodatust vähem, ehkki neid mõttetuid vibupüsse ostetakse ikkagi miljonite eest. Igatahes ka ründeväge kaotades ja kaitseväge vähendades me päästvalt palju kokku ei hoiaks.
Küsimärk jääb keskkonnaministeeriumi sihteraldiste 157 miljoni kohta. Mida see endast kujutab, ei selgu.
Veel üks salapärane rahaauk on põllumajanduse registrite ja teabeamet, sinna kulub 264 miljonit, nagu tervele sõjaväele.
Regionaalminister röövib ära tervelt 200 miljonit. Täpsemalt pole lahatud kuid võin oletada et see läheb valdadele pistiseks et "just sellises vallas ma tahangi elada".
Välisministeerium võtab samuti vähe, vaid 50 miljonit. Palju seal nuhkidele kulub, pole välja toodud.
Veel ilmus koos eelarvega paar lisa. Seal on paljugi lähemalt selgitatud ent mälu järgi 90ndate omaga on teave muutunud lahjemaks. Enam ei leia te...

Enam ei leia teenistujate arvu et saaks ise arvutada nende keskmist palka jne.
Kahjuks ise ei viitsi rahanduse õppimisega enam tegelda, rong on läinud.

Just jutustas vikris Henn. Küll õigetest asjadest aga ootamatult üldsõnaliselt, ikka 'on vaja tegutseda, on vaja suurendada, on vaja tõsta'. Ei ühtki arvu mis just lõikaks kuulajale mällu ning isegi ehmataks teda et ta küsiks 'kas tõesti see petiste kari mind nii kõvasti lollitab'. Ometi Henn oskab ka asju läbi järada ja järeldisi teha. Nüüd nagu kott pähe tõmmatud.
Kohe järgnes Veiko. Jutt oli ladusam aga samuti üldsõnaline. Ainus arv oli 3% mis käis vist valimiskünnise kohta ja seegi oli sisult jabur. Valimiskünnis on oma ebavõrdelisusega põhiseaduse §60 nõudega vastuolus ning seega ka EBASEADUSLIK. Toetada aga ebaseaduslikkust selle nikerdamise teel ületab igasuguse mõistuse ning selline sahkerdis riigikokku kindlasti ei kõlba.
Ka hakkas vastu igasuguste soodustiste pakkumine. Nagu terviklikku majandust ei peakski üles ehitama vaid seda pidevalt torkima mingite altkäemaksudega.
Hea näide oli kuritegude soosimisest. Et kuidas ta saab lapsele rääkida et kuritegu on pähh kui klikikohus mõistab need kuriteod õigeks.
Kokkuvõttes esines Veiko kindlamalt ja ladusamalt kui Henn kuid mõlemad jäid üldsõnalisteks udutajateks. Veiko jäi alla aga mõne sisult tobeda mõtte kuulutamisega nagu see seadusetu riigikogu jätkuva seadusetuse toetamine.

Palun toetage siinses eurosantlaagris maarahvast, ostes neilt saadusi ja muud kaupa otse! Eriti maheda põllumajandusega tegelejaid. On loodud isegi elava toidu võrgustik, mille kaudu saab osta otse talunikelt.
Eelistaksin ise ka iga kell mahedat toitu, aga kuna olen majanduslikult teistest sõltuv, siis paraku pole mul võimalik seda osta ega kasvatada.

Margit kutsub üles õõnestama eelarvet! Sest viimane saab rammu just MAKSUDEST mitte käest kätte sulatehingust. Kõigepealt peab talunik maksma maa eest st ta peab maksma selle eest ta üldse LOOB VÄÄRTUSI! Maksma peab ta neile kes seda ei tee. Edasi peab talunik maksma kui ettevõtja ja lõpuks veel tulult. Pikema aja peale jaotuvad maksud tootmisvahendite eest (mis samuti ostetud maksuga - käibemaksuga), neid pole siin arvestanudki.
Andrus oma õukondlastega jääb ju nii nälga kui me kõik asja asja vastu või otse vahetaks. Ja pärast nutavad pensionärid et seda raha nagu polegi enam. Kas sellist Margitit me tahtsimegi?

Mina aga sain Veiko jutu järel telefonikõne, kus küsiti, mis mees see on, kes lubab majoritaarset valimissüsteemi ja seal 3% künnist.

Minul telehvoni (/telefon) pole ja mulle ei meeldi üldse helistada. Pean seda ajaraiskamiseks. Isegi asjast rääkides minnakse üle mölale mida kirjutada kuidagi ei viitsitaks. Ainus side minuga on raal.
Riigiametis töödates (/töötades) jõudsin veendumusele et töötajate ametitelehvonid on täiesti liigsed, neid kuritarvitatakse üle 90% kindlasti. Ise kasutasin telehvoni võimalikult vähe, vahel lihtsalt tuli kuskilt asjakohast kiiresti järele pärida.
Teine rahva raha raiskamine on printerid ja paljundusmasinad. On 21. sajand, raalid olemas, ja ikka pead kivikirvega hambatorkimistiku välja tahuma.
Täna käisin Tartus ja bussis kuulsin kahe seljataguse üliõpilase juttu. Tegelikult nende vatramine mind üldse ei huvitanud aga pool pisibussi olid sunnitud kuulama. Meelde jäi lobast aga see et õppejõud olla nõudnud tööd mitte raalis või mälupulgal vaid PABERKANDJAL! Siin on põhjus miks me oleme viie viimase hulgas.

Ma kutsun üles looma ettevõtlust, et saaks tekkida majandus, millest saaks tulu ja ka makse maksta, et saaks luua tervikliku majanduse kerjuste eurosantlaagri asemele. Toetada tuleb omi talunikke, mitte osta poest kalli hinnaga väljamaa kraami.
Talunikelt on inimestel ka võimalus osta odavamalt. + see aitab hoida talud ja külad elujõus ning neid mitte välja suretada.
Mina olen näinud maali: Viimane rukkipõld...külas.
Kas sellist Eestit tahtsimegi?
Siberis vahetati riided, laudlinad, voodilinad toidu vastu. Et saada leiba või ämber kartulit. Täiesti vaesunud Eestis läheb käiku ka see naturaalmajanduse vorm, sest sellise töötute armee juures ei ole muud võimalust.
Talunikele on võimalik ka tööga tasuda, ehk teha päevi nagu ennemuiste.
Ja ma arvan, et neid inimesi on jäänud väga vähe, kes sellist Eestit maksudega toetada tahaksid? Ansipi nälg ei ole minu mure.

Aga sellest räägib ja soovib ka teha enamus üksikuid, mina muuhulgas.

Margit pakkus välja valdkonna, eks arutlegem siis.
Kõigepealt põllumajandus. Maad meil on, vaba rahvast samuti. Isegi töövahendeid saaksime piisavalt et kogu töövajadus ära katta, seisavad ju praegu paljud traktorid suvel pärast oma töö tegemist tööta.
Ka ei tohiks meil meie piirkonda sobivate taimede ja nendega toidetavate loomade omahind minna ületamatult kõrgeks.
Oleks nagu kõik korras. Aga seda ei tehta. Miks?
Osalt oleme tõesti võõrdunud maaelust ja maatööst kaasnevalt. Inimeste hulgas on ikka mingi jaotumus huviti ja oskuseti, iga tahtja lihtsalt ei saa hakkama. Ehk on tõesti just osa võimekatest lahkunud tulusamatesse riikidesse ja liiduvabariikidesse ning meie tööpakkumisel pole enam omade seas katet.
Teine põhjus võib olla kliki vastutöötamine. Kõigepealt on meil lapsed võõrutatud töötamisest, nagu hinnatum oleks see kes suudab teise kulul elada. Väikesed lapsed ei tohi isa silma all ühtki põrisevat töövahendit juhtida. Mõneti õige sest igale jobule topitakse tööle asudes esimese asjana nina alla ohutustehnika paberid 'loe läbi ja kirjuta alla'. Talus isa mingit korrapärast õpetust ei jaga, ainult vahel kogetu põhjal mõne asja eest hoiatab. Kuid see on häda alla poole. Koolides on lastel isegi keelatud labida ja rehaga mingit koolile vajalikku ühistööd teha! Ei saanud meiegi kedagi sundida, kasutasime tavalist võtet 'kas tahate tundide asemel pargis lehti riisuda?' Kõik vastasid kooris 'jaaaaaaaa!' Riisuti, tehti lõket, küpsetati kartuleid, kõik olid rahul, keegi kuskile Tõnisele ega Andrusele ei kaevanud.
Ent selline aiatöö või muu ühistöö nagu minu ajal on täna mõeldamatu. Isegi maal on vähe kodusid kus lapsi mingile tööle rakendataks. Ehkki suvel tahavad lapsed ise küll kuskile malevasse minna, lõbusam ja raha tuleb samuti.
Edasi tulevad tõsisemad põhjused. Mainisin eespool küll et peaksime omahinna poolest teistega suutma võistelda ent raskusi tekib juba oma turu kaitsmisel rääkimata väljatundimisest. Ega keegi ometi mõtle et vransseed ja toj...

Ega keegi ometi mõtle et vransseed ja tojtsid suudavad tooteid toota meist korda 5 odavamalt? Seda 5 korda kõrgemate palkade juures. Muidugi katab selle kallima omahinna ja väljatungihinna vahe nende endi loodud EL. Seni on olnud ju nii et vanadele 'omadele' ehk pärisomadele makstakse palju rohkem peale, uued 'omad' idast saavad näpuotsaga. Sellepärast meil võimutsevadki lihatooted läänest. Neile on vajalik käive, selle nad saavad ka kätte. On ju EL-i üks varieesmärke EL-i tuumikule euroturu kindlustamine. Sellepärast käiakse peale ka Norgele et too lolli peaga konksu alla neelaks ning iseseisvusest loobuks. Oleks ju siis tuumiku käes ka Norge vete kalavarud. Midagi saaks ju Norge vastu ent õnneks on seni taibatud et kahi ületab ilmselgelt kasu.
Õhus on olnud kava et mõne aasta pärast (2012 või 2014?) senine pealemaksevahekord muutub. Kuid kuidas ja kelle kasuks ja kahjuks pole veel ette kindel. Võibolla isegi suudetakse tuumiku huvides selleks ajaks purustada viimasedki liiduvabariikide kaitsevallid ning otsustab ainult Brüssel. Eesmärk see muidugi on aga kuna EL-i majandamisel lonkavad kõik 100 jalga siis eurokliki enesetunnet võib võrrelda Hitleri omaga 1941.a sügisel kui ta taipas oma välksõja sattumisest Rassiia talve kätte.
Meie saaks veel paljuski kaikaid euroratta kodaratesse toppida, kui neid toppijaid vaid oleks.
Palju oleks aidanud nn vastutoimetolli kehtestamine aga nüüd Brüssel enam ei luba. Lisan siin lõppu ettepaneku mille tegin valitsusele ligi 8 aastat tagasi.
Enne aga veel viimasest põhjusest. Selleks on oma turu leidmine. Me võime toota et kaalikad ja kartulid kuhjas aga kui meil pole neid kellelegi maha müüa siis on tegemist tühja tööga. Meie lähiliiduvabariigid saavad üldjoontes ise hakkama, Rassiiaga äritsemist segab enamasti sealpoolne vaen. Kui me peaks aga leidma süüasoovijad Aahvrikas või kaugemalgi siis ega see kaupade sinnatoimetaminegi odav ole. Pealegi saavad paljud Aahvrika riigid tasuta abi ÜRO vahendusel niigi (ise vedasin 7 ...

Pealegi saavad paljud Aahvrika riigid tasuta abi ÜRO vahendusel niigi (ise vedasin 7 riiki suhkrut ja vilja), neid veavad aga kindlatel liinidel eurokliki laevad. Eesti merelaevanduse lasi Mart põhja (tegelikult äritses Ninnasele ja pundile odavalt maha kes siis omakorda pisut kallimalt endale norralastelt vahemiljonid sahkerdasid), liinid kadusid. Kui aga liin kaob siis vana võetaks ekohe üle ning uue sissesöötmiseks pead aastaid hinge hinda maksma. See oli meie põhiviga laevanduse hukutamisel. Praegu täidavad meie vähesed pisikesed laevukesed vaid alltöövõtja tellimusi ja neidki välismaiste lippude all.

Siin 2003.a ettepanek (siis kasutasin lihtsuse eesmärgil veel mõningaid võõrsõnu):
Tollimaksustada ainult neid kaupu, mida toodetakse ning turustatakse Eestis vähemalt 5% ulatuses vastava kauba kogumahust ning mille suhtes kehtib lähte- või läbiveoriigis riiklik toetus mis tahes kujul - dumping.
Tollimaksu määr vastab lähte- või läbiveoriigi kõrgeimale dumpingu määrale vastava kauba kohta.
Väljaveetavad kaubad tollimaksustamisele ei kuulu.

Põhjendus.
Riikidevahelise kaubavahetuse aluseks peab olema vabakaubandus. Mis tahes riigil peab olema õigus kehtestada vabakaubanduse põhimõtet mittejärgiva väljaveoriigi suhtes vastutoime põhimõtet, mis väljendub sellest riigist sissetoodavatele kaupadele vastutoimetolli kehtestamist kuni tehissoodustuse määrani lähteriigis. Võrdsustav vastutoimetoll takistab oma riigi tootmise ja turu õõnestamist ja hävitamist teise riigi poolt. Väljaveetava kauba mittetollimaksustamine teenib oma riigi tootmise ja väljaveo huve.
Eestis on küll vastu võetud dumpinguvastane seadus, kuid see on vaid osa majandusliku agressiooni vastastest vahenditest ega vasta käesolevale ettepanekule tervikuna. Pealegi on ta bürokraatlik, Eesti väljavedajale kasutamiseks tülikas ning praktiliselt ebaõnnestununa ja liigsena tuleks tühistada.

5% määr on siin tinglik, ta eristab masstootmist katselisest või ka tehislikust tootmi...

5% määr on siin tinglik, ta eristab masstootmist katselisest või ka tehislikust tootmisest. 5% nõue kehtib ka sama toodangu turustamisele, sest see välistab tootmise lattu, millega võidaks tehislikult ületada kehtestatud 5% piir.
Ettepanek kaotab seega põhimõtteliselt igasuguse tollimaksu neilt kaupadelt, mida Eesti ise ei tooda, nt elektroonika, masinad, maagid, metalltooted, õlitooted, mittevööndilised toiduained jmt. Eesmärgiks peab olema oma riigi tarbija parem ning odavam varustatus. Kaubeldava madalam müügihind aitab tarbijal kokku hoida raha, mida on võimalik kasutada teistel eesmärkidel, samuti oma tarbeks. Tehislike maksude abil rahavahu tekitamine nõuab lisabürokraatiat ning on raharingluse liigse kaudse ümberjaotamise osana sotsialistlik.

Näide vastutoimetollist. Kui France tarnib midagi Eestisse ning France'i dumping (pealemaksete summa) vastavale tootele on 3 EUR, läbiveetavatest riikidest Deutschlandis 5 EUR, Polskas 2 EUR, Lietuvas ja Latvijas 0 EUR, siis Eesti kehtestab sellele tootele vastutoime tollimaksu määraga 5 EUR. Kui kaup tuuakse Eestisse aga õhutsi või meritsi, siis isegi vahepeatusega nt Hamburgis säilib ainult France'i dumpingumäär 3 EUR. Nimelt on õhu- ja mereteel veetav kaup kindlama kontrolli all. Mitu piiriületust ja sundkontrolli teevad ebausaldavaks maiste veoste pädeva pitserikasutamise.
Heaks näiteks on ka hiljutine "ärkamine" Polska katse peale sealiha tehislike hindadega õõnestada Eesti turgu.
Samasugune oht ähvardab meid E(SV)L poolt, sest seal on liiduvabariigi turu vallutamiseks ja väljasuretamiseks dumping varjatud likmemaksu ja toetustega.

Tühistada tuleks seega ka tollimaksustamine enamsoodustuse ja ühepoolse soodustuse alusel, samuti eritollimaksustamine, sest nende säilitamine kaotaks mõtte. Omaette tuleks käsitleda juba välislepingutega kehtestatud soodustustollimaksustamist. Kui lepinguga sätestatust pole majanduslikult või poliitiliselt arukas ühepoolselt lahti öelda, siis...

Kui lepinguga sätestatust pole majanduslikult või poliitiliselt arukas ühepoolselt lahti öelda, siis oleks mõeldav oodata lepingu lõppemiseni. Põhimõtteliselt aga valitsus ei tohiks sõlmida taolisi lepinguid, mis ei vasta ettepanekus esitatud põhimõttele. Lepingus on vajalik mõlemat lepingupoolt kohustada vastastikku teavitama oma dumpingu suurusest ja nende muutmisest, et lepitavate kaupade vastastikuse tollimaksustamise alus oleks mõlemale lepingupoolele mõistetav ning maksumäära kehtestamine või muutmine lepingule vastav.

Lõpuks toon väljavõttelise näite enamsoodustusrežiimi tollimaksuga mehhaaniliselt maksustavatest kaupadest: koduveised, kodusead - 39%, kalkunid, haned, pardid - 15%, rümpade või poolrümpade tagaosad (alates 01.01.2003.) - 25%, seapekk - 43%, vadakuvõi -35% (2000.a oli maksumääraks 38.3% ja 2001.a. 36.7%!), inimtoiduks kõlbmatu kuivatatud munakollane - 49%, rukis - 59%, maniokitärklis - 50%, ananassid - 30%, jaemüügiks pakendatud kassi- ja koeratoidud, mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10% massist, mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10%, kuid alla 50% massist - 15% jne jne. Raske on midagi ajuvabamat välja mõelda, eriti vabakaubanduse ja dumpinguvastasest põhimõttest lähtudes.