Sõltumatu Infokeskus

Slaavipärase merjalaste asemel oleks korrektne kasutada merilased või merelased.
See hõim on jõudnud ka siiakanti ja siit edasi Soomemaalegi. Kohanimed Meremäe ja Meriküla kõnelevad ise enda eest. Peeter I küüditas merilased Peterburi ja olles jõgede valitsejad, said neist Peeter I laevastiku loojad, seilajad....
Mer - tähendab sama, mis mar, mor, mur--- ehk meest (meessoost inimest).

Kuid kus on karjalased, soomlased, vepslased, isurid, ingerlased, lätistunud liivlased (liivi juuri taasavastavad lätlased)....?
Igatahes tulge kuulame maaväge ehk maarahvast, viimseid vadjalasi (vaiarahvast - pikkade sõuderitvade perra)!
Ja indiaanlaste seisusse surutud unustatud hääbuvaid soome-ugri hõime, põhjala rahvaid.....
Läänele eksootika, missugune!

Juulis käis Looduse Omnibuss koos Fenno-Ugria Asutusega Jaak Prozese juhtimisel Venemaal, augustis Jaak Prozes koos Fred Jüssiga Kanadas. Nüüd õhtust lähemalt.

See, et Venemaal elavad venelased on üldteada. Samas võib venelastes olla peidus paras jagu soomeugrilust. Vene keeleski on peidus soome-ugri rahvad ja keeled. Moskva ümbruskonnas elavad inimesed väidavad, et nad on tegelikult soome-ugrilased ja sellest räägivad nii hüdronüümid kui ka toponüümid. Täpsemalt on tegemist merilastega, ühe ammu n.ö. väljasurnud soomeugri rahavaga, kes ilmselt ühendas läänemeresoomlasi ja volgasoomlasi. Kuidas selle rahva järeltulijad ennast määratlevad, millist kultuuri edasi kannavad ja millega nad tegelevad, sellest tulebki juttu. Mets on soome-ugri rahvaste jaoks tähtis, sõltumata sellest, kus nad parasjagu elavad. Valdavalt linnades elavad Kanada-eestlased korraldavad juba üle 40 aasta metsaülikooli, kust ammutatakse elujõudu ja rahvustunnet, et jääda eestlastena püsima. Metsaülikooli fenomen väärib teadvustamist ja populariseerimist. Räägib ja pilte näitab Jaak Prozes, laulavad ja pille mängivad Tuuli Velling (Taul) ja Peep Velling.

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus

Esmaspäeval, 10. oktoobril 2011 kell 18.00

Retked Venemaale ja Kanadasse – Jaak Prozese õhtu

Juulis käis Looduse Omnibuss koos Fenno-Ugria Asutusega Jaak Prozese juhtimisel Venemaal, augustis Jaak Prozes koos Fred Jüssiga Kanadas. Nüüd õhtust lähemalt.

See, et Venemaal elavad venelased on üldteada. Samas võib venelastes olla peidus paras jagu soomeugrilust. Vene keeleski on peidus soome-ugri rahvad ja keeled. Moskva ümbruskonnas elavad inimesed väidavad, et nad on tegelikult soome-ugrilased ja sellest räägivad nii hüdronüümid kui ka toponüümid. Täpsemalt on tegemist merialastega, ühe ammu n.ö. väljasurnud soomeugri rahvaga, kes ilmselt ühendas läänemeresoomlasi ja volgasoomlasi. Kuidas selle rahva järeltulijad ennast määratlevad, millist kultuuri edasi kannavad ja millega nad tegelevad, sellest tulebki juttu. Mets on soome-ugri rahvaste jaoks tähtis, sõltumata sellest, kus nad parasjagu elavad. Valdavalt linnades elavad Kanada-eestlased korraldavad juba üle 40 aasta metsaülikooli, kust ammutatakse elujõudu ja rahvustunnet, et jääda eestlastena püsima. Metsaülikooli fenomen väärib teadvustamist ja populariseerimist. Räägib ja pilte näitab Jaak Prozes, laulavad ja pille mängivad Tuuli Velling (Taul) ja Peep Velling.

Õhtul saab soodsalt osta loodusajakirju, raamatuid ja pileteid Andres Valkoneni juubelikontserdile “Las jääda ükski mets”.

Otseülekanne http://tv.itrotid.ee

Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 1€, täiskasvanutele 2€.

Loodusõhtuid toetavad Eesti Energia ja KIK.

"Kiviaja graafika. Tsitaat. Saami trummid kunstiteostena" Tartus, Eesti Rahva Muuseumis
Loit Jõekalda, Erika Pedaku ja Hans Ragnar Mathiseni kolmiknäitus sedastab meie sidemeid varasemate põlvkondade ja hõimurahvastega, pyydes nende vaimuelu kaudu mõista meie mõtlemise ning maailmavaate kujunemist. Näitus avatud 15. porikuud kuni 31. jõulukuud.

Nii nagu põllumehed hindavad igal sügisel aita peidetud saaki, lastes kuldsetel viljateradel läbi sõrmede libiseda, kogunevad pärimusmuusika sõbrad viinakuul Viljandisse lõikuspeole aasta esimest poolt ning suve kokku võtma. Sõidame meiegi.

Kuulame kolme kena kontserti:

-Vetelkõndijad. Kristiina Ehin ja Sofia Joonsi lugu "Vormsi perestroika" räägib arhailise ja maailmas ainulaadse rannarootsi pilli hiiukandle eluloost ja tema saatuslikust kohtumisest Vormsi legendaarse usujuhi ja hiiukannelde põletaja Lars Johan Österblomiga.

-Kolm kannelt. Kadri Lepasson, Ann-Maria Piho, Kati Soon teevad kummarduse igivanale setu kandlemängutraditsioonile. Sinna kõrvale kõlavad hiljuti sündinud oma lood.

-VEM. Eeva Lindal (viiul) Villu Talsi (kitarr) Merike Paberits (torupill, flööt, viled). Ansambli repertuaari kuuluvad traditsioonilised eesti labajalad, reinlendrid, valsid, polkad ja paljud teised põnevad tantsulood.

Ennelõunal viib Viljandi huvikooli loodusringi hoidja Peep Tobreluts (Süvahavva käsitöötalu peremees) meid retkele Lossimägedesse. Kes soovib, võib sel ajal osaleda Elevandiluurannikult pärit, Norras elava laulja, djembe ja dodo mängija ning jutuvestja Kouame Sereba õpitoas.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 9.30. Tagasi Tallinnas kell 20.30.

Sõidu hind koos Lõikuspeo pileti ja lõunasupiga Aidas täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 17 eurot, õpilastele 10 eurot, koolieelikutele tasuta.

Viljandisse sügisesele pärimusmuusikapeole viib laupäeval, 15.10 Looduse Omnibuss.
Kirja panna saab: www.looduseomnibuss.ee

Kui kohtusid kaks ilma:

Kontsert:

Vetelkõndijad. Kristiina Ehin ja Sofia Joonsi lugu "Vormsi perestroika" räägib arhailise ja maailmas ainulaadse rannarootsi pilli hiiukandle eluloost ja tema saatuslikust kohtumisest Vormsi legendaarse usujuhi ja hiiukannelde põletaja Lars Johan Österblomiga.

Hiiu kannelt mängitakse ikka veel...

Kes Viljandisse lõikuspeole Vormsi "perestroikat" kuulama-kaema ei sõida, siis olete teretulnud:

Tallinnas Pirita Lillepaviljonis on laupäeval, 15. viinakuud kell 15–20 suur hõimupidu, kus toimuvad kontserdid ja tantsutoad, on väljas rahvusseltside infolauad, saab osta väikerahvaste suurt kirjandust, käsitööd ja rahvuslikke suupisteid. Üritus on tasuta, kuid sissepääsu tagab annetus Veelinnu rahastusse, mis toetab soome-ugri noorte tegevust.

Lillepaviljonis astuvad üles kõik erinevatelt soome-ugri aladelt hõimupäevadele saabunud pärimusmuusikud: udmurdi tantsurühm Ekton Korka, komi pillimees Mihhail Burdin, ersa lauluansambel Kelu, vadja ansambel Maaväči Peterburist ja mari naisansambel Kuvan Kenež. Noored handid ja mansid esitavad rahvatantse, ungarlased Péter Tamás ja Endre Papp mängivad viiulit ja vioolat, soome duo Ruhje esitab harmoonika saatel karjalaste rahvalaule, saam Piera Jovnna Somby mängib trummi ja joiub. Eesti poolt astuvad üles setud Õie ja Maarja Sarv ning muusikaakadeemia rahvamuusikatudengid.

Tule osa saama!
Esmakordselt on hõimupäev riiklik tähtpäev ja sel puhul heisatakse homme rahvuslipud. Olgem hõimurahvastega ühtsed!

ps. Mina ei tea, kes oli või ei olnud ristikoer Österblom, aga ma tean, mis pill on hiiu kannel. Saage teiegi teada, Maavalla maarahvas!
Huvitav võrdlus, vadjalastel on sõna väci rahva tähenduses ja soomlastel samast tüvest väestö - rahvastik.