Sõltumatu Infokeskus

Artur Pihlapuu luuletus 14. juunil küüditatuile

Taas loed kui kurba muinasjuttu,
ei mille painest lahti saa --
veel kuuled õnnetute nuttu
ja pisaraist on rõske maa...

Öö kerge hämarusekatte
all toimus inimesterööv,
kuid roimarite surmapatte
ei varjand südasuve öö.

Pilk põgusana ajalukku
jääb peatuma ja sa loed:
vaid julma hävitust ja hukku
toond meile ilged stepisoed...

Ent Eesti elab siiski visalt,
on kuigi süda kaheks kist!
Laps ema süles,õpi isalt
ürgvaenu julget vihkamist!

"Võrumaa Teataja", 17. juuni, 1943, luulekogu "Püramiidi siluett" , 1995.

Kui mitu tuhat inimest on pagendatud linnadesse ja välismaale viimase kahekümne aasta jooksul?
Seitsesada aastat saksa iket ei hävitanud meie rahvust...sest me olime põllumehed...
Seitsesada aastat saksa iket ei hävitanud meie rahvust...sest me olime põllumehed...
100 aastat vene pärisorjust ei hävitanud meie rahvust...sest me olime põllumehed...
50 aastat nõukogude okupatsiooni ei hävitanud meie rahvust... sest me olime põllumehed...
20 aastat Liberalismi on olnud kõige karmimad aastat meie rahvusele... Liberalismi esindaja President Toomas-Hendrik Ilves kuulutas välja Eesti rahvuse väljasuremise ligikaudse daatumi...
Liberalism on meie rahvusele kõige hävitavam sest meid on kistud juurtega maaküljest lahti ja pagendatud linnadesse ja välismaale...
Liberalism tegi põllumeestest linnades elutsevad pangaaorjad...
Visioon kuidas päästa meie rahvus:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/06/kuis-taastada-eesti-kul a-ehk-mida.html

http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/06/tood-saab-eesti-elek triautotoostuses.html

Leinapäeva mälestustseremoonia
14. juuni 2010 kell 12.00
Linda kuju juures (Falgi tee)

PROGRAMM
ETV tütarlastekoor (dirigent Aarne Saluveer)
Eesti Vabariigi hümn

Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministri ühisavaldusega esineb Vabariigi President
Ei saa mitte vaiki olla (Miina Härma)

Vaimuliku palvus. Piiskop Einar Soone
Gratias Agamus Domine Deo Nostro (Urmas Sisask)

Memento Liidu esimehe hr Enn Tarto kõne
Diplomaatilise korpuse vanema, Poola suursaadiku, T.E. hr Tomasz Chłoń kõne
Pärgade panek monumendi jalamile.

President
Riigikogu esimees
Peaminister
Eesti Kaitsevägi ja Kaitseliit
Diplomaatiline korpus
Tallinna Linnavalitsus
Eesti Memento Liit ja Memento Tallinna Ühendus
Kõigi teiste pärgade ja lillede asetamine monumendile
Kust tunnen kodu (rahvaviis)

Tseremooniat modereerib pr Anne Eenpalu

Läte: www.memento.ee

Hävituspataljoni võitleja
vandetõotuse vaimust leinapäeval

Rahvuslikul leinapäeval, 14.juunil tasub meenutada üht unustusehõlma vajunud dokumenti, millisele tõotusele vande andnu kinnitab, et ta ei tagane sellest iialgi. Selleks on

Hävituspataljoni võitleja vandetõotus
Mina, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu kodanik, eesti rahva ustav poeg, tõotan, et võitlen oma jõudu ja elu säästmata halastamatult nõukogude võimu vaenlaste – kodanlike natsionalistide ja nende jõukude vastu kuni nende täieliku hävitamiseni.

Tõotan valvsalt kaitsta oma rahvast bandiitide terroristlike kallaletungide ja vägivalla eest, kaitsta sotsialistlikku omandit ja kodanike vara, võidelda vaenulike kuulujuttude vastu ning aidata kaasa oma kodumaa majanduse kiirele taastamisele.

Ma tõotan jääda alati ausaks, hoida oma käitumisega kõrgel Nõukogude Liidu kodaniku nime, täita vastuvaidlematult oma komandöride ja ülemate käske, rangelt kinni pidada sõjaväedistsipliinist ning võidelda vapralt rahva vaenlastega.

Oma püha vandetõotuse sõnu, mis on antud minu seltsimeeste ees, kinnitan ma omakäelise allkirjaga ega tagane sellest vandetõotusest iialgi.

allkiri________________ http://www.nommevalitsus.org/?p=7674

sest
tänu Toompea poolt sihiteadlikult loodud tingimustele on viimase 20 aasta jooksul Eestist „vabatahtlikult” lahkunud ca 15% eestlastest, mida arvuliselt on ca 2 korda enam aastate jooksul vägivaldselt Siberisse küüditatutest, rääkimata faktiliselt rakendatud ja „riiklikult” propageeritavast multikultuursuse ideoloogiast, mille kohaselt tänase Eesti kõige suurem vaenlane on vähegi rahvuslikumalt mõtelda söandav eestlane...

Ma ei taha siin taolise mõtteavaldusega pisendada Siberisse küüditatute kannatusi ja seal hukkunute mälestust, mis ei kustu nii kaua kui maailmas elab veel eestlasi. Osundan vaid viimase 20 aasta jooksul teostatud vaimsele vägivallale ja selle faktilistele tagajärgedele, mis paratamatult on kiirendanud rahvuse hääbumise protsessi.

...

Ja kumb on etnose püsimise seisukohalt suurem vägivald, füüsiline või vaimne, selle üle mõistab tulevikus kohut ajalugu.

14.juunil 2010

Ahti Mänd