14. juunil vallutavad Tartu genotsiidi- ja kommunismiohvrite mälestajad Trüki E-mail
09. juuni 2011

SI-217

Teisipäeval, 14. juunil toimub Tartus genotsiidi- ja kommunismiohvrite mälestuseks rongkäik, jumalateenistus ja kaks miitingut. Nagu viimasel ajal tavaks, hoolitseb sündmuste ladusa läbiviimise eest Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu.

Kell 10 peetakse mälestusmiiting 1941. aasta küüditamise ohvritele. Asukoht on Emajõe kalda ja Turu tänava vahel, Jõe tänava silla kõrval, kus asus sadamaraudtee. Seal varitsevad rongid tähendasid paljudele tartlastele küüditamiste reaalset algust. Samas paigas asub ka aasta tagasi Eesti Vabariigi järjepidevusvalitsuse siseministri Hando Kruuvi eestvõttel paigaldatud mälestuskivi., mis annab möödujatele teada, et just sealt said alguse 1941. aasta 14. juunil ning ka 1947. ja 1949. aastal läbiviidud massiküüditamised. Kivile on raiutud ka paigaldamises osalenute nimed: Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu, SA Mälestusfond Ristideta Hauad ja "Memento".

Mainitud kolm organisatsiooni soovivad samas kohas rajada ka Pisarate pargi, kus saaks tutvuda massiküüditamiste ajalooga. See park peaks olema elav mälestusmärk, mis kannaks igavesti mälestust neist, kes süüta pidid alluma vägivallale ja kannatama Siberi rasketes tingimustes. Ettepaneku teinute sõnul erineks park teistest Tartu parkidest pinkiderohkuselt ja kujunduselt. Parki saaks kasutada ka klassivälise õppe territooriumina, kus õpilased saavad reaalsema ja ülevaatlikuma pildi toimunust. Näiteks soovitakse Pisarate parki paigaldada kaks vana autentset raudteevagunit, millel juures ka tutvustavad tekstid.

"Pisarate park! Kas see on pärit mõnest India filmist või? Osavõtu-, Kaastundepark või midagi sarnast. Oma räästatilkumistega te haavate ainult stalinismi ohvreid," oponeerib literaat Olev Remsu.

Eesti Memento Liidu juhatuse esimehe Enn Tarto sõnul on aga läbirääkimised Tartu linnavalitsusega sujunud kenasti ja linna suhtumine ideesse on olnud positiivne. "See park oleks kohal, kus reaalselt sündmused toimusid ja seal toimuks aastaringselt midagi – näiteks klassikülastused –, et poleks lihtsalt seisev märk,» kirjeldas Enn Tarto ideed "Postimehele". "Soovime koha ära tähistada, sest seal oli sadamaraudteel lõpp ja seal kasutati küüditamisvaguneid ja mitte üks kord, vaid korduvalt."

Pärast sõnavõtte algab rongkäik läbi Karlova linnaosa, tänavati täpsemalt Turu - Jõe - Tolstoi - Õnne - Kastani - Riia. Sellele liigutavale traditsioonile pani aasta tagasi loodetavasti pikaajalise aluse Vabaduspartei aktsioonitoimkonna liikmete Veiko Rämmeli ja Tiit Madissoni idee.

Rongkäik viib rahva Pauluse kirikusse, kus toimub jumalateenistus genotsiidi- ja kommunismiohvrite mälestuseks.

Kell 13 kogunetakse Vene okupantide ohvreid mälestama leinapaika "Rukkilille" mälestusmärgi juures. See on traditsioon, mida hoiab juba 21 aastat ülal represseeritute ühendus "Memento". Tõsi, aja jooksul on monument ärimaailma tõmbetuultele ette jäädes vahetanud asupaika. Monumendi autor on ekspressionistlik maalikunstnik Paul Saar, koloriitne seto vaimuinimene ja noorteõpetaja, kes andnud inspiratsiooni ka geniaalse värvinguga romaanile "Geeniuse elu". „Rukkilill“ on esteetiliselt väga mõjuv. "Kividele nõrguvad pisarad ja õielehtedest paistavad tulukesed kui ähmased huntide silmad," iseloomustab taiest Hando Kruuv.

Allikas: Vabaduspartei teabetoimkond
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (7)
  • 09. 06. 2011 14:16:46 | Margit-Mariann

    Siberisse küüditatute "süü" oli vene-ja nõukogudevastasus, "valed" abikaasad ja "valed" vanemad ja "vale" sotsiaalne päritolu.
    Hingedepäeval Halli Maja eest nurga taha silma alt ära küüditatud "Rukkilill" on 1941 a külmale maale lapsena viidud Ants Jaansoni kirjeldusel olemuselt dolmen. Kivid sümoliseerivad maakondi. Rukkilill on meie rahvuslill, mille õitest voolavad leinapisarad kõigile viidutele ja haudateta hukkunuile. Näiteks filmimees Theodor Lutsu (kuulsa kirjaniku O. Lutsu vend, vabadussõjas osalenu) abikaasa Axella õde söödi Siberis huntide poolt ära. Naisel lõppes taigas jõud ja soed olid näljased. Ta oleks õppinud juristiks, aga enne tuli nõukogude võim. Tütar jäi emata, isa suri õnneks enne ära, oli Kaitseliidu auliige.
    Kui Remsu enda ema oleks pälvinud sellise lõpu, kas ta siis ka irvitaks kommunistile omaselt groteskselt ja räägiks tilkuvatest räästadest?

  • 09. 06. 2011 14:55:13 | Margit-Mariann  - tõega varjamise vastu

    "Ajalugu tuleb uurida ausalt ja läbipaistvalt," ütles president Toomas Hendrik Ilves, avades täna Eesti Mälu Instituudi korraldatud rahvusvahelise teaduskonverentsi "Identiteedi ja isiksuse kujundamine kommunistliku võimu all: ajalugu Ida-Euroopa totalitaarreþiimide teenistuses".

    Eesti riigipea meenutas, et mitmed meie lähiajaloo uurimiseks vajalikud arhiivid ei asu Baltimaades ja ei ole siinsetele uurijatele kättesaadavad, tollased avalikud allikad ei kajastanud sündmusi, rääkimata nende tagamaadest, seega peame uurima ka suulisi allikaid, kuni see on võimalik, vahendas presidendi kantselei pressiteenistus.

    President Ilvese sõnul on 20. sajandil toimunu mõistmine eriti oluline noortele, kes ei tea läbi isikliku kogemuse, mis juhtus ja kellele paljugi meie lähiminevikust tundub uskumatuna.

    “Ajalugu on politiseeritud nende poolt, kes ei julge seista näoga ajaloo suunas,” ütles Eesti riigipea. “Nende jaoks on tarvilik legendide loomine ja hoidmine, mitte aus ajaloo uurimine, mis võib hävitada ka nende enda eneseõigustuse.”

    Vaid tõega saame seista varjamise vastu, rõhutas president Ilves, kes 2008. aastal algatas Eesti Mälu Instituudi asutamise ning seadis selle eesmärgiks anda põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal.

    Täna ja homme Tallinnas toimuv rahvusvahelise teaduskonverentsi "Identiteedi ja isiksuse kujundamine kommunistliku võimu all: ajalugu Ida-Euroopa totalitaarreþiimide teenistuses" korraldab Eesti Mälu Instituut koos sihtasutusega Unitas (www.unitasfoundation.org).

    Homme koguneb Kadriorus president Ilvese osalusel Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon, kuhu kuulub tunnustatud ajaloolasi ja inimõiguslasi.

    Läte: www.delfi.ee

  • 09. 06. 2011 21:07:24 | Anonüümne  - kahtlen

    Sellele liigutavale traditsioonile pani aasta tagasi loodetavasti pikaajalise aluse Vabaduspartei aktsioonitoimkonna liikmete Veiko Rämmeli ja Tiit Madissoni idee.
    ----
    Lubage selles väites sügavalt kahelda.

  • 09. 06. 2011 21:18:29 | Anonüümne  - kahtlen - veel

    Ma nimelt kahtlen nimelt väidet autorluse kohta - et Veiko Rämmel jõuga abiks oli kivi tõstmas ja paigutamas, on tõsi, aga idee ei kuulunud küll ei Madissonile ega Rämmelile. Madissoni polnud aga Tartuski siis. Traditsiooni pikaajalisus sõltub aga noorsoo reageeringust antud üritusele. Esimesel Pisarate pargi miitingul oli ainult kaks noort - väliseesti tütarlaps Kanadast ja Hollandi tudeng. Kommentaarid on kahjuks liigsed. Tartu Üliõpilaskorporatsioonidest polnud, vaatamata personaalsetele kutsetele ühtegi esindatud...

  • 09. 06. 2011 21:47:27 | VEIKO RÄMMEL

    Tänan "komplimendi eest!" Kuid võid Ando käest küsida. Kivi idee oli Ando oma, marss siiski Tiidu oma. Mis sellest, et teda Tartus ei olnud. Muide, SI portaalis on märkus, et palun kommenteerida oma nime all. Kuidagi iseloomulik, et kõik sopapritsid on anonüümsed. Head kahtrlemist ja nurgas häbenemist.

  • 10. 06. 2011 14:11:15 | Margit-Mariann

    Tallinnas algab leinapäeva 14.06 mälestustseremoonia Vabaduse platsil Vabadussõja Võidusamba juures kell 12.00

    Minu teada oli ka selle kivi idee Hando oma, kellel on tolle paigaga ka konkreetsed isiklikud mälestused. Mulle on ta neist kõnelnud ja me oleme temaga ka seal käinud kui Tiksoja lugu sai tehtud.
    Väitlus teemal kellele jääb au on väiklane ja mõttetu.

  • 10. 06. 2011 15:35:17 | Margit-Mariann  - leinapäeva tseremoonia kava Tallinnas

    Leinapäeva mälestustseremoonia

    14. juuni 2011 kell 12.00
    Vabaduse väljakul (Vabadussõja võidusamba juures)


    PROGRAMM


    Esineb ETV tütarlastekoor (dirigent Aarne Saluveer)
    Eesti Vabariigi hümn


    • Vabariigi Presidendi kõne

    ETV tütarlastekoor

    • Vaimuliku palvus. EELK Tallinna praost Jaan Tammsalu.

    ETV tütarlastekoor

    • Memento Liidu esimehe hr Enn Tarto kõne


    Pärgade panek monumendi jalamile.

    1. President
    2. Riigikogu esimees
    3. Peaminister
    4. Eesti Kaitsevägi ja Kaitseliit
    5. Diplomaatiline korpus
    6. Tallinna Linnavalitsus
    7. Eesti Memento Liit ja Memento Tallinna Ühendus
    8. Kõigi teiste pärgade ja lillede asetamine monumendile

    ETV tütarlastekoor


    Tseremooniat modereerib pr Anne Eenpalu

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.