Sõltumatu Infokeskus

Päälkirja sisu vastab tegelikkusele. Kuidas aga selgitada ohtu neile kes seda etendust nautisid? Lugege või juhuslikke komme, enamus peab Lennardi reetlikkust õigustatuks. Kass ei juhi aga seegi tõdemus meid omakorda tõdema et Lennardil oli paljuski õigus kui ta oma rahvast põlgas?

Eks Lennart olnud üks paljudest ega Päts ja Ilves seepärast veel halvemad ole.

Kas Henn Põlluaas elas Lennu taadiga ühte, et just tema sulest ilmnev "alastus" on puhas tõde?

Virkko Lepassalu "Valusalt valge"....

Põlissoomlaste partei valis ühel meelel täna oma parteikongressil presidendikandidaadiks erakonna esimehe Timo Soini.

Soini toetus on arvamusküsitlustes seni kümne protsendi piirimaal püsinud. Ülekaalukas soosik on Koonderakonna kandidaat Sauli Niinistö, talle järgneb sotsiaaldemokraat Paavo Lipponen, vahendab BNS.

Soome presidendivalimiste esimene voor toimub jaanuaris. Kui keegi selget enamust ei saa, toimub kahe nädala pärast teine voor.

Põlissoomlased teatasid nädala alguses, et kavatsevad lõpuni seista vastu Soome presidendi volituste piiramisele, põhiseaduskomisjon toetab eelmises parlamendis heaks kiidetud muudatuse vastuvõtmist.

Põlissoomlased nõuavad oma protestis, et Soome kuulumist Euroopa Liitu ei kirjutataks põhiseadusesse. Samuti ei tohiks valitsusel olla ainsana sõnaõigust eelnõude üle ning president ei tohiks jääda eemale EL-i tippkohtumistelt.

Jüri Liim kõneles mulle kord, et talle olevat pakutud ehk siis pakutigi osta raha eest Lennart Meri KGB toimikut. Kui oli juulilepete allakirjutamine, pistetud see toimik Jeltsinile kaenla alla...ja juulilepped saidki allkirja.

Ja aastast 1937: Artur Sirgul oli valminud käsikiri Eesti poliitilise olukorra kohta ja PÄtsi-Laidoneri poolt teostatud võimupöörde kohta. Sirk asus avaldamiseks raha hankima ent palgamõrvarid jõudsid ette. Kadusid nii Hilda Sirgu kirjad mehele kui võimudele "ohtlik" käsikiri. See käsitles ka Vabadussõjalaste Liidu tegevust ja selle sulgemist.Kui huvi Sirgu mõrva ja käsikirja vastu uuesti üles tõusis 1960ndatel, järgnes sellele Villem Saarseni kiire reis Luksemburgi...
Sirgu mõrvaga seotud isikud said rahalise autasu ja Kotkaristi (Mikson, Altosaar, Rõigas, Voitk). Ja saamaliitlased kasutavad tänini patriootide suhtes Laidoneri tõrvamisskeemi, sildistades natsideks, rahvussotsialistideks, populistideks....
Sirk hoidis rahvussotsialismist kaugele....
Ja sama naeruväärne on hirmutada Venemaa vahelesegamisega juhul kui Eesti peaks iseseisvuma ja patrioodid võitma....miskipärast leierdatakse neid valesid tänaseni. Päts tegi toona seaduslikkusele lõpu ÜHEAINSA DEKREEDIGA.

Eesti välispoliitika oli nõrk ja vahekord Soomega jahenes järsult. See on ka põhjus, miks Soome ennast Eestile enam kunagi lähedale ei lasknud.

Nii kirjutab Evy Kalbus - Laamann

Kas midagi on muutunud?

Rahvalikkuse ja rahvusliku elutunnetuse arvel kultiveeriti peenutsemist.
Vahesin erakondade ja rahva vahel süvenes. Valida oli võimalik ainult nimekirju. Rahvas oli muutunud esemeks, mida vajati vaid erakonna staapide rikkalike söödamaade kindlustamiseks. Rahva terve vaist taipas seda, tekkis erakondadest võõrandumine ning nn.lehmakauplemise mõiste, mis viis erakondade täieliku põlgamiseni. Hääletamisest osavõtt oli innuta ja loid, sest rahvas tunnetas, et teda vajati ainult hääletamiseks, kellest valimiste järel kui pööblist eemale hoiti. Lõhe suurenes. Kui mõni härrassotside liidritest juhuslikult kuhugi tehasesse sattus, hoidus ta töölisest eemale, et ennast mitte mustaks määrida...

Evy Kalbus -- Laamann

Väidetavalt hüppas enesetapu sooritanud Sirk aknast välja, kuid kummalisel kombel tal ei esinenud lahtiseid ega kinniseid luumurde, mõrasid...
küll aga leidus veres arseeni....

Sirgi veres arseeni? Mis allikad seda väidavad?

Mingid mehed tõid surnud Sirgu tänavale...
Püüdsid kloppida, et kondid läheksid puruks. Ei läinud, visa mees.
Paljud nägid seda ja võivad tunnistada.
Võeti laiba vereproov, veres arseen.
Segadus oli suur.
Peataolek kestis seni kui sekkus autoriteetne eesti valitsusametnik, Pätsi käsilane. Surma põhjuseks märgiti "Sirk kukkus aknast alla".

Tõenäoliselt julgetakse Henn Põlluaasa raamatu kohta retsensioone avaldada ainuüksi välismaal. GULAGi kommunismivang arvab seda omaenda kirjanduslike kogemuste põhjal.

Evy Laamann Kalbus: „Eesti vabadussõjaluse hävitamine – Artur Sirgu lugu“ 2010, lk 50:

Oletavasti löödi Sirkile kasteediga kuklasse ja seejärel visati ta aknast välja. Sirk leiti ligemale kolme meetri kaugusel hotellitoa aknast (1½-korruseline maja), mis viitab sellele, et ohver pidi suure hooga aknast välja lendama.

***

Margit: tal ei esinenud lahtiseid ega kinniseid luumurde, mõrasid...

oli kummist???

Alo Lõhmus - Kuidas hinnata poliitik Artur Sirku?, 25.09.2000:

Luksemburgi politsei aruanne ja arstlik hinnang näitavad, et Sirk maandus jalgadele, kuid kukkus siis ettepoole, põrutades oma põlvi ja laupa. Viimane vigastus tingiski surma. Kasekamp arvab, et Sirk hüppas aknast alla ise, kuid mitte enesetapmiseks, vaid kellegi eest põgenemiseks. «Sirgul esinesid sel perioodil psüühilised häireid ning ta võis ka lihtsalt ette kujutada, et keegi tuleb teda tapma, ja selle kujuteldava mõrvari eest põgenedagi,» ütleb ajaloolane.

Oole Kint (president Tõnis Kindi poeg):

oli aknast väljaviskamine Nõukogude Liidu salaluurele üsna tüüpiline tapmisviis: seda meetodit kasutati hiljem ka Prahas, kui 1948. aastal tapeti Tšehhi minister Jan Masaryk. Samuti on seda paaril korral tarvitatud Moskvas poliitiliste vastaste vastu, alati muidugi väites, et tege­mist oli meeltesegadusse sattunud inimese enesetapuga

Küsin veelkord, mis allikad väidavad, et Sirgu veres leiti arseeni?

Tauno Rahnu

Sirk 3. oktoobril 1937 Helsingisse. Helsingis toimunud Sirgu põrmu uurimisel põlve ja kolju vigastust aga ei leitud, küll aga leiti ta maost arseeni!

Läte: http://www.eestileegion.com/?eellugu/eesti-vabadussjalased.html

TUULERAHVAS

Läbi hallide õhtute nukruse
kõnnivad tuulerahva pojad,
otsides rikkust ja uusi jumalaid,
unustades hiied ja kojad.
Nagu sügisene tuulehoog
puhub laiali langenud lehed -
on aeg laiali kandnud
maailma Eestimaa mehed.
Tuul südameis. Tuul silmis.
Kaovad nad miljonite seas
kui rukkilille viimsed seemned.
KUHU!? On´s tuul teil peas?
Vabaduse tuul teid laiali lõi.
Maa aga kuivab, te rumalad.
Mina teiega tulla ei või -
siin on mu rikkus ja jumalad.
Sealt, kuhu kuulub su süda,
tõelise rikkuse leiad vaid.
Sama on siin see tuul,
mis näinud neid teisi maid.
Siin saan vaid surra elavana,
saades osaks lõputust loost.
Võõramaa võõrastes tuultes
tuulerahvas laguneb koost.

QUO VADIS, EESTIMAA?

Ma kuulen ikka ja jälle -
me oleme kuhugi teel,
kuid ükskord kui jõuame sinna -
palju järgi on meid veel?
Keegi ei küsinud meilt iial,
kas tahame sinna minna,
kui palju see maksma läheb,
kas suudame maksta hinna?
Kui hinnaks on hävinev rahvas
ja mahamüüdud kodumaa,
siis valime vabaduse tee,
muud kaupa siin olla ei saa.
Selle nimel on meie võitlus,
sammugi tagasi me ei astu,
oma kodusid ära ei anna,
ei anna ja võitleme vastu!
Meid on vähe ja võitlus raske
ja kui ka surema peame,
siis sureme vähemalt uhkelt
ja surres oma reetureid neame.
Püstipäi me võtame vastu,
mida iganes saatus toob meile.
Me oleme uhke ja vaba rahvas.
Kurat! See maa jääb meile!

KODUMAA MULD

Seal, kus on valguse hari,
seal, kus on südamekuld,
olla seal alati parim,
kus on kodumaa muld.
Seal mu hing on alati,
kus esiisade hüüd,
veri mis maa eest valati,
minu sees voolab nüüd.
Lõpuni käima pean tee,
mõõga maasse surudes siis
ja järgi kes tuleb veel -
ta edasi jällegi viib.
Põlvest põlve läheme nii
ja südamed täis on tuld,
alati parem on siin,
kus on kodumaa muld.

EESTI TAMM

Elujõudu annab maa,
alguse sealt taim kord saab,
juured, need on taime suu,
läbi nende toitub puu.
Kui ta oma juured kaotab,
surm ta üle tiivad laotab,
pehkib puit ja ilu kaob,
jäävad ainult kuivad raod.
Selles maas on meie juured,
kangelaste nimed suured,
jalge all kui kodumuld -
ei me karda põrgutuld!
Ränk on olnud ajalugu,
kuid on alles eesti sugu,
kuni austad oma maad -
võita keegi meid ei saa!
Võõrast sorti maltsarohi
lämmatada meid ei tohi,
välja kitku oma käega,
eesti mehe jõu ja väega!
Las siis kasvab eesti tamm,
meie rahva jõud ja ramm,
sinitaeva palge ees,
mustal mullal valge mees!

ME KANNAME

Me kanname oma rinnas
me laante ja metsade müha
ja tormise mere kohinat
me kanname rinnas üha.
Me kanname rinnas tõde,
mis valge kui kasekoor,
muistsete taprite tärinat,
et kõigiga selgeks saaks skoor.
Ja kanname lindude lõõri,
kui kaunimat muusikapala,
seal on ka aegade valu
ja Eestimaa leskede hala.
Me kanname oma rinnas
allika voolavat häält
ja armastust lõpmata palju
võib igaüks leida säält.
Me kanname rinnas tuult,
mis lükkab meid läbi aja,
visa ja trotslikku meelt
ning iidsete laulude kaja.
Me kanname lillede ilu
ja tuleviku ootavat tuld,
me kanname seni kaua,
kuni katab me rinda muld.
HÄÄL

Ma ei usu igavesse ellu
ega mingeid jumalaid,
Coca-Cola diktatuuri
ega Eesti Nokiaid.
Ma usun, et tarkust on rahval
ja jätkub meil mehi vahvaid;
me oleme teisest puust.
Teadku nad mujal sääl,
tugevam kõigest muust
on me rahva verehääl.

KOONDUGEM ÜLLUSE LIPU ALLA (katkend)

Eurobanaani pruunikaid koori
närimas määrdunud tänavalaps
palju on vanu ja vähe on noori
tõuseb meil ainult tulumaks
Maarahvas istub ja puskarit ajab
kusagil haiged on sõrad ja suud
saagide müra metsades kajab
langevad iidsed hiiepuud
Jumala teenrid tülli on läind
otsides võimu mida neil pole
au ja moraal alla on käind
ilusa tähendus nüüd on kole

Taunole, tänud sõnumiga südametulest läidetud luuletuste eest! Oleks neil kuuljaid....

Aga norijatele: Sirgu lahkamisaruanne on allikas.
1937 aasta oktoobri algul saadi luba Sirgu põrm Luksemburgi kalmistul välja kaevata ning 4. 10 1937 toiemtati see Soome, kus teostati laiba läbivaatus. Echternachi arstide seletus, nagu oleks hotelli betoneeritud hoovis lamanud vigastatul leitud lahtisi luumurde, ei pidanud hilisema läbivaatuse andmeil üldse paika. ÜHTEGI LUUMURDU EI LEITUD. Küll aga näidanud võetud proovid arseeni olemasolu veres ja siseorganites.

Evy Kalbus- Laamann, lk. 53!

11.11.1934 põgenes vangistatud Sirk Keskvangla haiglast. Eelnes Sirki tervise kardinaalne halvenemine 2,5 kuu vältel. Vaieldakse kas enne seda oli arseeniga mürgitatud, et aeglaselt tappa (nagu juhtus Laidoneriga kakelnud Dunkeliga, kelle lahkamisel leiti arseeni) või oli ta seda ise sisse söönud, kuna vajas teesklemist, et tervisehädad suuremana tunduksid. Teatavasti oli haiglareziimi vangide kontroll nõrgem ja sealt oli lihtsam põgeneda. See oli põgenemisel otsustava tähtsusega. Tavareziimilt oleks põgenemine olnud võimatu.

Hitleri ja Mussolini armetu jäljendaja ehk paroodia. Sai omavalitsuste valimisel lüüa, ajas lumpenit kokku, marssis nende eesotsas , must barett peas, käsi püsti "heil Ha". Põgenes karistuse eest välismaale, logeles oma perekonna kulul gaybaarides. Kui Röhm oli kasti löödud, Saksamaalt enam raha ei saanud. Hakkas hääli kuulma, nende eest põgenedes hüppas aknast välja.

Milleks sellise tühisuse ümber nii palju lärmi lüüa?

Arseen meie joogivees

Arseenimürgistuse oht ähvardab meid ka nüüdisajal. Fossiilkütuste põletamisel satuvad arseeniühendid tolmtuhana õhku, mida sisse hingame. Ühes tonnis kivisöetuhas on näiteks umbes 500 grammi arseeni. Tuhahunnikust viivad happevihmad arseeniühendeid loodusringesse.

Ka looduslikud veed sisaldavad arseeni. Maailma Terviseorganisatsiooni standardi järgi on joogivee lubatav arseenisisaldus 10 ppb (parts per biljon, miljardik). Ajakirjanduse andmeil on Ülemiste järve vee arseenisisaldus lubatust 10 korda väiksem. Soomes, eriti Tampere ja Hämeenlinna ümbruses, on aga looduslike vete arseenisisaldus palju suurem. Paljudes paikades Maal (Hiinas, Indias, Vietnamis, mõnedes USA regioonides jm) on vee arseenisisaldus lubatust kümneid või sadu kordi suurem ning joogivesi põhjustab seal spetsiifilisi haigusi (nn mustjalg), mitmesuguseid nahahaigusi, vähktõvevorme jm.

Ent ei ole halba ilma heata. Arseen ja selle ühendid võivad olla ka kasulikud. Nimetame vaid efektiivseid puiduimmutusvahendeid, mis aitavad mädanemise vastu, pooljuhtmaterjale, eriklaase ja ravimeid. Naatriumarsenit on efektiivne ravim leukeemia puhul.

HERGI KARIK

Olgu veel lisatud, et arseen lihtainena pole mürgine, surmavad on arseeniühendid. Lahkamisel leiti vaid arseeni, mitte arseeniühendeid(!)

Pätsi käsilane immutas hotellis Sirgu puidu. Surma põhjuseks märgiti "Sirk kukkus aknast alla".

Artur Sirk kukkuski aknast alla ning selle tagajärjel sai Sirki aju sedavõrd kannatada, et ta hiljem suri. On piisavalt juhtumeid, kus liiklusõnnetuses ellu jäänud ja näiliselt terved inimesed surevad tunnid või isegi päevad hiljem peatrauma/ajukahjustuse tagajärjel.
Teada tõik on, et kui inimene kukkudes ei löö end krampi, siis on vigastused enamasti kergemad. Nii näiteks on joodikutel ja lastel kukkudes kergemad vigastused kui inimestel kes õnnetuse hetkel jõuavad eesseisva fikseerida ja löövad end krampi.

Lõpetuseks. Artur Sirk oli loomulikult auväärt Eesti patrioot kelle tappis Pätsi klikk röövides Sirkilt tema lootuse ja sellega ka tema elu. Küll aga pole tarvis igat surma ära lörtsida konspiratsiooniteooriatega. See vähendab toimunu suhtes usutavust ja loob lõpuks vastumeelsuse ühiskonnas üha enam levivale paranoiale.

Häda nüüd selle Sirguga! Päts ja Laidoner lõpetasid hullumajas, eliit... kuklalaskudega kuskil keldrites-hoovides. Tavarahvas... loomavagunites ja Siberi töölaagrites laagrites. Noored mehed... siin-seal, rindejoonel vastamisi. Teised, vähemus, pakkusid metsloomadele metsas seltsi.
See oli Pätsi-Laidoneri poliitika otsene tulemus ja... õõvastav häbi/painaja tänaseni.
Vapsid? Neile jäi ajaloos palju ruumi üle. Kogu nende ajalooruum on täidetud `oleksitega`. Hea unistada, hea kujutleda.
Nüüd võib see taas korduda. Kas oleme selleks valmis? Oma tänaste otsustega, kindlustame ehk taas endale kuklalaske, sunnitööd ja kohta vaimuhaiglas.
Kõik see tuleb, kui eelistame taas kohaneda... selle asemel, et oma vabaduste ja õiguste eest võidelda.

"Kukkus" 3 m majast eemale - seega hüppas või visati.
Maja oli madal. 1,5 kordse maja aknast, siis kas 1. korruselt või pööningukorruselt.

Kaks Margiti luulu
Arseen andis tiivad... - Ei puutu asjasse, oli kehas olemas, kasvõi 1934. aastast.
Kasteediga kuklasse... - Aga kuidas polnud nähtavaid vigastusi.

Näiteks kargas ähmiga söögilauast üles ja läbi lahtise akna väga õnnetult.
Miks kargas?

Mina isiklikult näen Arturi ja Margiti vahel teatud ühiseid näitajaid.
1. Nii Artur kui Margit on viidud süsteemi poolt meeleheiteni.
2. Nii Arturil kui ka Margitil esineb selgeid meeltesegaduse tunnuseid.
3. Nii Artur kui ka Margit tahtsid head aga välja tuli/tuleb nii nagu alati.

Selgeim erinevus seisab aga ehk selles, et kui Artur sai oma asjad ära aetud sesites, siis Margit peab selleks istuma.

Evy Kalbus -Laamann kirjutab oma raamatus, et see mõjub Sirgu mõrvaritele nagu kõrvakiil näkku. Raevukas solgioja tõestab seda....

Ei "kukkunud", ei "hüpanud" ja ei "visatud", sest vigastusi ei olnud. Ahmed ei ole ju lahanguaruannet lugenud, kust ta teab, milliseid arseeniühendeid leiti või ei leitud.
Kukkumisele iseloomulikke vigastusi ei olnud. Ta toodi tõenäoliselt sinna hoovi ja enesetapp oli lavastatud. Sest madalast majast ilma hoota aknast välja 10 jala kaugusele (kust väidetavalt laip leiti) lennata oleks ikka päris ennekuulmatu saavutus.
Lembit v. Lehola kordab teadlikult Pätsi-Laidoneri poolt fabritseeritud valet Sirgu aadressil või on ise selle ohver.
Küll pidi meeltesegadus suur olema, et täies elujõus, energiast pulbitsev ja loomingulises kõrgvormis 36-aastane mees endalt elu võttis?
Aga ebameeldiv tõde tuleb ju millekski tembeldada ja rääkijad ebaadekvaatseteks või meeltesegaduses olijateks ehk mittetõsiseltvõetavateks takkapihta. Väga vana võte. Juba nõukogude ajal olid teisitimõtlejad "vaimselt haiged"...

Laidoneristide raev ei kustu ikka veel...

MOTT.

Kasteet on Laidoneri leiutatud imerelv. Hõõrutakse arseenikuga ja sooritatakse täpne kuklalöök väliseid vigastusi tekitamata, löödu lendab ka õhku. Pärast baaside lepingut oli venelaste tungiv nõue anda kasteedid ära! Kasteetidega varustatud Eesti armee oli võitmatu.

Ajad on pöördunud ja taas võib Eesti salamõrtsukatel esineda kasteeti

Rahvaliitlasest endine rahandusminister ja maksuameti eksjuht Aivar Sõerd pääseb turismireisilt kaasatoodud kasteedi eest trahvimisest, kuna tema väärtegu on aegunud.

Laidoneri raevu ja kättemaksu himu põhjus: Eluviisid olid üle sissetuleku. Ta sattus alatasa võlgadesse, mida aga vabadussõjalaste häälekandja Võitlus avalikustas. Võlad kustutati riigivanem Pätsi poolt, rahaallikaks ei saanud olla muu kui Riigikassa. Võitleja paljastas ka selle. Uudised levisid üle Eesti ja tekitas elevust. See põhjustaski viha ja käätemaksuhimu, eriti aga isiklikku põlgust ja viha Vabadussõja kunagise soomusronglase - koolinoore Artur Sirgu vastu.
Sirk oli keeldunud esitamast Laidoneri riigivanema kandidaadiks. Milline ennekuulmatu ja häbematu allumatus!

Kui Sirk oli Soomes Lohjal, oli ta olnud Eesti polpoli väga tugeva jälitamise all. Kohe peale Sirgu vabastamist Rotterdami vanglast (Hollandi valitsus keeldus teda Eestile välja andmast, küsimus oli selgelt poliitiline) tungiti talle tänaval kallale. Sirgu arvates sihiga teda röövida ja kaasa viia. Õige varsti saabus veel teinegi samasugune rünnak.
Ja päev enne atentaati oli Sirk kohanud Echternachtis kaasmaalasi, kelle eest ta kiiremas korras tagasi hotelli ruttas, olles ärritatud seisundis.

Muide, 20. 09. 1935 esitas kindral Larka Riigikogu esimehele Richard Pennole Põhiseaduse muutmise eelnõu. Eelnõu kohaselt, pärast selle vastuvõtmist rahvahääletusel, oleks 5. Riigikogu koosseis pidanud kokku tulema ja valima uue peaministri. Senine valitsus pidi 24 tunni jooksul tagasi astuma. Ka seda kindral Larka katset põhiseadusliku korra taastamiseks takistas Päts. Esitatud eelnõu idee autoriks oli tegelikult Artur Sirk.

Riigivanema kandidaatidele toetusallkirjade kogumine: märtsiks 1934 - Andres Larka kasuks üle 60 000. Laidoner - 18000, August Reile 4000 ja Pätsile 6000-8000 häält.
Linna ja vallavolikogu valimistel - vabadussõjalased said hääli Tln. ligi 50%, Tartus 43%, Narvas 38% ja viljandis 35%.
Ja 12.03 teostavad Päts ja Laidoner riigipöörde, arreteeritakse üle 400 vabadussõjalase" ehk "ohtlikud kandidaadid" kõrvaldatakse, järgneb kohtufarss, mida raamatus nüansirikkalt kirjeldatakse jms.

Sirk oli karismaatiline, särav, tugeva sisendusjõuga, ülipopulaarne, rahulik ja tasakaalukas. Ausa loomuga.

vabadussõja tegelikud võitjad, üksuste ülematest kuni nooremate ohvitserideni, paljud neist mitmete Vabadusristide kavalerid, olid peaaegu kõik, mõni üksik kõrgem kindral välja arvatud, avalikust elust välja lülitatud. Erakondade staapide poliitiline parkett neid ei tunnustanud. Ja ega uued politikaanid ja staabimehed seda varjanudki. Valitses arusaam, et sõjamehe osa on ainult rindele tulle saatmiseks, muus ei tohi temal mingeid õigusi olla. Riigi juhtimine peab jääma vilunumatele niiditõmbajatele. Riigimehe ja kutselise poliitiku mõisted olid läinud täielikult segi. Erakondade kamarilja jagas omavahel söödamaid, kuid suure entusiasmiga alustanud riiklik elu veeres allamäge. Eesti ja eestluse sisu oli ainult pidukõnede aineks.

Lugeda saab veel nt. Heinold Okas "Eesti Vabariigi huku algus - vabadussõjalaste hävitamine."

See kasteedi jutt oli tõesti meelelahutuslikult tappev - nagu oleks ise selle arseenikuga immutatud kasteediga pikki pead saanud :)

Margit, sul on õigus, ma pole lahkamis aruannet lugenud ja senini pole ma lahkamisaruannet ka leidnud. On vaid viited, et lahkamist ei viidudki läbi kuna laip Sirki laip oli uurimise hetkeks väga lagunenud. Viidi läbi küll visuaalne läbivaatlus, kuid ei mingit röntgenit või laboratoorseid analüüse. Kui Margitil on aga võimalik kopipasteda siia Sirki lahkamistulemused soome keeles, siis oleksin väga tänulik.

Arseen on tuntud ka kui rotimürk.

Ahmed - ehk näitad arseenikult tiivad saanuna ette, kuidas on võimalik aknast sooritada hoota kaugushüpe ehk madallend 10 jala kaugusele, põrutusteta, koljuvigastusteta, luumurdudeta, tervelt maandudes. Me tuleme kõik seda ilmaimet kaema. Piletimüüjaid jagub!

Margit - ehk näitad kuklakasteedilt tiivad saanuna ette, kuidas on võimalik aknast sooritada hoota kaugushüpe ehk madallend 10 jala kaugusele, põrutusteta, koljuvigastusteta, luumurdudeta, tervelt maandudes. Me tuleme kõik seda ilmaimet kaema. Piletimüüjaid jagub!

Selle hullumeelse au ma jätan Ahmedile, sest jampsi ajab tema suust välja!
Aga Ahmedile hea küsimus, kuidas on arseenikult ja/või kuklakasteedilt tiivad saanuna võimalik sooritada hoota kaugushüpe ehk madallend ja "kukkuda" 10 jala kaugusele, põrutuseta, koljuvigastusteta, luumurdudeta, tervelt maandudes? Näidaku ette!

Mart Laar, Eesti Ekspress, 1997, nr 33

Ainsad põgenemised Patareist on toimunud tänu kavalusele ning ustavatele abilistele vanglapersonali hulgast. Legendaarseimaks on siin kindlasti eesti vabadussõdalaste liidri Artur Sirgi põgenemine Patareist 11. novembril 1934. aastal.

Kasutades Ilmar Raamoti tutvusi Keskvangla juhtkonnas, õnnestus vabadussõdalastel oma vangistatud liidriga side sisse seada ning välja töötada üksikasjalik põgenemisplaan. Plaani võtmeks oli Artur Sirgiga Vabadussõjas ühes soomusrongis võidelnud Johannes Küttim, kes nüüd töötas Patareis valvurina. 1934. aasta 11. novembri sombusel päeval võttis Küttim vangla õuel tavalist jalutuskäiku sooritava Sirgi endaga kaasa, avas peavärava ning astus koos tsiviilriietes Sirgiga sellest lihtsalt välja, võtit väljastpoolt lukuauku jättes. Kiirustamata kadusid mehed seejärel majade vahele, kus neid juba auto ootas. Järgnevalt toimetati Sirk Kivimäele kaugesõidukapten Voldemar Oiti majja, kus ta end paar päeva varjas ning sealt koos insener Max Ederbergiga Tartusse siirdus. Bussiliinide omaniku Koogi juures värviti auto üle ning seejärel toimetati Sirk üle Läti piiri Riiga, kust ta omakorda mootorpaadiga Soome siirdus. Sirgi põgenemine kujunes omas ajas sedavõrd suureks sensatsiooniks, et jõudis koguni The New York Timesi veergudele. Mõni aasta hiljem hukkus Artur Sirk segastel asjaoludel Šveitsis.

Muide, 1345 aastal leiti Luunias 5,3 meetrise mehe luud. Leiu tegi eriliseks tõik, et skeleti jalad olid alltpool põlve maha raiutud. Tekkis kahtlus, et tegemist võib olla Kalevipoja hauaga.
1643 aastal võeti Luunias leitud oletatavast Kalevipoja hauast DNA proovid mille lähem analüüs ja võrdlus varasemate DNA analüüsidega kinnitas, et tegemist on muistse legendi Kalevipojag maiste jäänustega.
1822.a. Luunias läbi viidud täiendavatel väljakaevamistel leiti lisaks Kalevipoja oletatavast hauast iPhone 3, mille kontaktlistis oli nii Olevipoja kuid ka Sulevipoja kontaktandmed. Seega on leid veel üks tõik kinnitamaks, et haud ja mobiil saavad kuuluda vaid Kalevipojale.

Margit, nagu sina pole ka mina lugenud Artur Sirki surmaga seonduvat politseiraporti ega ka Sirki lahkamisraporti. Erinevalt sinust ei räägi ma Vabariigi Valitsuse poolt välja käidud rotimürgist ja Sirkile korraldatud lennutundidest.
Alles siis kui on olemas need kaks eelpool nimetatud dokumenti, saaks ehk asja tõsiselt arutada. Hetkel on õhus hunnik spekulatsioone millel pole suurt väärtust. Isiklikult arvan, et kui Sirki tapmises oleks olnud mingi konspiratsioon olnud, siis oleks NSV Liit seda ka kasutanud oma propagandasõjas Eesti mustamiseks. Kuid isegi NKVD-l ega KGB-l polnud tõiku mida päevavalgele tuua.

Jah, aga mis paneb sind kahtlema Evy Kalbus-Laamanni raamatus toodud konkreetsetes tõikades, mis rajanevad dokumentidel ja inimeste mälestustel....? Mina olen raamatu läbi lugenud, aga sina? Sul puudub igasugune võim ja suutlikkus neid tõiku argumenteeritult kummutada.
Miks peaks vabadussõjalase, Vabadussõja sangari tütar avaldama väljamõeldisi?
Sirgile korraldatud lennutundidest jahus rahvale toonane valitsus....
Evy viitab konkreetselt lahkamisraportile, mille põhjal vigastusi ei tuvastatud (tõik, mida sa eirad), kuid tuvastati mürgitamine (arseenikuga).
Spekulatsiooniks, soovides võtta loolt tõsiseltvõetavus ja tõenditel väärtus, üritad konkreetsel faktidel rajanevat ja esitatud lugu tembeldada sina.
Ehk loed ennem raamatu (d) läbi ja targutad siis edasi...Mina ega Evy Kalbus-Laamann ega keegi muu ei pea sulle midagi tõestama. Dokumente aja ise taga...või usu uskmatu Toomana edasi propagandavalet, et aknast on võimalik "kukkuda" või "hüpata" 10 jala kaugusele, vigastusteta!
Ma ei viitsi vaielda!

Miks kasteet ei tekitanud vigastusi?

Margit, Artur Sirki kohta on kirjutatud raamatuid juba varem ja kirjutatakse ka ilmselt tulevikus. Evy raamat on kahe silma vahele jäänud.
Ma kordan, minu meelest oli Sirk toonase aja üks suurkujusid ja Pätsu kliki ohver kui mehelt võeti usk ja lootus ja ta traagiliselt suri. Samas ei saa ma toidetuks igasugu konspiratsiooniteooriatest.

Evy tõestab raamatus konkreetsete dokumenteeritud faktide najal ära, et tegu oli mõrvaga. Raamatus on esitatud rohkem fakte, mis toimunut põhjendavad. Usu või mitte, see on sinu probleem. Vandenõu oli sel juhul PÄts-LAIDONER-EENPALU poolne. Meie huvides pole tegeleda vandenõuteooriatega, milleks sa soovid seda kangesti sildistada. Eirates fakte, mis enesetapu versiooni kummutavad.

Kasteedilöök kuklasse on oletus ja see ei pruugi purustada kolpa, kuid võib tekitada tugeva ajukahjustuse. Ohver kaotas meelemärkuse.
Muide, vanglast viidi Sirk arstlikule läbivaatusele, Narva mnt. erahaiglasse, dr. Asu juurde. Ago Reio kirjutab, et Sirgult pressiti loobumist kindral Larka kandidatuuri toetamisest Riigivanema kohale. Nõuti, et ta seda avalikult deklareeriks ja Larka asemel esitaks K. Pätsi. Selle tasuks lastavat kõik arreteeritud vabadussõjalased vabaks ja nad võiksid oma tegevust jätkata. Kindlasti oli see trikk, millega vabadussõjalasi vastuollu ajada ja kompromiteerida. Küllap Sirk taipas tagamõtet ja keeldus kategooriliselt tegemast mingisuguseid lepinguid väljaspool EVL juhatust. Too kauplemine tõendab ehk rohkem kui kõik muu, et süüdistused, mis vabadussõjalaste kaela kallati, olid tegelikult bluff ja laim. Tulnuks see Sirgu ründamine avalikuks, langenuks ju avalikkuses igasugune alus vabadussõjalaste vahistamiseks.

Ja veel, neid, kes julgesid vaikival ajastul Soomes tema kui sõbra hauale lilli viia, võttis Tallinna sadamas vastu Einbundi salapolitsei.

Einbundi - PIirsalu propagandamasin ehitas üles hüpoteesi Vene kallaletungist Eestile. Propageeriti kuni vastu seina surumiseni, et see hoiti ära ainult tänu Pätsi vaheleastumisele. Kuid kui see kallaletung tõepoolest silmapiiril või veelgi lähemal oli, ei tehtud midagi. Miks? Rahvas pidi jõuetu massina pealt vaatama, kuidas riigi uksed lahti jäeti ja ülemjuhataja isiklikult Narva juures piiriväravad okupantidele lahti tegi. Võim anti üle Varesele (kelle enesetapu versioon ka vett ei pea), lisaks häbiväärne käskkiri, mis kutsus ikka sedasama Pätsi poolt "haigeks" tembeldatud rahvast üles uute orjastajatega kaasa töötama.
Pätsi poliitiline testament ilmestab abitut ja võimusulgedest paljaks kitkutud lindu, kes on ilma Einbundi nagaika toeta täielikult kaotanud oma kindluse ja realiteeditunde. Tundub väga suurelt olevat saatuse pilge rääkida selles nn. poliitilises testamendis veel 12nda tunni löömisel ühenduse ja sõpruse vajadusest Soomega.

1934 aasta võimu usurpaatorid on jaganud hiljem Sirgule palju tunnustust, kui omal vesi paadis juba mitmeid kordi vastu taguotsa on löönud.

Muide, Sirki vanglast põgenema aidanud Johannes Küttim oli tema relvavend, soomusronglane, soomusrongilt nr. 2 - mille juht oli "jalgpallikindral" Jaan Lepp.

Vabadussõja veteran Juhan Kohjus: Vabadussõjalaste juhid olid välja kasvanud tegelikust elust oma võimete, varasema sõjalise panuse ja muude omaduste tõttu. Kõigile oli näha, et need juhid olid esile kerkinud oma ideede kindluse, tugeva selgroo, võitlusvõimelisuse ja muude tunnustatud omaduste tõttu, mitte lükatud poliitilisele näitelavale erakondade staapide kasusaamise jahist juhitud niiditõmbamise tulemusena.

Fashistlike ja rahvussotsialistlike sugemete külgepookimise katsed vabadussõjalaste liikumisele ja väitmine ühenduste pidamisest esimestega on liikumise teatavate fanaatiliste vastaste juures läinud hüsteeriani. Mingeid tõendusi selle kohta pole esitada olnud. Neid ei saagi olla, sest need puudusid. Vastasel juhul oleks mõnel fanaatilisel vastasel pidanud 30 aasta jooksul see võimalus avanema.

Kuidas moraalselt laostunud ja enesekriitika võime minetanud Riigikogu püüdis takistada vabadussõjalaste esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu läbiminekut rahvahääletusel, sellest saab ka põhjalikult lugeda. Rahva poliitiline ausus siiski võitis ja vabadussõjalaste eelnõu poolt anti hääli kaugelt enam kui tsensus nõudis. Rahvas oli senisele lagunevale ja korruptiivsele süsteemile oma kohtuotsuse välja öelnud. Ja selle kohtuotsuse motiive oli aidanud kirjutada vabadussõjalaste rahvaliikumine.

E. K.-L: Mõlemad mehed (Larka ja Sirk) tõid oma isikliku eeskujuga vabadussõjalaste liikumisse kaasa leppimatuse maailma ohustava kommunismi, aga ka teiste internatsionaalsete, inimkonna ürgjõudu ja rahvuslikku elu hukutada püüdvate maailmavaadete vastu, millega nad võitlesid juba Vabadussõjas. See omadus puudub praegu kahjuks paljude kõrgele ülistatud tegelaste juures, rääkimata määrast, nagu seda omasid need kaks vabadussõjalaste liikumise esimest lipukandjat.

Mis see kellamees Lible tõe kõnelemise kohta ütleski: ei kannata siin ilmas ükski sunnik kui talle tõtt öeldakse. Aga valeta, vaata valeta, siis oled Sa õige mees! (kirjandusklassika, O. Lutsu legendaarne "Kevade")

Vapside osatähtsus 1934. aasta kohalike omavalitsuste volikogudes (Kaja, 25. märts 1934, nr. 72, lk. 1.).

Linnavolinikke kokku 507, neist vapse 174 (34,32%)
Alevivolinikke kokku 268, neist vapse 44 (16,42%)
Vallavolinikke kokku 6847, neist vapse 916 (13,38%)
Kokku 7622, neist vapse 1134 (14,88%)

Muide, ma olen alati mõelnud, kuidas Aleksander Eisenschmidt koos isa ja pojaga kruusaaugus surma sai. Kindlasti oli see Tõnissoni maffia korraldatud mõrv.

Eisenschmidt uuris Tartumaal läbi 200 talu ja valis neist välja 73, mille looduslike tingmuste ja sisemise korralduse kohta saadud andmete põhjal kirjutas oma teadusliku töö „Der Kleingrundbesitz des Kreises Dorpat“. Selle töö eest omandas ta Königsbergi ülikoolis filosoofiadoktori teadusekraadi. Ümbertöötatud ja täiendatud kujul ilmus sama töö 1912. aastal eesti keeles nime all „Väikepõllupidamine Tartu maakonnas“.

Palju töid oli käsil ja veel rohkem tulevikuplaane pidamisel, kui 6. augustil 1914. aastal leidis aset traagiline sündmus ja Aleksander Eisenschmidt sai õnnetu juhuse läbi surma.

Päev enne surma kutsus ta kokku Tartu Eesti majanduse-Ühisuse erakorralise koosoleku, et aru pidada, kuidas siis asju ajada, kui teda tagavaraohvitserina sõjaväkke kutsutakse. Ka õnnetuse päeva hommikul peeti nõu omas majas. Ta andis lahkelt ja heatujuliselt seletusi, sõttaminekut ta ei kartnud.

Kella 4-5 paiku pärast lõunat läks A. Eisenschmidt koos oma venna, isa ja nelja-aastase poja Unoga vaatama liivaauku, mis asus tema maja lähedal ja kus ta müüs ehitusliiva. Mehed ei märganud juttu ajades, et laps läks oma vankrikese ja mängimiseks mõeldud labidaga järsu, alt veidi äraõõnestatud liivaseina alla mängimiseks liiva võtma. Korraga voolas kaldalt kuiv liiv poisikese peale, mattes ta poole kehani liivasse. Kohe hüppasid vanaisa, isa ja lell Unole appi. Kuid siis langes kaldast veel hulk liiva ja mulda ning kõik kolm jäid üleni liiva alla. Aleksandri vend pääses õnnelikul kombel: tema pea ja üks käsi jäid liivast välja.

Kui nad umbes poole tunni pärast välja kaevati, ei andnud kohalerutanud arstide elluäratamiskatsed enam tulemusi. Appirutanud inimeste ees lamas kolm surnukeha: hallipäine isa, tema täies meheeas poeg ja väike käharpäine pojapoeg. Õnnetuse ajal oli A. Eisenschmidtil 9 päeva puudu 38-aastaseks saamisest.

Vahastu maalinna juures, õigemini ühel vallinukil on 6 meetri sügavune liivaauk ehk prooviauk, et leida kruusa, mida Tartu maantee ehituse täiteks müüa, et nuts kätte saada. Kruusa ei leitud, liiva küll. Künka otsa (mitte jõe veerde) forellikasvatuse jaoks vett sisse veel ei tulnud. Põline tamm, küla uhkus raiuti maha. Seal on veel viltu vajunud ja maha kukkuda ähvardav elektripost, mille kindlustamise jutt ei kannata kriitikat. Et tegu on muinsuskaitse tsooniga, ei huvita kedagi. Oma kodu kaitsnud inimene tehti kohtus lolliks ja teatati, et haisvat puurkaevu vett võib juua küll ja et ostku Britta kannu filter...(korralik kaev jääb kuivaks, lihtsalt). Aga vald pidavat selle ettevõtluse tulemusena arenema hakkama....
Naabertalu peremees keelas oma lastelastel malaka ähvardusel liivaauku ronimise ära....

Ettevõtlus on mittetasuv, maal on majapidamised, mis midagi ei tooda. Võrumaa ühest põlistalust lahkusid inimesed, kel olid sealkandis põlised juured, lahkus põlispere. Ei tea, kas söödi kadedusest välja või tehti talupidamine ettevõtluse mõttes võimatuks.

Ühe Võrumaa põlistalu mälestuseks
Hiljuti lakkas üks põlistalu Võrumaal olemast, omanik väsis ja lahkus. Järjekordne Eestis.
Talus oli säilinud märkimisväärselt täiuslik arhiiv mitme põlvkonna kohta. Alljärgnev kirjatükk pärineb talu nooremalt pojalt Paulilt aastast 1938, ajajärgust, mil hea tava kohaselt päris vanem poeg talu ja üks andekamatest sai hariduse.
Paul Leosk lõpetas Võru reaalkooli ja seejärel Vahi põllumajanduskooli aianduse-mesinduse konsulendina. Läks tööle Järva-Jaani, abiellus seal, sai poja ja tütre isaks. Langes Võnnu lahingus 19. augustil 1944. Puhkab oma naise kõrval Järva-Jaani kalmistul.

Mõtteid kodu ümber

Kaks lamedat loodest kagusse suunduvat mäeseljandikku, nende vahel ja kõrval idasse suunduvad ja suurvee ajal ojadeks paisuvad nõod, ja põhjapiiril männisalu. - see on raamistikuks ja aluseks mu kodule.
Sääl ei ole käredaid veevoole, sinna ei jõua suuremad tormipuhangud ja sääl ei teata mitmekümne aasta kestel rahet põldudele kahju teinud olevat. Päikesesilm vaatab talvel külmalt ja nukralt horisondi ligidalt. Suvel ta paistab küll soojalt ja paitavalt, kuid võiks siiski olla soojem.
Silmapiiri piirab üksikutest metsatukkadest tekkiv sein. Üle selle seina ulatub nähtavale vaid me kodumaa kõrgeim osa oma tippudega.
Nendel mäeseljandikkudel haritakse põldu ja nõgudelt niidetakse heina. Kuid seljandikud on kitsid oma saagianniga. Ei jäta küll ühelgi aastal päris ilma, kuid keskmisi saake saab vaid korralikul aastal, ja sedagi ainult hoolsa harimise ja väetamisega. „Palehigis pead sa leiba sööma” maksab sääl rohkem kui vahest mõnelgi pool mujal.

Kui umbes kuuskümmend aastat tagasi mu vanaisa ehitanud talu külast välja praegusele asukohale, nn metsamaale, siis olnud ü...

Ühe Võrumaa põlistalu mälestuseks, jätk

Kui umbes kuuskümmend aastat tagasi mu vanaisa ehitanud talu külast välja praegusele asukohale, nn metsamaale, siis olnud üks seljandik küll juba suuremalt jaolt põlluks haritud, kuna teine seljandik olnud veel adrast puutumata. Karusambla mättad, lepa-, paju-, kase- ja kadakavõsa – nii oli ta küllalt kõlbulik küla karjade tallermaaks.

Kuuekümne aasta eest algas võitlus visa loodusega. Tööriistadeks olid siis hark-
ader ja karuäke, ja vedamas üks lahja hobune. Aastate jooksul väsis üks võitleja. Tuli teine; kuid see tüdis varsti ja läks otsima kergemaid elatusvõimalusi Venemaa laantest ja lagendikkudelt. Tuli kolmas. See tõi kaasa pöördadra ja vedruäkke. Juba rakendati kaks hobust vedama, juba toodi linnast kottides väetisi.
Venis viljapea pikemaks, venisid linakiud ja kartulivagugi pikemaks. Saadi palka maksta võõralegi, kes kaevas kraave liigse vee äravooluks ja lõhkus lõhkeainega kive. Külast esimestena leidsid selle talu kartulikoormad piiritusevabriku, piimanõud meierei ja sead eksporttapamaja. Nii mõnigi asi nihutas selle talu külas esimeste ritta.

Nüüd on väsimas kolmas võitleja, kuid tööd jätkub veel inimpõlveks. Pole küll enam karusamblamättaid ega võsa, on kas põld, heinamaa või mets. Heinamaalt ei korjata enam üksikuid rohutukkasid põõsaste ja mätaste vahelt vikatinina ja puureha abil, vaid niidetakse masinaga ja korjatakse loorehaga. Kuid põldude ääred ja nurgad veel kohati kardavad liigvett. Mõnelgi sügisel osutub raskeks vilja põllult kätte saada, sest vanker vajub rummuni sisse.Veel on tarvis kraave ja kivitorusid põllusse, mille kaudu liigvesi leiaks omale tee. Ka on seljandikkude mullakihile tarvis lisa, et taime juured ei pruugiks tunda nälga ega nälgida janu pärast, toimetades päikeseenergiat inimese kasutada.

Kolmas võitleja on väsimas, ja jälle asuvad uued võitlejad võitlusväljale, teades, et siia tuleb matta oma noorus, tervis, elu... Ei saa küsida oma isiklikust õnnest ega südameigatsus...

Ühe Võrumaa põlistalu mälestuseks, jätk

Ei saa küsida oma isiklikust õnnest ega südameigatsusest, tuleb vaid mõelda ööl kui päeval talu edule ja elujõule. Räägitakse talu peremehest. Ei, talul ei ole peremeest, talu ise on peremees. Kõik, kes talus elavad ja töötavad, on orjad. Ühed on päevade ja aastate kaupa, teised on elupõlised. Ja tasu? Tasu on väga väike. Tasuks saab vaid unetuid öid ja halle juukseid. Ja lahkumisel pannakse kaasa mõni lauatükk, saateks mõni arglik ohe ja mõni harv pisar.

Paul Leosk,
reaalkooli 1. kl emakeele kontrolltöö
5. jaanuarist 1938
Võrumaa Teataja, 8.10. 2011

Ajastust, mil peremehetundega elati talule ja maa ning talu oli inimesele kõik, andis väe ja motiveeris.

Uusmaasaaja ja pärisorise mõtlemisega sulased ja mõisamoonaka mõtteviisiga ühepäevaperemehed ei ole selliseks aruteluks isegi võimelised nagu selle talu perepoeg ca 17-20 aastasena aastal 1938 ja 6 aastat oli antud veel elada...

1938. aastal oli Konstantin Päts Eesti riigipea ja vapsid lasti vanglast välja, sest nad ei kujutanud riigile enam ohtu.

A. Stephens - jah, isegi Laidoner möönis lõpuks, et vabadussõjalased olid õiged mehed. Aga nad olid kaotajad, kaotuse hinnaga jäädi ausaks ja see maksis neile kätte. Kaotajate vastu ei ole kunagi tuntud poolehoidu. Nende maine oli rikutud, võitlusvõime halvatud. Ja nad ei saanud enam ju midagi riigi lagastamise ja reetmise kaitseks teha, selles mõttes polnud nad ohtlikud võimule. E.K.-L. kirjutab, et omakasu lõhna peale kaasajooksjatest võttis suurema osa, nagu öeldud, üle Isamaaliit. Sellest kategooriast jätkus mõningaid isegi hiljem 1940. aasta "riigipöörde" jaoks.

Kommunismivastasusest - rahvaalgatuslik allkirjade kogumine marksistlike erakondade keeluseaduse rahvahääletusele viimiseks. Ehk siis olemuslik mõte ja kava panna välja kõik jõud oma surmavaenlase nr. 1 vastu.
Rahvuslus versus internatsionalism - Saksa rahvussotsialismile omast juudivastasust vabadussõjalaste propagandas ei esinenud. Rahvuslikult meelestatud kommunismivastased vabadussõjalased olid hiljem vaikival ajastul esimesed ja ainukesed jälitatavad.
Ja oht julgeolekule ju kõrvaldati lõplikult kuklalaskudega Venemaa surmalaagrites....ning küüdivagunitega külmale maale...

Margit-Mariann, peale ühe kibestunud vapsi võiks lugeda ka muud. Näiteks Eduard Laamani päevikut, mis on avaldatud Akadeemias.

E. Laamani päevaraamat on ka Tunas ilmunud.
Ehk loed ka kirjastus Ilmamaa poolt välja antud raamatud E. Laaman "Iseseisvuse tunnid".
Laamani saatus oli samuti patriootlikult kurb.

Ja Heinold Okas "Eesti Vabariigi huku algus - vabadussõjalaste hävitamine" (2010).
Ka tuntud sõjakirjasaatja, ajakirjanik ja mälestusteraamatute autor Jüri Remmelgas korp! Sakala trükises Verbum habet Sakala avaldatud trükises "Meie vaimsuse kujunemisest" analüüsib väga tabavalt toonaseid sündmusi.

E. K- L.: II Ms-s ei saanud vabadussõjalased Eest vabaduse eest ega bolševismi vastu võidelda. Ei relvaga käes ega relvata. Sest selleks ajaks olid vabadussõjalased ja vabadussõjalus julmalt hävitatud. Nii füüsiliselt kui poliitiliselt. Jääb üle meenutada vana tõde: vaenlase vaenlane on su sõber. Bolsevikud pidasid vabadussõjalasi oma vaenlaseks nr. 1. Aga ka Pätsi - aegsele rezhiimile olid vabadussõjalased arvatud pea surmavaenlasteks. Sellest loogikast lähtuvalt pidi ju ka Pätsi rezhiim paratamatult olema, ja oligi" varjatud kujul sovetisõbralik.

Mati Talviku saade Artur Sirgist! Täna ETV 18.45.

Mati Talvik sopsis eesti ajalugu TV-s ENSV ajal ja teeb seda jätkuvalt - tv vaatajaid see aga ei paista häirivat. Vahest näitab see tõik eestlaste suhtumist oma ajaloosse.

Mul käib praegu, kui see saade, telekast "Adiboo seiklused inimkehas". Tati M. oleks nigu selle seriaali paroodia.

On olemas eesti ajalugu ja on olemas Tati Malviku (kehtivast riigikorrast sõltuvad) tõlgendused eesti ajaloost.

Aga siiski oleks huvitav tesda, kuidas tänases ETV versioonis Sirk aknast laskus, kas oli arseenine ja kasteedine?

Isiklikult magasin Tati Malviku televersiooni Arturi lennust maha aga arvata võib, et tänane peavoolumeedia legendi järgi organiseeris see neetud "nats" ühe otsa pileti asfaldile... Aastaid hiljem rekonstrueerisid TRÜ ajalootudengid juhtunu kasutades Artur Sirki osas vabatahtlikku kaskadööri Riho Nassarit... Erinevalt Sirkist on Nassar suutnud peale maandumist suutnud aastaid õnnelikku elu elada, seda küll poole peaga aga ikkagi õnnelikku elu.