Aga T.H.Ilves peab ju sõitma, et kummardada Stalini portreedele, kes oli juutide, Sverdlov, Dzeržinski, Frenkel, Menžinski, Mehlis, Kaganovitš jpt suur sõber. Eestlaste arvamus teda ei huvita, tähtis on KARU tn. reageering.
| Eesti ei peaks tähistama 9. maid Moskvas |
|
|
| 17. märts 2010 |
|
Vaatlejate hinnangul olid Ameerika Ühendriigid, Vatikan ja Iirimaa ainsad, kes 1991. aastal, s.o. Balti riikide iseseisvuse taastamise ajal ei olnud andnud Nõukogude Liidu anneksioonile isegi mitte de facto tunnustust. Lisaks rahvusvaheliselt kõige tunnustatumale Balti juristile dr Väino Riismandelile, kes on balti riikide okupeerimist ja anneksiooni Nõukogude Liidu poolt käsitlenud mitmes seoses, on samal teemal viimasel ajal kaitsnud doktoriväitekirja veel ka dr.jur. Lauri Mälksoo Humboldti Ülikoolis Berliinis. 13. septembril 1950 kirjutas Displaced Persons Commision Eesti konsulile USA-s Johannes Kaivile, et << Balti Waffen-SS väeosi (leegione) tuleb vaadelda kui oma eesmärgi, ideoloogia, tegevuse ja osavõtu tingimuste poolest lahusolevaid ning Saksa SS-sist erinevaid väeosi ja sellepärast ei pea komisjon neid Ühendriikide valitsusele vaenulikeks…>> Nooremad aastakäigud mehi, kes kuulusid Waffen-SS-i ridadesse, võitlesid kommunismi vastu USA armee koosseisus nii Korea kui ka Vietnami sõdades. USA president Franklin Roosevelt suri varsti pärast Jalta konverentsi. Presidendiks saanud Harry Truman hakkas Nõukogude Liidu suhtes ajama jõulisemat poliitikat. Briti endine peaminister Winston Churcill nimetas Euroopas 1946. aastal tekkinud olukorda <<raudse eesriide>> langemiseks Ida-Euroopale kommunismi näol ja <<külma sõja>> alguseks. Seega võime öelda, et kõk need, kes olid võidelnud kommunismi vastu Eestis järgides 1944. aastal peaminister Jüri Uluotsa üleskutseid, olid osalenud sõjas Eesti iseseisvuse kaitsjatena, nad olid vastu võetud USA-sse immigratsiooniseaduste alusel. Seega nad kõik olid osalenud <<külmas sõjas>> Nõukogude Liidu vastu. Waffen-SS-is täieliku väljaõppe saanud ja moodsa relvastusega varustatud mehed olid Narva rindel kõige tõhusamad sõdurid. Piirikaitserügementidesse mobiliseeritud mehed said suhteliselt kehva väljaõppe ja relvastuse. Augustis Soomest Paldiski kaudu Eesti rindele tulnud <<soomepoisid>> olid saanud hea väljaõppe ja nad olid hästi motiveeritud. Kahjuks aga paigutati Emajõe rindele ainult üks pataljon soomepoisse ja isegi neile anti Saksa relvad alles vahetult enne rindele jõudmist viimases jaamas. Teine pataljon jäi reservi kuni võitluste lõpuni. Suhteliselt lühikese ajaga näitas soomepoiste üksus Emajõe rindel kõrget võitlusmoraali, nii et Saksa diviisi ülem jagas neile vapruse eest korraga üle neljakümne raudristi. Mitmed Soomes väljaõppe saanud ohvitserid paigutati Saksa Waffen-SS-is isegi kompaniiülema kohtadele. Seoses vaherahu sõlmimisega Soome ja Nõukogude Liidu vahel septembris 1944 otsustati rinne õgvendada. Sellega loovutati Eesti ala Punaarmeele, hoolimata sellest et Punaarmee ei olnud suutnud eesti meeste rinnet enne seda vallutada. Osa Eesti rindel võidelnud sõjamehi otsustas jääda Eestisse metsavendadena. Endised kõrgemad sõjaväelased, politseiohvitserid ja isegi naiskodukaitse esinaised arreteeriti ja küüditati juba 1940. ja 1941. aastal. Nad hukati enamikus Nõukogude kohtu otsusega. Neid sõjaväelasi, kes jäid Eestisse uue Nõukogude okupatsiooni ajal, jahtisid halastamatult NKVD ja KGB. Neile mõisteti kuni 25 aastat vangistust ja sunnitööd niisugustes tingimustes, milles paljud neist surid. Rahvuskaaslastest kommunistliku partei liikmed ei teinud kuigivõrd kergemaks nende elu, kes lõpuks taas Eestisse naasid. Samuti ei püüdnud kommunistlik partei piirata muulastest immigrantide tulva. Enamik parteiliikmeist püüdis oma elitaarset staatust kasutada ainuüksi omaenda hüvanguks ja mitte üldise heaolu edendamiseks. Enamikul praegustest riigikogu- ja valitsuseliikmeist ning kõrgemail positsioonidel olevaist isikuist on komparteiline tagapõhi, mis neid kompromiteerib. Siinkohal võiks ka veel meenutada, et USA kodanikuks ei võeta kedagi, kes on varem kuulunud kommunistlikku parteisse. Eesti arengule ja kujunemisele andis teatud kindluse see, et esimeseks Eesti kaitsejõudude juhatajaks määrati kolonel Aleksander Einseln, kes oli omandanud üksuste juhtimise kogemused mitmes sõjas ja ka töös kõrgemates staapides ning NATO-s. Samuti oli Einselnil hea kontakt vabadusvõitlejatega ja Narva rindel võidelnud Eesti ohvitseridega. Aga president Lennart Meri ei hinnanud Einselni läänelikku militaarset haridust ega kogemusi, mistõttu ta asendati madalama aukraadiga nõukogude ohvitseridega, keda kiiresti ülendati. EV endine kaitseminister Hain Rebas kirjutas oma pikemas uurimuses Tallinnas 80 aastat tagasi läbipõrunud terrorismiaktist: <<Põhiseaduse paragrahv 54 ütleb, et kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada omaalgatuslikku vastupanu põhiseadusliku korra vägivaldsele muutusele. Selles vaimus ja olles tutvunud 1924. a. 1. dets. sündmustikuga andis kindral Einseln 1995. a. jaanuaris kaitsejõududele püsikäsu spontaanseks relvastatud vastupanuks võimaliku kallaletungi puhul. Need dokumendid loevad.>> (VES, 7. dets. 2004). Ilmselt ei anta praeguses Eesti ajakirjanduses sõna väliseestlasest endisle kaitseministrile, nii et ta peab oma uurimust avaldama <<Vaba Eesti Sõnas>>. Huvitav, et viimasel ajal on keelatud Eesti kaitsejõududel ja Eesti Kaitseliidu liikmetel kanda vormi, kui nad võtavad osa Narva rindel langenud kommunismi vastu võidelnud eesti sõjameeste mälestuse austamisest, kuigi see peaks olema otseselt NATO ajaloo illustreerimine. On taunitav, et demokraatlikus Eesti Vabariigis kasutatakse ebademokraatlikke meetodeid, kaasa arvatud <<märulipolitsei>>, oma riigi kodanike peksmiseks ja laialiajamiseks, nagu see juhtus näiteks Lihula mälestussamba kõrvaldamisel, sealjuures ei ole <<pronkssõdurite>> eksistents vaieldav! Üldiselt võib konstateerida, et hoolimata laulvast revolutsioonist ja Balti ketist tuntakse Eestis nostalgiat nõukoguliku elu järele ning unustatakse demokraatliku vabadusega saavutatud väärtused. Rõhutatakse eestlaste väidetavat seotust fashismiga ja isegi peetakse loomulikuks, et Eesti esindajad võtaksid ametlikult osa 9. mail toimuvaist sõjalõpupidustustest Moskvas! Kristiina Ojuland on olnud nõrk välisminister. Tema tegevusaja jooksul ei ole üldse astutud vastu Venemaa propagandale, mis on juba pikemat aega suunatud Eesti vastu. Minu arvates oleks endine suursaadik Moskvas Mart Helme välisministri kohal palju sobivam: ta on kolumnistina sellel teemal avaldanud palju realistlikumaid seisukohti. Täiesti unustatakse Narva rindel ellujäänute 25-aastased sunnitöökaristused, 20 000 Poola ohvitseri mõrvamine kuklalasuga Katõnis, vähemalt 100 000 saksa naise ja tüdruku vägistamine punaarmeelaste poolt Berliinis, samuti unustatakse üldised kannatused <<raudeesriide>> taguses Ida-Euroopas Nõukogude okupatsiooni ajal, rääkimata Eesti okupeerimisest ja annekteerimisest, mida Venemaa ja Putin ei ole tunnistanud ega nende eest vabandanud. Kas Eesti president Arnold Rüütel peaks minema 9. mail Moskvasse või mitte? Sellele küsimusele on kategooriline vastus EI. Esiteks, Rüütel on olnud kommunistliku partei kõrgem võimukandja, keda Putin võiks kamandada ja psühholoogiliselt mõjutada. Teiseks, Eestiga piirilepingu sõlmimiseks on olnud aega kümme aastat. Kolmandaks, 9. mai on juhtumisi ka Euroopa päev, Euroopa Liidu suurim püha. Seda Moskvas veeta oleks patt. Kuna Rüütel on Moskvas küllalt käinud, aga pole kordagi tähistanud Euroopa päeva, siis oleks õigem tal teha seda, nagu soovitab Brüsseli kolumnist Ahto Lobjakas. 14. jaanuar 2005
Kommentaar (7)
Joomla components by Compojoom
|


Artiklid

ERSP: välismaalane mur...
Hea on see, et e-kirjade vahetus käib. Mõnel väitel on küll põhjus ...
Täpsustus: Tartus toim...
Täpsustus: Tartus toim...
Kas Sa ei märka, et ainuke vahutaja ja intrigeeritseja oled Sina si...
Täpsustus: Tartus toim...
Kas olete mõelnud ka sellele, et mis jääks üle ja millega saaks täi...
Täpsustus: Tartus toim...
Kas seda vastastikust sõimu siit ära kustutada ei saaks?
Kaitsepolitsei ja prok...
Usutav summa, kuna juba Risto Teinoneni paljaksvarastamine Valdo Pa...
Täpsustus: Tartus toim...
Valdost veel. Näitasin hiljuti tema tekste kahele psühaatrile, kes ...
Täpsustus: Tartus toim...
Valdo, kas järjekordne naine ahistatud? Et sõna võtad va vana rets ...
Kaitsepolitsei ja prok...
Ja need nimed oleksid? 1) 2) 3) . . . 28) ? 29) ? P.S. Ja kas Bäck...
Kaitsepolitsei ja prok...
KUULE KAAK! SA VARASTASID NEILT INIMESTELT 10 TONNI!!![quote=Valdo ...
Täpsustus: Tartus toim...
Et see oligi sm.V.Padar?Kuda ta väljanägi?
Täpsustus: Tartus toim...
Tõega see siniste tressidega lilla ninaga k