avaldus-eesti-kongressi-20-aastapaeevaks - Eestlus

Avaldus Eesti Kongressi 20. aastapäevaks

14. märts 2010

, mille tähisteks on ENSV Ülemnõukogu poliitilised aktsioonid – november 1988 ENSV suveräänsusdeklaratsioon; mai 1990 nimevahetus ENSV-st EV-ks, märts 1991 E(NS)V iseseisvusrefendum. E(NS)V ülemnõukogu kuulutas 1992. aastal välja uue E(NS)V põhiseaduse ja korraldas saadikute uue koosseisu valimise Toompeale.

Praegune võim loeb Eesti (NS)Vabariigi sünnipäevaks 3. aprilli 1990. (Toompea valitsuse veebilehel on valitsusjuhtide loetelu (nn iseseisva Eesti Vabariigi 1 valitsus Edgar Savisaarega eesotsas) http://www.valitsus.ee/?id=1069 järgmine: peaminister nr 34. 03.04.1990 - 30.01.1992 Edgar Savisaar; nr 35. 30.01.1992 - 21.10.1992 Tiit Vähi; nr 36. 21.10.1992 - 08.11.1994 Mart Laar jne.)

Seega on Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel taastamata.

Eesti riiklik staatus de facto:

a) Kuni 20. augustini 1991: Eesti oli tervikuna Nõukogude Liidu koloniaalprovints, seejuures jaotatuna kahe haldusüksuse vahel (läänepoolne 94,8% oli Eesti NSV; idapoolne 5,2% kuulus Vene NFSV Pihkva ja Leningradi oblastitesse). Kogu Eestis kehtis N Liidu kui okupeeriva riigi jurisdiktsioon.

b) 20. august 1991 – 16. aprill 2003: Valdav osa ehk 94,8% Eesti Vabariigist oli iseseisev Eesti riik, mida haldas Eesti NSV järjepidevusmoodustis nimetusega Eesti Vabariik. Kuni juunini 1992 kehtisid N Liidu põhiseadus ilma N Liidu haldusvõimuta, võimu teostas Eesti (NS)Vabariigi Ülemnõukogu, mis vastavalt 1992. aasta põhiseadusele andis volitused üle Riigikogule. Ülejäänud 5,2% territooriumist asub Venemaa kubermangude küljes ja seal kehtib endiselt okupeeriva riigi seadusandlik alluvus.

c) Alates 16. aprillist 2003: 94,8% Eestist on Euroopa Liidu koloniaalprovints ning alates maist 2004 kehtib ka E Liidu seadusandlik alluvus; ülejäänu asub jätkuvalt Venes.

Eesti riiklik staatus de jure: Eesti Vabariik, mis on rajatud 24. veebruaril 1918.

Nii nagu aastakümneid eksisteerisid kõrvuti ühelt poolt faktiliselt Eesti NSV oma seaduste ja institutsioonidega ning teiselt poolt juriidiliselt Eesti Vabariik oma seaduste ja institutsioonidega, siis see olukord ei ole muutunud, kuna ühelgi institutsioonil ei ole tekkinud volitusi muuta okupatsioonieelset seaduste baasnormi. Eesti Vabariigi juriidiline järjepidevus kestab okupatsioonieelse õiguskorra, selle institutsioonide ja Eesti kodanikkonna näol ka praegu edasi. Faktiliselt on Eesti territooriumil segu Euroopa Liidu, Vene Föderatsiooni ning 1918. aastal ja 1991. aastal rajatud Eesti Vabariikide õiguskorrast ja kodanikkonnast, kuid de jure kehtivad Eestis 16. juunil 1940 kehtinud seadused.

Seega on Eesti iseseisvus praegu kaheldav ning Eesti Kongressi otsused Eesti iseseisvumise kohta ellu viimata. Veel pole hilja tagasi tulla 20 aastat tagasi vastuvõetud otsuste täitmise juurde - Eesti kodanikkond ootab seda endiselt pikisilmi.

Võtame Eesti tagasi!

Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu

11. märts 2010