Arro: Päts ja Laidoner kohtu alla Trüki E-mail
16. aprill 2010

SI-103

Tõlkija ja kirjastaja Erik Arro teeb ettepaneku Eesti rahvale ja riigile alustada uurimist ja kohtuprotsessi, kus süüalused oleksid isevalitseja Päts ja sõjaväe ülemjuhataja Laidoner, kes reetsid Eesti Vabariigi aastatel 1938-1940.

Kuidas sai võimalikuks, et riik ja vabadus anti nii kergesti käest ära?
* Vene kommunistlik armee toodi sisse vabatahtlikult ja ilma igasuguse vastupanuta, ilma et rahvalt oleks luba küsitud.
* Vabatahtlik allakirjutamine Vene sõjaväe sissetoomisele, Eesti sõjaväe laialisaatmisele, ENSV moodustamisele ja liitumisele N Liiduga, mille tulemusel kolmanik rahvast represseeriti ja kümned tuhanded tapeti vangilaagrites.

Tänaseni on uurimata ja ebaselge, mis toimus ja miks. Samal ajal, kui Soome rahvas võitles üksi vastu tervele Vene kommunistlikule impeeriumile ning saavutas hiilgava võidu ja säilitas vabaduse, mille tulemusel on Soome riik väga palju ette jõudnud mandunud Eestist. Ohtu on sattunud eestlaste tulevik ja säilimine, kuna riigis elab ikka veel sadu tuhandeid okupante - vene kodanikke. Lisaks hävitatud majandus, madal iive ja põhjatu vaesus.  

Paneb imestama, et riiklikul tasandil pole toimunud mitte mingit uurimist ja reetureid austatakse nagu kangelasi. Aeg on põhjalikult uurida Pätsi ja Laidoneri tegevust, anda sellele selge hinnang ning mõista hukka tegevusetus ja Eesti riigi reetmine, mis paiskas meie rahva tohutusse kannatusse. Selle tagajärjed rõhuvad meid veel kaua-kaua. Andkem aus hinnang ajaloole, et see ei korduks.

Allikas: Erik Arro
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (65)
  • Aldo Roomere

    Küsimus hr. Erik Arrole: mis kasu oleks eesti rahvale ja riigile sellisest uurimisest ja kohtuprotsessist? Moodustataks komisjon meie esindustagumikkudest, kes sooritaksid sama "eduka" uurimise, kui "Estonia" huku puhul. Raisataks ära ropul hulgal rahva raha ning rahva tähelepanu oleks pikaks ajaks eemaldatud praegustelt probleemidelt, mis olemuselt vähemalt sama hullud, kui Pätsi-Laidoneri ajal. Me ei saa kohut mõista minevikureeturite üle, kui me pole võimelised kohut mõistma praeguste võimurite kuritegude üle. Tunduvalt südantkosutavam oleks pilt, kui kohtupingis kükitaksid näiteks Lang, Laar ja Savisaar ning neile väänataks igaühele 10 aastat. Nad võiksid ka vanglast pääseda, kui neilt konfiskeeritakse kogu maine vara ning nad asuvad tööle kojamehe, koristaja, transporditöölise, reisisaatja, sanitari, kirjakandja vms ametikohale miinimumpalgaga. Ülejäänud reeturi- ja pätikamp läheks sama teed, aga ikka vaid kolmekaupa, et asja mitte liiga segaseks ja keerukaks ajada. Miks mitte hakata sellise menetluse läbiviimiseks allkirju koguma?

  • Margit-Mariann Koppel

    Laidonerile olevat Karl Säre öelnud, kui pauguta alla annate, jääte ellu. Miks anti vaenlasele tapmiseks üle terve sõjavägi, on mõistatus?

    Aga Päts oli nimetanud eestlasi haigeks rahvaks. See tsitaat on isegi ühe mälestuskivi tahvlil ja patrioodid (vabadussõjalased) kõrvaldati jalust, et nad neid ei segaks. Need mehed olid vaba Eesti patrioodid aga ei olnud truud võimuritele. Vabadussõjalaste hulka kuulusid ka Paul Laamann, Ernst Põdder jt..Mõelge, miks admiral Pitka emigreerus Eesti Vabariigist Kanadasse?

  • vamps  - milleks

    oh poisikesed, elant ise sel ajal ... nüüd muidugi tore teada, kuis kõik oli ja mis tibla tegi, aga siis tuli otsustada tundidega.
    Soovitaks kõigile ajaloolastele-kohtumõistjatele, tehke trenni ja õppige poksima, laskma, karated, ellujäämist metsas ja tehke .... lapsi .... muud võimalused meil püsimiseks on kasinad

  • Erik Arro

    Aga mida tegi Eesti sõjavägi riigi kaitsmiseks?
    Mitte midagi! Milleks oli vaja võidelda vene ja saksa mundris? Eesti mundris ei sõdinud ükski mees.

    Milleks arutada diplomaatiat, välisriikide tegevust ja nende lepinguid ja otsuseid,
    kui oma riiki pidi kaitsma ikka meie oma sõjavägi.

    Keskenduda Soome eeskujule. Soomlasi ei huvitanud eriti, mida arvab Moskva ja Berliin,
    sest nende mõtlemine oli tugeva ja vaba rahva mõtlemine.

    Miks peaks Eesti juhid lähtuma MRP-st, Vene ja Saksa lepingust?
    Eesti diktaator Pätsi ja sõjaväe juhataja Laidoneri kohus oli riiki kaitsta,
    mitte lugeda võõraid lepinguid ja nende pärast väriseda.

    "Lätlaste käitumine mõjus ülemjuhataja staabis rusuvalt ja põhjustas meenutama meie ajaloolist minevikku. Kui Eesti Vabadussõja ajal lätlased meie abi vajasid, tõttasime me neile otsekohe appi. Nüüd ei tahtnud nad meiega isegi kohtuda. Samas polnud lätlaste kohtumisest keeldumise põhjuseks mitte ajapuudus, sest vajaduse korral oli Eesti Ülemjuhataja nõus sõitma ka Riiga. Ajapuudus oli vaid ettekääne, kuna lätlasi kohutas seoses "Orzeli" põgenemisega alanud Moskva ägedad propagandarünnakud Eesti vastu.


    Samas oldi huvitatud, kuidas suhtub meie muredesse hõimurahvas soomlased. Eesti ei oodanud tol ajal Soomelt mingit materiaalset abi. Soomlaste orientatsioon oli meile juba varem teada, kuid ka moraalne abi olnuks meile nüüd suureks toeks. Kui selles küsimuses püüti võtta kontakti Soome välisministeeriumiga, saime me teise ebameeldiva üllatuse osaliseks - Soome välisminister ei võtnud meie saadikut isegi vastu...

    Hale on lugeda, kuidas eestlased käisid Lätis ja Soomes kaastunnet kerjamas. Ja kuidas seetõttu peastaabis tuju paha oli. Mis sõjamehed need on, kes võitlemise asemel argadena püksi lasevad. Miks polnud läbi viidud üldmobilistasiooni, selleks oli aega mitu aastat? Miks oli ainult 16 000 sõdurit? Kuidas Soome suutis ja meie ei suutnud? Mob viiase läbi ühe kuuga.

    Jutt ülekaalukast vaenlasest on mõtetu, sest siis pole omal riigi...

  • Erik Arro  - Pätsi ja Laidoneri riigireetmine

    Jutt ülekaalukast vaenlasest on mõtetu, sest siis pole omal riigil mõtetki, lakkame olemast.
    Soome vastas oli veelgi suurem ülekaal. Ainult hirm ja argus nägi vaenlase väge nii suurena.

    Riigikaitse ülesanne on sõjavägi kiiresti piirile saata ja kogu rahvas oleks toetanud.

    Diktaatoril puudusid rahva volitused riiki ära anda. Kas Päts pöördus küsimusega rahva poole? Ta oleks saanud ainult ühe vastuse. Mis teie arvates see vastus oleks olnud?

  • Olev Ait

    Hää küll! Päts ja Laidoner reetsid Stalinile Eesti riigi. Aga EESTI läheb ju täiega põhja. Mina küll ei näe muud kui vabalangemist. Ühesõnaga, merel uppudes ei vaielda selle üle, kes kellele ära tegi minevikus, vaid püütakse ühiste jõududega kaldale ujuda.
    Aga jah, ma tõesti ei keela kellelgi Pätsi ja Laidoneri enda keha päästvat tegevust uurida. sest vaim oli neist enne seda juba välja läinud.
    Ah jah, et mida siis praegu teha EESTI RIIGI JA RAHVUSE PÄÄSTMISEKS.
    SELLES ON KÜSIMUS!

  • Mart Niklus

    Kui Päts ja Laidoner tuleksid postuumselt kohtu alla anda, miks ei peeta sedasama vajalikuks neile järgnenud eesti soost, veel praegugi elavate ja heroiseeritavate kvislingite kohta?

  • Harri Henn

    Eestlane on eestlasele hunt!

    Jõudu

  • Margit-Mariann Koppel  - Arrole

    Eesti sõjaväel ei võimaldatud eesti mundris sõdida. Kaitseliidul kästi relvad ära anda. Venelased said meie mundrid ja varustuse. Sõjaväejuhid arreteeriti enne kui nad jõudsid vastupanuplaane plaane pidada. Nad meelitati Värska õppelaagrisse, lõks langes kinni ja nende edasist saatust me teame. Osad arreteeriti kodudes (Tõnisson, Kurvits, Orasmaa, Jaakson jt). Punaarmeesse mobitud mehed suretati tööpataljonides. Oli ju erandeid, kes võitlesid lõpuni (major Kurg, Laamann, Maitla, Pitka jt.), aga see meeste hajutamine eri mundritesse oli vaenlaste taktika, et mitte võimaldada ühtsel Eesti üksusel tekkida ja võimaldada neil püssitorud vaenlaste poole keerata. Metsavendlus oli meeleheitlik kaitse, mis lõpuks kujunes lihtsaks ja lootusetuks ellujäämisvõitluseks. Eestil lasti verest tühjaks joosta. Selle punaarmeese mineku kohta tsiteeriksin ratsakindral G. Jonsonit, kes ei olnud vaadetelt punane, ta ütles Herbert Grabbile, kui too ei tahtnud punaarmeesse üle minna: "Kallis sõber, siin ei ole enam sinu soovidega midagi tegemist. Sa kas võtad koha vastu või sõjaväest lahkudes nad likvideerivad su kohe." Selline oli olukord. Ilmselt lootis ka Jonson ellu jääda ja võimaluse avanedes võidelda. Paraku sai ta pärast laagris surmakuuli nagu ka Grabbi jt. Kindral Al. Jaakson nt. ei läinud punaarmeesse üle, arreteeriti ja lasti vangilaagris maha. Nii et saatus ei erinenud. Päts ja Laidoner reetsid sõjaväe ja saatsid mehed võitluse asemel likvideerimisele. Aga et Vabadussõjas sõdinud meestel lambafilosoofia oli, no ei...
    Aga arvan, et sel kohtupidamisel pole mõtet, see ei anna mitte midagi. Tuleb keskenduda oleviku muredele, riikluse ja rahva püsimisele, lõpetada enese maha salgamine, alavääristamine ja maha tallamine, lömitamine, kintsukaapimine, roomamine, argpükslus ja värisemine, kõige ja kõigi kartmine.

  • Värske väliseestlane

    Üldiselt nõus selle poolega, kes arvab, et sellisele kohtumõistmisele energia kulutamine on mõtetu, kuna rahvuslikud olmemured vajavad rohkem tähelepanu. Ja vaevalt see uurimine "absoluutset tõde" paljastaks - keegi kuskil varjab midagi, esitab valeinfot jne ehk aegumatu vaidlus ajalooallikate tõepärasuse kohta.

    Ja isegi kui meile on teada või teadmata, kas südames Päts ja Laidoner reetsid Eesti või ei, võime ainult spekuleerida, mis oleks juhtunud, kui Eesti oleks suutnud oma armee Vene ja/või Saksa vastu panna. Inimkaotused oleks olnud ilmselt märksa suuremad (II MS mastaapsuse valguses) ja tõenäosus Soome puhul vabadus välja võidelda väike. Heal juhul oleksime saanud "uue" Madisepäeva lahingu ehk uhkema (?) tähise vabadusvõitluse ajaloos.

    Ja veel ulmelisem oleks spekuleerida, kui kõik nn. eesti rahvuslased ühinevad ja asuvad Eesti territooriumilt idameelsed ja (liiga) läänemeelseid nn. okupante välja peksma. Ja peksmine peaks see olema, sest rahumeelselt nad minna ei taha ja endale (päris) vabaduse "ostmiseks" meil ressurssi nagu ei ole või mis?

  • Margit-Mariann Koppel

    Me võitlesime endile päris vabaduse välja Vabadussõjas, võites Venemaad ja Saksamaad. Küsimus, miks me selle taas kergekäeliselt minna lasksime? Kas hirmust või ei usutud omariikluse kestmisse. Miks me andsime omariikluse käest ära nüüd? Kas taas ei usuta iseseisva riigi võimalikkusesse, peetakse seda liiga radikaalseks, soovitakse pehmemas vormis riiklust tõelise Eesti asemel? Miks me arvame, et meil ei ole päris vabaduseks ressurssi? Me oleme selle maa põlisrahvas, me oleme selle maa vallutajatelt välja ostnud ja välja võidelnud. Miks me loobume oma eluõigusest omal maal selmet võtta omal maal võim? Ei julge?

  • Margit-Mariann Koppel  - Arrole

    Juhid alistusid ja reetsid, rahvas võitles. Ära unusta suvesõda 1941 (nt. Tartu, Fr. Kure ja Karl Talpaku juhtimisel), ära unusta ka seda, et "valimistel" seati ju kommunistidele vastu Jaan Tõnissoni eestvedamisel vastaskandidaadid, kes "valimistelt" kõrvaldati ja hiljem hävitati. Nende inimeste saatused on veel uurimata, sakslaste poolt mõrvatud Eesti Rahvuskomitee liikmete mälestus Metsakalmistul jäädvustamata. Minu mehe suguvõsasse kuuluv Eesti rahvuskomitee liige Aadam (Aadu) Määrits oli nende vangide seas, kes sakslaste poolt praamiga põhja lasti. Tema 5 ellujäetud kaaslast (kokku oli neid 7), nende seas ka Enn Sarv) olid Stutthofi laagris laatsaretis. Noh aga jäädvustamata on ka Eesti Töörahva Kommuuni terroriohvrite mälestus Narvas, nad on piltlikult öeldes siiani sibiaugus. Eriti skisofreeniline olukord on Tartu Raadi kalmistu punamonumendiga, mis mälestab Tartu "vabastajaid", põlistab punaokupatsiooni ja ajaloolist valet ning müüti. Noh, tegelikult sinna on maetud mõned punaväelased ja enamuses on sinna ümber maetud Tiksojal mõrvatud NKVD ohvrid. On olemas tunnistajad, kes mäletavad. Nii et kellele tegelikult seal 9. mail lilli ja pärgi viiakse? Hea vähemalt, et mitte lehmade kontidele. See ei ole nali. See on Eesti Vabariik aastal 2010. Ja kui toonased riigijuhid ei kavatsenud riiki kaitsta või olid nad väga oma erapooletuse dogmas kinni, siis seda ei kavatseta teha ka praegu ja riik on kaitseta. Või õigemini, seda kaitstakse 2 päeva, kuni "eliit" on uttu tõmmanud ja rahvas vaadaku seejärel ise kuidas saab. Nii on öelnud ajaloolane Mati Õun, kes teab, millisel koosolekul ja kelle poolt selline plaan paika pandi. Nii et show kestab edasi, mustrid korduvad...

  • Värske Väliseestlane  - Milleks see protsess?

    Kui me üritada II MS-st õpitu ühe lausega kokku võtta, siis võiks see olla näiteks "Võitjatete üle kohut ei mõisteta". Viitega Nürnbergi protsessile ja väikerahvaste reetmisele suurte poolt. Mis omakorda on tuttav evolutsiooniteooriast Suur/Tugev Sööb Väikse/Nõrga.

    Ajalugu on Võitjate poolt kirjutatud ehk põhineb "adekvaatsetele allikatele", mida Võitjad on salastanud, hävitanud või (neile sobivalt muudetu kujul?) valitult ettesöödetud. Kellel analoogsete "uute" tõendite korral tehtud kohtuotsust vaja oleks?

    Lisaks peame arvestama, et ajalookäsitlust mõjutab ka meie vaatenurk - eestlase jaoks oli IIMS ellujäämisvõitluse üks osa, Venemaa jaoks ühe väikeserahva hävitamine paljudest, mis esialgu ebaõnnestus. Nende samade "adekvaatsete allikate" ja lisaks rahva juttudes elus hoitud mälestuste põhjal kirjutavad ka praegused eesti ajalooõpikud, et:

    Tõenäoliselt tegutsesid Päts-Laidoner Eesti huvides (sama võib kehtida okupatsiooni ajal komparteisse astunute kohta ja Taasiseseisvunud Eesti aatemeeste kohta) ja "oma isamaalisuse mainet ohvriks tuues" realistlikult ehk targalt, ehk...
    *Esimese hooga Venemaaga sõda ei alustatud, teades idanaabri meeletu armee suurust (mille väidetav eesmärk oli Euroopa vallutada). Kaheldav on väita, et üksikud vastuhakud olid "rahva enamuse soov", tõenäoliselt olid need ebarealistikult mõtlevad rahvuslased, umbes nagu vapsid, kelle ridadest aja jooksul nö. realistlikud aatemehed lahkusid.

    *Saksamaa okupatsiooni suhtes on vastakad arvamused - pakutakse, et inimesed nägid saklastes vabastajaid (rahvuslik naiivsus?) ja taipasid hiljem, et vabastamise asemel oli lihtsalt teine okupatsioon.
    *Kui Saksamaa aga Venemaa võitlusvõimet oluliselt "kärpis" ehk viis kuskile 1918a tasemele kui soovite, siis võeti ka ise taas püssid kätte. Seda küll saksa mundris. Lühidalt öeldaksegi selle kohta, et valida sai ainult kahe mundri vahel. Võib väita, et sellise ulmelise plaani realiseerimine - kahe ...

  • Värske Väliseestlane

    *Kui Saksamaa aga Venemaa võitlusvõimet oluliselt "kärpis" ehk viis kuskile 1918a tasemele kui soovite, siis võeti ka ise taas püssid kätte. Seda küll saksa mundris. Lühidalt öeldaksegi selle kohta, et valida sai ainult kahe mundri vahel. Võib väita, et sellise ulmelise plaani realiseerimine - kahe suurriigi okupatsiooni armeede vahele oma armee loomine (ja eraldamine saksa armeest) ja kahe rinde avamine - oleks olnud rahvuslik enesetapp. Kuna Saksamaa aga sõja kaotas, siis kaotas ka Eesti...ja Nürnbergi protsessist oli eespool juttu.

    See, et 90ndate algus vabadus saavutati, oli omamoodi müsteerium. Uskumus, et me "laulsime end vabaks" (ja aitasime koos sellega vabaks ka Läti, Leedu jt kus massilisi ühislaulmisi ei toimunud) kuna näitasime sellega Läänele ja Idale võimet vajadusele ka relvad haarata (?), on küll rahvuslusele toonustõstev, aga mitte eriti realistlik...

    Taasiseseisvumise reaalsuseks saamise taga võib aga näha "pehmet sõda" ehk ilma genotsiidita on riigilt ressursid kätte saadud (suur osa Eestist kuulub välismaalastele) ja jäetud neile/meile teatud vabadus.

    Kokkuvõtteks. Mina leian endiselt, et minevikus on kaevatud küll ja küll (ja kes küll oskab öelda, miks Päts-Laidoner okupatsiooni alguses ellu jäeti (propagandatrikk?) ja milliseid kannatusi nad Venemaa vanglates ja hullumajades taluma pidid (või olid hoopis need propagandatrikid ja "vanglad" olid sanatooriumid?) ning ajalooõpikusse kirjutatud sündmuste tõenäosusprotsent on viidud sinnamaani, et selle tõstmine ei ole ressursside kulutamisega tasakaalus - lihtsamalt öeldes võiks energia suunata olmeprobleemidele ja inimeste teadvustamisele, millist rolli Ida ja Lääs ning millistes parteides mängivad ning kes omab ja lõikab kasu meile ajupesu korraldavaid massimeediakanalitest. Mõelda välja uusi lahendusi (nt eesti kapitalil põhinev pank?) piirides, mis äkki ei tõuka Suuri Vendi inetutele tegudele ja meie hetkelist vabadust kärpima. Sest meie võimuses on endiselt...

  • Värske Väliseestlane

    Sest meie võimuses on endiselt eestlase kui rahvuse eluea pikendamine niikaua kui võimalik (evolutsiooniteooria järgi peaks nii homo sapiens koos kõigi oma rahvustega, kui neid peaks endiselt rohkem kui 1 olema, mingil hetkel nagunii välja surema) - teadvustada ennast ja oma lapsi lääne ja ida mürkidest (rämpstoit ja -jook, pseudokultuur hollywood vs elu24 näitel jne jne). Aitab praeguseks, veits pikk sai :)

  • E. K.

    ...väide, nagu oleks sügisel
    1939 Eesti ja Soome reageerinud Moskva
    nõudmistele üksnes seetõttu erinevalt, et
    Eesti oli autoritaarne ja Soome demokraatlik
    riik, ei pea paika. Sama alusetud on vihjed,
    nagu oleks president Konstantin Päts ainuisikuliselt
    otsustanud baasidelepingu sõlmimise.
    Nii president, valitsus, sõjavägede juhtkond
    kui ka Riigikogu valitsusmeelne blokk ning
    opositsiooni esindajad olid selles küsimuses
    ühel meelel. Valitsuse ja sõjavägede juhtkonna
    veendumus, et Moskva nõudmiste tagasilükkamine
    tähendab sõda, on hiljem tõeseks
    osutunud.
    Soome puhul on veenvalt tõestatud, et
    Talvesõja eel otsustas riigi välispoliitika üle
    vaid pool tosinat juhtivat poliitikut. Enamik
    neist ei pidanud kallaletungiohtu reaalseks
    ning sõja puhkemine oli valitsusele üllatuseks.
    Ka pärast Talvesõja lõppu jäi Soome välispoliitika
    juhtimine mõnest isikust koosneva
    nn. siseringi monopoliks ning suhete arendamine
    Saksamaaga läks välisministeeriumilt
    kindralstaabi kätte. Osa valitsuse liikmetest,
    rääkimata Eduskunnast, ei olnud informeeritud
    nendest sammudest, mis viisid Jätkusõja
    puhkemiseni.

    http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2006/2006-1_sisu.pdf

  • E. K.  - re:

    "Mõelge, miks admiral Pitka emigreerus Eesti Vabariigist Kanadasse?"

    Tõepoolest, milleks ja kelle eest? Johan Pitka oli Rahvuskogu liige, ETK direktor, Allveelaevastiku Sihtkapitali ja Omakaitse Sihtkapitali juhatuse esimees. Äkki me räägime eri isikutest? Mina tean ainult ühte admiral Pitkat ja see mees oli juba 1930. aastal Eestisse tagasi pöördunud.

  • Margit-Mariann Koppel  - Pitkast

    Jah, ka mina tean vaid üht admiral Pitkat ja selle mehe Kanadasse sõidu põhjustest ja ka naasmise põhjustest on kirjutanud Karl August Hindrey "Admiral Johan Pitka. Eesti vabadussõja hing.", K.Ü. "Kooli-Kooperatiiv", sarjas Eesti rahvuslikud suurmehed, IV sari, nr. 21.
    Peatükk "Pärast võitlusi", lk. 42. "Kuid sõjas enamasti hädavajalik "soomustegemine" on nakatanud kodanikkonda. Ja nagu sõjaski oli neid, kes tegid soomust riigile, ja teisi, kes tegid seda iseenesele, nii hakkavad nüüd erakonnad kiskuma sodustusi ja kasu erakonnale, erakonnameestest hulgad iseenesele. Kaubeldakse ja tingitakse, pannakse jalga taha üksteisele, üks erakond sööb teist, õitseb korruptsioon. Üldine isamaaline huvi uinub peagu täielikult.
    Ei või J. Pitka seda näha, mis toimub ümberringi. Ta ei talu seda enam. Ta on alati nõudnud õigust ja õiglust, ta armastab oma nüüd vaba isamaad, nagu ta teda armastas, kui oli alles ikkes. "Nad ajavad kogu riigi uperkuuti nõndaviisi", ahastas ta. Ja ta ei ole kunagi olnud päältvaataja. Ning nüüd, kui kogu seljatagune leer algab oma tantsu ja sõjavägi jääb kõrvale, sõjavägi, kus valitses ühine tahe ja ühine suund; nüüd püüab J. Pitka korda luua ka selles tohuvabohus, mis tülgastab ja päälegi ähvardab ära süüa kogu Vabadussõja tulemused.
    Ta tahab nüüd teha poliitikat, J. Pitka, kes on lihtne ja siiras, kes ei tunne lahket näomoonutust, kui on südames viha, kes ei oska murda sõna ja kes usaldab ka teist ning kel pole aimu kavalatest malemängudest." Pitka asutas lehe "Valve", mis ebaõnnestus. Nurjus ka parlamenti valimine. Ning ta oli majanduslikult laostunud. Ta ise ütles"Minu firma töötas hästi, kuid poliitiline tegevus lõi põhja alt ja pettunult lahkusin poliitilisest võitlusest, sest mu kaastöölised osutusid samasugusteks kui need, kelle vastu võitlust olin alustanud. Minu usaldus neisse inimestesse oli purustatud. Südamevaluga lahkusin kodumaalt, mitte vihaga, vaid sügava, v ä g a s ü g ...

  • Margit-Mariann Koppel  - Pitkast

    väga s ü g a va v a l u g a. Sest kõik tundemärgid kinnitasid, et rahvas viiakse rappa - mina aga selle ärahoidmiseks osutusin võimetuks. Sellepärast kaugele - nii kaugele, et ma ei saaks nii pea teada kõigest, mis sünnib kodumaal."
    Kodumaale naastes oli Pitka küll Eestis, kuid "ta oli kaotanud usu ja usalduse inimestesse. Selle usu, mis on elanud noortes ja nooruslikkudes hingedes."

  • E. K.

    Kas see Hindrey raamat oli Pätsi ajal keelatud? Kas Pitka ja Hindrey visati aknast välja?

    Kord on see Pätsi eriline kuritegu, et ta erakonnad seisma pani, aga tuleb välja, et juba Pitka tuli kümme aastat varem selle peale.

    1935. aastal kuulus admiral Pitka vapside poolt arreteeritavate nimekirja.

    Lisaks: kas need Poola ohvitserid, kes Katynis maha tapeti, olid ka reeturid?

  • Margit-Mariann Koppel  - E. K.-le

    Hindrey raamat on trükitud aastal 1938, ühe vihiku hind oli 50 senti. Aastal 1938 oli Päts president ja ei usu, et tal oli huvi keelata sarja, mille vihik nr. 19 on talle pühendatud ja nr. 20 Laidonerile (eluloolise kirjastiku sarjas IV, kokku oli kavandatud V sarja). Ma ei suuda kujutleda, et Pitka sugust täismeest oleks olnud võimalik aknast välja visata või oleks ta olnud väljavisatav. Tema mälestusi pole kahjuks käepärast, et kontrollida, kas ta ise midagi sel teemal räägib. Aknast lennutati vist Sirk välja, aga võin valesti mäletada. See oli "päitsete pähe panemine" Pätsi moodi. Pitka oli Vabadussõjalaste Liidu juhatuses, aga talle ei meeldinud suund, mille liikumine võttis ja ta astus juhatusest välja, tormiliste halvustavate märkuste saatel. Ta püüdis vastukaaluks luua rindemeeste ühendust, aga see kava luhtus. Ehk sellest vabadussõjalaste raev, et nad Pitka arreteeritavate nimekirja panid? Püüdis ta ju neid nõrgestada. Poola ohvitserid - minu hinnangul nad ei olnud reeturid. Nad olid patrioodid, kel paraku ei võimaldatud oma riiki kaitsta ja süsteemile ohtlikena ja mitte usaldusväärsetena nad hävitati.

  • Velirand  - ...

    Aga vaat selles see kurbloolisus ongi, et ka sõjalise vastupanu korral (kui baaside lepingut poleks sõlmitud, oleks N. Liit 29. või 30. septembril 1939 Eestile kallale tunginud) oleks kõik läinud ikka enam-vähem nii nagu läks. Sõjaline vastupanu ei oleks Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt suutnud ära hoida.

  • Margit-Mariann Koppel

    Soome näite varal poleks nii kindel. Aga Eesti riik polnud kaitseks valmis (kelle süül?), sõjalisest koostööst naabritega ei tulnud midagi välja, tahtetust, julgusetust ja argpükslust saab alati õigustada. Soome liitlane oli vali pakane ja pilkaselt pimedad pikad ööd. Jah, Lääs vaatas seda Taaveti võitlust Koljatiga pealt, nägi, et rahvas tahab end kaitsta ja valmistus ka Soomele appi tulema. Teatavasti sai Soome endale selles võitluses liitlase - Saksamaa. Ehk nagu Eesti - ühe kuradi relvadega teise kuradi vastu. Meid "päästja" päästis "päästja" käest, kes päästaks meid nüüd "päästja" käest?, oli üks toonane ütlus olukorra kohta. Aga kui puudus tahe ja riik polnud kaitseks valmis, siis ei jäänudki miskit üle kui valida vääritus ja vaenlane sisse lasta. Üks venelane ütles kord pärast vabadussõja aegset näidislahingut: Eestlased ei võitle, eestlased maksavad kätte". Alaväärsuskompleks on nii sügav ja aukartus härrasrahvaste ees nii suur, et see halvab igasuguse võitlusvõime. Vabadussõda oli meeldiv erand. Seda vaimsust ja seda rahvast, kes siis võitis, kahjuks enam pole. Sangaridki on unustatud. Kalmud on rohtunud. Neist jutustab vaid tuul.

  • Velirand  - ...

    Soovitan kõigil huvilistel tutvuda Urmas Salo doktoritööga "Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal".
    http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1370/24/tekst.pdf

  • Velirand  - ...

    "Soome näite varal poleks nii kindel."
    Soome oli siiski tunduvalt suurem riik palju suuremate resurssidega.

  • Velirand  - ...

    "Vene kommunistlik armee toodi sisse vabatahtlikult"
    Nn. "baaside lapingut" ei sõlmitud vabatahtlikult, vaid N. Liit ähvardas vastasel korral Eestile kallale tungida.

  • Arro  - värskele väliseestlasele

    "Tõenäoliselt tegutsesid Pätt-Laidoner Eesti huvides (sama võib kehtida okupatsiooni ajal komparteisse astunute kohta ja Taasiseseisvunud Eesti aatemeeste kohta) ja "oma isamaalisuse mainet ohvriks tuues" realistlikult ehk targalt, ehk..."

    Geniaalne! Pätner (Pätt ja Laidor), samuti kommunistid, kes riigi ja enda reetsid - tegutsesid targalt!!!???

    Sellise näruse mõtlemise tõttu meie riik langeski. Eriline tarkus küll - tuua ohvriks ennast, oma riik ja aated ka pealekauba. Ühesõnaga tõeliselt tark eestlane annab kõik ära.

    Sellised "värsked väliseestlased" (ilmselt oli ka kodumaa hülgamine suur tarkus ja ohvrimeelsus) võiksid sinna jäädagi.

  • Arro  - Velirannale

    ""Vene kommunistlik armee toodi sisse vabatahtlikult"
    Nn. "baaside lapingut" ei sõlmitud vabatahtlikult, vaid N. Liit ähvardas vastasel korral Eestile kallale tungida.
    -----------------------------------

    See tähendabki vabatahtlikku ära andmist, kui palja ähvarduse peale alla antakse.

    Sulle üteldakse, et anna raha siia, muidu saad peksa. Ja loll annabki:)

    Kästakse pea ahju panna ja loll panebki :)
    Vabatahtlikult.

  • Arro  - velirannale

    "Sõjaline vastupanu ei oleks Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt suutnud ära hoida."
    ------------------------------------------
    Reeturi arg mõtlemine - igal juhul kaotame ja kõik tuleb vaenlasele ära anda.

    Võitlemine oleks säilitanud au ja väärikuse, nii sõdurile kui kogu rahvale.

    Parem surra lahinguväljal aumehena, kui vigaseks pekstuna ja alandatuna surmalaagris. Kogu rahvale oleks vastupanu andnud au ja väärikuse.

  • Arro  - velirannale ja värskele v.eestlasele

    Viskame pikali maha ja lebame liikumatult, ehk halastatakse ja jääme ellu - see on 700 aastaga omandatud orjalik ellujäämise nipp.

    Kui teeskled surnut, siis ehk ei hakata tapma :)

    Mis sest laibast ikka tappa?

  • Margit-Mariann Koppel

    Arro, seda orja mentaliteeti nimetatakse "rahvast säästvaks käitumiseks".
    Ja eneseorjastamine jätkub. Eero Nõmm kirjutab www.ersp.ee artiklis "Eelista eestimaist" nii:
    "Eesti oli tugev ja võitmatu siis, kui laulva revolutsiooni aegne vaimne jõud ühendas kogu rahva, kes laulis, et ”eestlane olla on uhke ja hää, vabalt vaarisa moodi”. See vaimne jõud tõi ka vabaduse ja sõltumatuse. Nüüd on pilt sootuks muutunud. Kord külastades Õllesummerit tõdesin, et siin maal elab võõras rahvas, kes räägib minu keeles. Jäi mulje, et eestlane püüab olla keegi teine ja mitte see, kelleks ta on sündinud.

    Käimasolev globaliseerimine ja amerikaniseerimine on oma jälje juba jätnud. Suurfirmade jaht kasumi järele on rikkunud Tallinna ilme odava ja näotu kaasaegse arhitektuuriga. Jalutades linnas tekib ahastus, lugedes välismaiseid nimetusi. Nagu Läänes ikka, püütakse inimesi veenda selles, et õnn on pidev lõbu, nauding ja omamine, mida saab raha eest osta. Ühendava ideoloogia asemel rõhub omakasuike. Kui okupatsiooni ajal eelistas enamus siiski eestimaist mõtlemisviisi, siis nüüd ollakse nõus kõik ”lääneliku” nimel loovutama. Lääne ees lömitamisel jääb väikerahva saatjaks paraku alaline alaväärsuskompleks. Alates ristiretkest ja lõpetades okupatsioonidega on välisjõudude eesmärgiks ikka olnud eestluse hävitamine ja eestlaste orjastamine. Mida meile nüüdki muud pakutakse kui võõrast ideoloogiat ja pangavõlglase rolli, et kinni maksta oma peavari, riided ja toit. Vastutasuks anname kogu oma aja, jõu ja teadmised. Kas see ei ole orjus?

    Elades Läänes võin tõdeda, et see, mis diktatuurides tehakse vägivallaga, saavutatakse demokraatias lihtsalt kavalusega. Moraali ja eetika õpetamise puudumine koolides, leebe suhtumine kuritegevusse ja vägivalla ülistamine filmikunstis on teinud elu ebaturvaliseks. Lääne tsivilisatsioon läheb tarbijaliku mandumise teed, kus suurem osa rahvast on pangavõlglased. Kogu süsteem on üles ehitatud selliselt, et kasvatada manipuleer...

  • Margit-Mariann Koppel

    Eesti oli tugev ja võitmatu siis, kui laulva revolutsiooni aegne vaimne jõud ühendas kogu rahva, kes laulis, et ”eestlane olla on uhke ja hää, vabalt vaarisa moodi”. See vaimne jõud tõi ka vabaduse ja sõltumatuse. Nüüd on pilt sootuks muutunud. Kord külastades Õllesummerit tõdesin, et siin maal elab võõras rahvas, kes räägib minu keeles. Jäi mulje, et eestlane püüab olla keegi teine ja mitte see, kelleks ta on sündinud.

    Käimasolev globaliseerimine ja amerikaniseerimine on oma jälje juba jätnud. Suurfirmade jaht kasumi järele on rikkunud Tallinna ilme odava ja näotu kaasaegse arhitektuuriga. Jalutades linnas tekib ahastus, lugedes välismaiseid nimetusi. Nagu Läänes ikka, püütakse inimesi veenda selles, et õnn on pidev lõbu, nauding ja omamine, mida saab raha eest osta. Ühendava ideoloogia asemel rõhub omakasuike. Kui okupatsiooni ajal eelistas enamus siiski eestimaist mõtlemisviisi, siis nüüd ollakse nõus kõik ”lääneliku” nimel loovutama. Lääne ees lömitamisel jääb väikerahva saatjaks paraku alaline alaväärsuskompleks. Alates ristiretkest ja lõpetades okupatsioonidega on välisjõudude eesmärgiks ikka olnud eestluse hävitamine ja eestlaste orjastamine. Mida meile nüüdki muud pakutakse kui võõrast ideoloogiat ja pangavõlglase rolli, et kinni maksta oma peavari, riided ja toit. Vastutasuks anname kogu oma aja, jõu ja teadmised. Kas see ei ole orjus?
    Kogu süsteem on üles ehitatud selliselt, et kasvatada manipuleeritavat massi, mitte vabu iseseisvalt mõtlevaid inimesi. Masse juhitakse meedia poolt vajalikus suunas sellega, et toidetakse inimeste madalamaid, loomalikke instinkte ja jäetakse nälga tema kõrgem, jumalik olemus. Sellega blokeeritakse tee iseenda juurde, mis kutsub esile hirmu, rahuldamatuse ja sisemise rahu puudumise. Vaimuvalgustajad õpetavad suunama pilku iseendasse, mis toob esile isiksuse unikaalsuse. Sama tõde kehtib nii üksikisiku kui ka rahva kohta. Iidne tarkus ütleb, et häda sulle, maa, kui su kuningas on sulane. Kui eestlased suunaksid pilgu ...

  • Margit-Mariann Koppel

    Kui eestlased suunaksid pilgu Eestisse ja mitte Läände, kerkiksid esile kuningad ilma sulase mentaliteedita ja Eesti oleks oma olemises unikaalne, mis kindlustaks ka eestluse püsimajäämise.

    Et olla see, kelleks sündinud, et olla õnnelik ja vaba, selleks tuleks minna oma juurte juurde ja hakata uskuma, mõtlema ja tunnetama nagu eestlane. Ajalugu on pakkunud meile praegu harukordse võimaluse, kus me sellega oma elu ohtu ei sea.

  • Velirand  - ...

    To: Arro
    Ei saa ajaloosündmusi nii üliemotsionaalselt käsitleda. Juba 7 aastat püütakse ilmjärvelikku ajalookontseptsiooni juurutada: Iga hinna eest püütakse ohvritest süüdlasi teha. Nõukogude Liit/Venemaa seisab aga väljaspool igasugust kriitikat. Talle on kõik lubatud: jõuga ähvardamine, lepingumurdmine, otsene agressioon.

  • Arro  - Alla ja ära andmise põhjused

    Alla ja ära andmise ning kaotuse põhjused:

    Eesti ja Eesti juhid olid nii üli materiaalse mõtlemisega, et pidasid elu säilitamist iga hinna eest olulisemaks kui vabadust ja väärikust.

    Kas selle keha säilitamine on olulisem, kui vabadus ja au? Argus ja reetmine tuleb sellest, et inimene ei usu oma vaimu, vaid keha. Keha surm on tema jaoks kõige suurem kaotus, ta ei usu, et vaba vaim elab ka pärast keha surma.

    See, kes ei karda keha surma, sel pole põhjust karta midagi. Parem loobuda kehast, kui elada orjana. Kuldsed sõnad on "Viimses relkiikvias": Meie reliikvia on vabadus!!! (ja mitte need kondid ehk keha).

    Pätner (Pätt+Laidoner) tegeles keha päästmisega, aga reetis vaimu ehk tõe. Pätt oli materialist.

  • Arro  - velirannale

    Reeturitest kangelaste tegemine on rahvale hukatuslik.

    Pätner ei olnud ohver, vaid reetur.

    Ja rahvas oli reetmise ohver.

    Lambad aeti tapale, ilma, et neile oleks antud võimalustki ennast kaitsta. Pätner oli see, kes oma rahval kiskus kõige raskemal hetkel relva käest, et see ei saaks ennast kaitsta. Eriline julmus.

    Pätt teadis küll, mis juhtuma hakkab - Stalinistlikud tapatööd ja massküüditamised olid kõigile teada (ise revoluts aegne mees, valdas vene keelt jne). Ja kui ta ei teadnud, siis oli ta maailma kõige rumalam juht.

  • Arro  - Margit Koppelile: Eesti märk - Hiis

    Tunneli lõpus paistab valgus!
    Eesti vaim ehk jumal kogub jõudu:

    http://www.facebook.com/?ref=logo#!/pages/Eesti-Mark-Hiis/103278469 708718?ref=ts

  • E. K.

    Budalasest kloun võiks Eesti riigipea sõimamise asemel lugeda kasvõi seda Heino Arumäe artiklit, mille lingi enne andsin ja siis Riigivolikogu komisjoni protokolle, mis on avaldatud Akadeemias.

    Päts lükati ette ja tehti hiljem kõiges ainusüüdlaseks, ka nende asjaosaliste poolt, kes hiljem Rootsis aastakümneid mõnusat ja ohutut elu elasid.

    Ma ei viitsi vaielda isikutega, kes ei pea vajalikuks isegi avaldatud allikatega tutvuda.

  • Arro  - re:
    E. K. kirjutas:
    Soome puhul on veenvalt tõestatud, et Talvesõja eel otsustas riigi välispoliitika üle vaid pool tosinat juhtivat poliitikut. Enamik neist ei pidanud kallaletungiohtu reaalseks ning sõja puhkemine oli valitsusele üllatuseks.
    http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2006/2006-1_sisu.pdf

    Kahjuks meil Eestis polnud neid kuute tarka meest. Polnud isegi ühte tarka. Kui eesotsas on rumal ja reetlik juht, siis on targad tahaplaanile tõrjutud ja tagakiusatud (Jaan Tõnisson).

  • E. K.

    Sealtsamast:

    Suhteliselt kõige optimistlikumalt oli
    meelestatud Jaan Tõnisson. Ta märkis, et
    pakti sõlmimise ettepanek ei olnud üllatus.
    Ta meenutas Nõukogude Liidu taotlusi Soome
    suhtes ja Moskva ootusi, et Soome oma
    poliitilised vahekorrad idanaabriga korrastaks,
    ning pidas Nõukogude Liidu aktsioone
    Soome ja Eesti suhtes paratamatuks. J. Tõnisson
    konstateeris, et kõik sõnavõtjad vastasid
    küsimusele – kas pakt sõlmida või ei?
    – jaatavalt ning toonitas: “Mina toetan seda
    ka.” Ta leidis, et Venemaal pole vallutamise
    tahet ning ta nõuab ainult seda, mis on tema
    julgeolekuks vajalik, ning kinnitas: “Kui
    Venel on julgeolekut, siis on meil lojaalsed
    vahekorrad Venega.”

    Varem oli seesama "tagakiusatud ja tõrjutud" tark Tõnisson nõudnud, et Eestisse tuleksid miljon punaarmeelast, kes Eestit "natside" eest kaitseksid.

  • Margit-Mariann Koppel

    Ja Laidoner oli arvanud, et Stalin on hea inimene. (Pensa dokumendid).
    Püüti hoida sõjast kõrvale ja rõhuti erapooletusele. Eestil puudusid liitlased, vastupanuvõime...jm. põhjused. Miks ikkagi ohverdati sõjavägi, ei saa aru.
    Heino Arumäe artiklit, mis ilmus Tunas (vist) olen lugenud. Kui neutraalselt öelda, siis väga hea toonase olukorra analüüs. Akadeemiat pole lugenud, kuid tean, et need protokollid on seal ilmunud. Majanduslikel põhjustel pole ma suuteline teaduslikku kirjandust hankima, sellest tulenevalt pole ma ka kõige ilmunuga kursis. Poes käin nagu näitusel. Ja vajalik kirjandus jääb riiulile. Raamatukogust saab ka, aga minu puhul tähendab see bussipiletit, mis maksab...see lugu pole seda väärt.

  • Margit-Mariann Koppel

    Aga lugeda võiks ka "sõja ja rahu vahel" I kd., mis käsitleb Eesti julgeolekupoliitikat kuni 1940 ja täna Okupatsioonimuuseumis esitletud "Sõja ja rahu vahel" II köidet, mis käsitleb esimest punast aastat ja Eesti julgeolekupoliitilist olukorda sõja alguseni. Need on S-keskuse väljaanded.

  • Velirand Arrole  - ...

    "Pätner ei olnud ohver, vaid reetur"
    Pidasin Teid, Arro, ikka mõistlikumaks inimeseks.
    Eesti juhtkond oleks võinud teha mida tahes, 1939.-1940. aasta katastroofi ei oleks nad mitte kuidagi suutnud ära hoida.

  • Burov  - kui kohus

    Kui hakata kohut mõistma, siis alustaks Chamberlain,Daladje,Churchill,Roosewelt ja Kitler, kes MÜÜSID, edasi Stalin, kes ostis.Ärge unustage, et Laidoner pidi kell 9 hommikul Narvas kohtuma Meretskoviga, et sõlmida baaside RAAMLEPINGU, aga punaarmee ületas piiri juba kell 5 hommikul ja Laidoner oli suluseisus. Soomlaste HIILGAVAT VÕITUillustreerivad Viipuri linn, mis nüüd on Võborg, Karhumäki, millest sai Medvežegorsk jna. Maailma abi Soomele aga piirdus NSVL väljaheitmisege Rahvuste Liigast, säästes sellega liikmemaksu, mis võis suunata sõjalistele vajadustele.

  • Burov  - Vabandust

    Mitte Kitler vaid Hitler

  • Uuno Ojala  - to lapsemõistus

    Lp. Margit Mariann! Kui Päts ja Laidoner oleksid 1939. aastal kollegiaalselt valitsusega käskinud alustada sõda teisena maailmasõja vallandanud suurriigi vastu, ei oleks, võimalik neid, kes ajavad mulinat riigijuhtide postuumsest(!) kohtu alla andmisest olemas. Siis saaksite püstitada Eesti Vabariigi rajajatele ja kaitsjatele ning ühele kaduvale väikerahvale küll vägeva monumendi. (Muidugi üksnes juhul, kui ka Teid ennast olemas oleks.

  • Margit-Mariann Koppel

    Eesti Rahva Muuseum juba on, milleks monument. Orjana, orjavabadusega elul pole mõtet. Selle rahva koht ongi muuseumis. Oma riiki ja elu vaba rahvana see rahvas ei vääri. Elul on mõte vaid väärikana ja auväärsena.
    Riigi kaitsetusele ja reetlikkusele leiab alati võimaluse. Soome hakkas vastu ja kaotused olid väiksemad kui eestlastel. Sinimägedes võidelnud ja Narva rindel seisnud sõduritele võlgneb Soome oma säilinud vabaduse ja selle, et "vabastajad" sinna ei jõudnud. Et ta kaotas rahulepinguga Karjala, on pealesurutud "seadustatud rööv". Mina pole kutsunud Laidoneri ja Pätsi üle kohut pidama. Aga nad reetsid riigi, sõjaväe ja rahva. Teine lugu oli see, et Vabadussõjas võidelnud meestel ei võimaldatud riigiasjades kaasa rääkida. Täpselt nii nagu praegu. Eestimeelsed inimesed on ühiskondlikust elust välja tõrjutud.
    Ja rahvas on alles, peagi eurosente teeniva euroorjana. Omal maal võõraste sulasena, mitte peremehena. See on ka "elu", vabaduseta, aga siiski "elu". Orja elu.

  • Margit-Mariann Koppel

    Teie kommentaari taga on hirm. Kas Teie arvates olid need kooliõpilased, kes Eesti riigi loomise eest sõtta läksid ka lapsemõistusega? Nende vabaduseiha oli nii suur, et sellest hullumeelsest avantüürist sündis ime - oma riik. Tänu neile, kes riigi lõid, ei jõudnud siia punaVenemaa terror, saime 20 aastat hingata. Riigi loovutajate kiuste, tänu Uluotsale, Tiefile, Pitkale ja teistele vastupanuvõitlejatele, oli meil mida taastada. Ilmselt teie õnnetuseks.
    Ma väidan, et kui oma riik oleks jäänud loomata, oleks meid ammu lömastatud ja seda rahvast ei olekski. Meid oleks ammu lahustatud Venemaa avarustesse.

  • Arro  - Velirannale

    Velirand:
    "Pidasin Teid, Arro, ikka mõistlikumaks inimeseks.
    Eesti juhtkond oleks võinud teha mida tahes, 1939.-1940. aasta katastroofi ei oleks nad mitte kuidagi suutnud ära hoida."
    ......................................

    Mõistlikkusest olete väga kaugel härra Velirand. Selline väide on ikka väga rumal. Et seda väita, peaks jumal olema.

    Sinu jutust jääb mulje, et reetmine oligi ainuvõimalik ja kõige targem tegu :) Mitte mingit muud võimalust nagu polnudki. No mille pärast me üldse elame, kui me enda elu eest ei võitle? Margit-Mariannil on õigus - koolipoisid, kes Eesti vabaks võitlesid, olid kõik väga "ebamõistlikud", kui arvasid, et suudavad suurt Vene riiki lüüa. ja ometi see sündis - Eesti võitis ja sai vabaks.

    Meie, eestlaste, kurbloolisus ongi see, et me oleme nagu arad ja reetlikud Velirannad - kes ei suuda uskuda, et võit on võimalik. Isegi mineviku sõjale mõeldes ei suuda nad sõnadeski vaprust ilmutada. Mis siis veel olevikus ja tulevikus, tegelikus olukorras. Allaandmine ja äraandmine on velirandade ainus ideoloogia. Samuti Pätsi ja Laidoneri valitsus.

    Need, kes ei taha ega julge vabad olla, ning usuvad ainult kaotust, need ei saavuta kunagi vabadust. Selline rahvas ei kesta kaua.

  • Arro  - Uuno Ojala

    See ei ole sugugi Päti valitsuse otsustada, kas võidelda või mitte. Selle otsuse langetab rahvas.
    Rahvas oli relvastatud ja oleks ka võidelnud, kui Pätt poleks rahval relvad käest ära korjanud kõige raskemal hetkel.

    See on ikka väga rumal jutt, et eestlasi vastuhaku korral poleks ellu jäänud :)))
    Kas oled jumal, et seda väidad? Sellise labase santaasiga, blufi ja hirmuga venelane ja Vene riik võidabki. Ohver annab palja hirmutamise peale alla ja nii tehakse vallutaja elu väga kergeks. Nii levibki kurjus maailmas, sellele antakse järgi - hirm.

    Me oleksime võitnud nagu Soome. Aga kaotuse korral oleksime säilitanud väärikuse ja selge okupeerimise. Nüüd aga astusime vabatahtlikult N Liitu. Pätt kirjutas ju alla kõikidele paberitele! Isegi nii palju polnud temas meest, et oleks keeldunud alla kirjutamast.

  • Arro  - EK

    Kui Tõnnisson oli sama rumal nagu terve Päti valitsus, siis on kahju küll. Ma arvasin, et üks tark meil ikka oli. Järelikult polnud ühtegi tugevat ja tarka juhti meil ja tagajärjeks oligi Eesti kaotus, sajad tuhanded surnud ja 50 aastat orjust.

    Soomlastel oli Mannerheim ja 6 tugevat juhti, ning sellest piisas, et 260 000 venelast hauda saata, soomlasi langes vaid 26 000.

    Kui siin lugeda nende meeste reetlikke mõtteid, siis mida te ütleksite meie sõduritele? Kas sellise jutuga ehitaksite üles meie sõjaväe ja tõstaksite poiste võitlustahet ja moraali?

    Ja ongi nii (seda näeme juba siin sõnavõttudes), et juhid reedavad isegi siis, kui on sõjavägi olemas ja võitlusvalmis.

    See viga on nende meeste ajudes - hirm.
    Soov säilitada oma viletsat pekist kere.

  • Arro  - reetur E.K.

    Heino Arumäe artikkel? Kus?

    Võib ju lugeda, aga see on mõtetu tegevus, sest kõik on ju teada:

    1. Toimus reetmine
    2. Eesti riik anti ära
    3. Sajad tuhanded surnud.

    Kui puudub kaitsetahe ja valitseb hirm ja argus, siis loe läbi kasvõi 100 köidet, ikka reedad.
    Harimatu talumees, kes lugedagi ei oska, on ausam ja võitleb paremini.

  • Margit-Mariann Koppel

    Selle kestva hirmu tulemus oli vandaalide marss 9. mail eestlaste haudadel, avalik rõvetsemine, eestlaste heakskiidul. Ja meie asi on vait olla, meil pole õigust midagi öelda, oma mälule ja ajaloole ka mitte. Venelased võivad siin kõike teha, lõputult...las pidutsevad, las võimutsevad, las märatsevad, röövivad...meil pole enesekaitseõigustki.
    Keegi õiendas, et miks tuntakse kaasa taliibidele. Mina isiklikult tunnen kaasa kolonistide ja terroristide haardesse jäänud afgaani rahvale ja kahurilihana võitlevatele eesti poistele. USA-le soovin üht vandaalide marssi 11.09 haual. Siis saate teada, mida tundsime meie, 9. mail. Paras! Kui olete meid punase metsalise meelevalda jätnud, siis head olemist rohelise metsalise meelevallas!!! Ei tunne kaasa! Aga saadan lilled...

  • to marjunn

    Marjunn, kõht on tühi ja tuju paha jälle? Muru näksid juba?

  • Margit

    Ei saa aru, kellega te räägite, siin Marjunni nimelist ei ole. Sinu suureks kurvastuseks pean ütlema, et kõht on täis, tuju laes ja muru ei näksi. Teil on sitt majas...

  • Isand L.  - Huvitav rahvas.

    Arutleme siin kas anda kunagised riigimehed kohtu alla,riigireetmise eest. ??? Keegi veel süüdistab kommentaaris,et eh poisikese mida teie siis oleksite teinud jne.
    Aga täna siin ja praegu toimub täiemõõduline riigireetmine ja ei kellegi asi...?!
    Ah,et ei saa aru millest jutt.
    Noh mõelge, mis riik see on kus põhiseadust ei peeta millekski,kus puudub oma majandus ja pangandus,okupandid lällavad nagu ise tahavad...kas jätkan,või tuleb juba tuttav ette.

  • Velirand  - ...

    "Rahvas oli relvastatud ja oleks ka võidelnud, kui Pätt poleks rahval relvad käest ära korjanud kõige raskemal hetkel"
    Jälle müüdid. Relvade ärakorjamine Kaitseliidult leidis aset juba pärast nõukogude okupatsiooni algust, 18.-19. juunil 1940

  • Vapsidermist

    Räägiks nüüd sellest ka, kuidas dalai laama terve Tiibeti ära andis, et oma "viletsat pekist kere" säilitada. Kas budavaps sellest on midagi kuulnud?

  • Vapsidermist

    Dalai-Laama elulugu inglise vikipeedias:

    "The Dalai Lama's formal rule was brief. He sent a delegation to Beijing, and under military pressure ratified a Seventeen Point Agreement for the Peaceful Liberation of Tibet.[26][27] He tried to work with the Chinese government: in September 1954, together with the 10th Panchen Lama he went to the Chinese capital to meet Mao Zedong and attend the first session of the National People's Congress as a delegate, primarily discussing China's constitution.[28][29] On 27 September 1954, the Dalai Lama was selected as a deputy chairman of the Standing Committee of the National People's Congress.[30][31]"

  • Isand L.  - Huvitav rahvas.

    Seega siis jõutud juba Dalai-Laamani,aga see,et meil Toompeal 101+ riigireeturit on, see ei huvita kedagi.

  • Lembit  - õigus

    Head kommentaatorid, lugege veelkord Burovi kirja, tal on õigus, olen tolle aja inimene ja trefnerist,ning mäletan. Burovi jutt ainuõige

  • Ville Sonn  - Lühidalt vaid mõni sõna.

    Tubli mees, Erik Arro! Pooldan kommentaare: Mart Niklus, Olev Ait ja Aldo Roomere. Küsimus on muidugi aegunud, sest tõelised mehed peale kaklust rusikatega ju ei vehi ... Muidugi, kui suudetaks ajaloost õppida? - Lugege Eino Saaremaa 1997.a. ilmunud raamatut "Eestlaste Ajalugu" ja ajaloolase Magnus Ilmjärve selle teemalist uurimust.
    Lühidalt: väike Eesti riik oli 1939.a. poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt liiga nõrk, et väärikalt püsima jääda. Päts "mehkelda" ju tihedalt NKVD-ga, kuid Soome Vabariigi juhtivad poliitikud reetmisele ja enese müümisele ei läinud. Niisama lihtne see oligi! Vastuhakkamine oleks loomulikult õige olnud, sest see andnuks maailmasõja järel riigiõigusliku, juriidilise aluse omariikluse taastamiseks.

  • lahendused

    EW aegses maailmas oli kaks erienvat majandusmudelit:
    1) Inglise majandusmudel, mis põhines spekulatsioonil (vahendamisel) - kuid toomine oli teisejärguline.
    2) Saksa majandusmudel, mis põhines tootmisel - kuid spekulatsioon (vahendamine) oli teisejärguline.

    EW-le sai hukatuslikuks Inglise majandusmudeli järgmine, kus tootmise arendamisele ei pööratud piisavalt tähelepanu, vaid üritati vahendamisest elatuda.
    Ehk Päts oli oma maailmanägemuselt sarnane praegusele välisriikide huve teenivale Kesk-Reformi ja Sots-Isamaa klikile.
    EW oleks päästnud Iseseisvuspartei taoline lähenemine, kus rahvusliku majandust oleks kaitstud ja arendatud ka tegudes.


    EW-s oli piisavalt andekaid leiutajaid ja insenere - vajadusel oleks võinud Eestis ehitada suurtes kogustes lennukeid kohapeal valmistatud mootoritest ja muudest detailidest - kuid Inglise majandusmudeli järgi oli kasulikum "vahendada" mujal toodetud asju, mitte aga midagi ise toota.

    Samasugune haiglane suhtumine valitseb ka tänapäeval: enam kui miljardiline Eesti kaitse-eelarve kulutatakse välismaiste relvade sisseostmisele (vahendajad saavad kindla kasumi) - samas võiks selle raha eest üritada Eestis luua ja valmistada padruneid, rakette, lennukeid ja kõike muud (vahendajad ei saaks siis midagi ja sellepärast nii ei tehtagi).

  • elektritsaabtasuta.blogspot.co

    Need ajalooga peedistajad on Isamaaliitlased,seebitavad pööblit ajaloolistel teemadel,püüavad saada rahva poolehoidu ja siis kasutavad seda kurjasti omakasuks.
    Reeturite ja igasuguste pankurite jms. kurjategijate vastu aitab:
    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/06/kuis-taastada-eesti-kul a-ehk-mida.html

  • elektritsaabtasuta.blogspot.co

    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/07/kuis-taastada-eesti- kula-ehk-mida.html

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.